yohanaH 13
1 nistArotsavasya kiJcitkAlAt pUrvvaM pRthivyAH pituH samIpagamanasya samayaH sannikarSobhUd iti jJAtvA yIzurAprathamAd yeSu jagatpravAsiSvAtmIyalokeSa prema karoti sma teSu zeSaM yAvat prema kRtavAn|
Oli päev enne paasapüha; Jeesus teadis, et oli tulnud aeg lahkuda siit maailmast ja minna oma Isa juurde. Ta oli armastanud maailmas neid, kes olid tema omad, ning nüüd ilmutas ta täielikku armastust nende vastu.
2 pitA tasya haste sarvvaM samarpitavAn svayam Izvarasya samIpAd Agacchad Izvarasya samIpaM yAsyati ca, sarvvANyetAni jJAtvA rajanyAM bhojane sampUrNe sati,
Oli õhtusöögi aeg ja kurat oli juba pannud Juuda, Siimon Iskarioti poja pähe mõtte Jeesus ära anda.
3 yadA zaitAn taM parahasteSu samarpayituM zimonaH putrasya ISkAriyotiyasya yihUdA antaHkaraNe kupravRttiM samArpayat,
Jeesus teadis, et Isa oli andnud kõik tema võimusesse ja et ta oli tulnud Jumala juurest ja pidi Jumala juurde tagasi minema.
4 tadA yIzu rbhojanAsanAd utthAya gAtravastraM mocayitvA gAtramArjanavastraM gRhItvA tena svakaTim abadhnAt,
Niisiis tõusis Jeesus õhtusööki söömast üles, võttis ära oma kuue ja pani endale rätiku ümber vöö.
5 pazcAd ekapAtre jalam abhiSicya ziSyANAM pAdAn prakSAlya tena kaTibaddhagAtramArjanavAsasA mArSTuM prArabhata|
Ta valas vett kaussi, hakkas pesema oma jüngrite jalgu ja kuivatas neid enda ümber mähitud rätikuga.
6 tataH zimonpitarasya samIpamAgate sa uktavAn he prabho bhavAn kiM mama pAdau prakSAlayiSyati?
Ta tuli Siimon Peetruse juurde, kes küsis talt: „Issand, kas sa kavatsed mu jalgu pesta?“
7 yIzuruditavAn ahaM yat karomi tat samprati na jAnAsi kintu pazcAj jJAsyasi|
Jeesus vastas: „Praegu ei saa sa aru, mida ma sinu heaks teen, aga ühel päeval sa mõistad.“
8 tataH pitaraH kathitavAn bhavAn kadApi mama pAdau na prakSAlayiSyati| yIzurakathayad yadi tvAM na prakSAlaye tarhi mayi tava kopyaMzo nAsti| (aiōn g165)
„Ei!“protestis Peetrus. „Sa ei pese iial mu jalgu!“Jeesus kostis: „Kui ma sind ei pese, ei ole sul osa minuga.“ (aiōn g165)
9 tadA zimonpitaraH kathitavAn he prabho tarhi kevalapAdau na, mama hastau zirazca prakSAlayatu|
„Issand, siis pese ka mu käsi ja pead, mitte ainult jalgu!“hüüatas Siimon Peetrus.
10 tato yIzuravadad yo jano dhautastasya sarvvAGgapariSkRtatvAt pAdau vinAnyAGgasya prakSAlanApekSA nAsti| yUyaM pariSkRtA iti satyaM kintu na sarvve,
Jeesus vastas: „Neil, kes on end pesnud, on vaja ainult jalgu pesta ja siis on nad üleni puhtad. Te olete puhtad, aga mitte kõik teist.“
11 yato yo janastaM parakareSu samarpayiSyati taM sa jJAtavAna; ataeva yUyaM sarvve na pariSkRtA imAM kathAM kathitavAn|
Sest ta teadis, kes ta ära annab. Sellepärast ta ütleski: „Kõik teist ei ole puhtad.“
12 itthaM yIzusteSAM pAdAn prakSAlya vastraM paridhAyAsane samupavizya kathitavAn ahaM yuSmAn prati kiM karmmAkArSaM jAnItha?
Pärast seda kui Jeesus oli nende jalad pesnud, pani ta uuesti kuue selga ja istus maha. „Kas te saate aru, mida ma teile tegin?“küsis ta neilt.
13 yUyaM mAM guruM prabhuJca vadatha tat satyameva vadatha yatohaM saeva bhavAmi|
„Te nimetate mind õpetajaks ja Issandaks ning teete õigesti, sest see ma olen.
14 yadyahaM prabhu rguruzca san yuSmAkaM pAdAn prakSAlitavAn tarhi yuSmAkamapi parasparaM pAdaprakSAlanam ucitam|
Kui nüüd mina, teie Õpetaja ja Issand, pesin teie jalgu, peaksite teiegi üksteise jalgu pesema.
15 ahaM yuSmAn prati yathA vyavAharaM yuSmAn tathA vyavaharttum ekaM panthAnaM darzitavAn|
Olen näidanud teile eeskuju, nii et te peaksite tegema sama mida mina.
16 ahaM yuSmAnatiyathArthaM vadAmi, prabho rdAso na mahAn prerakAcca prerito na mahAn|
Ma räägin teile tõtt: teenijad ei ole tähtsamad kui nende isand ja läkitatu ei ole suurem kui läkitaja.
17 imAM kathAM viditvA yadi tadanusArataH karmmANi kurutha tarhi yUyaM dhanyA bhaviSyatha|
Nüüd, mil te seda mõistate, olete õnnistatud, kui te seda ka teete.
18 sarvveSu yuSmAsu kathAmimAM kathayAmi iti na, ye mama manonItAstAnahaM jAnAmi, kintu mama bhakSyANi yo bhuGkte matprANaprAtikUlyataH| utthApayati pAdasya mUlaM sa eSa mAnavaH|yadetad dharmmapustakasya vacanaM tadanusAreNAvazyaM ghaTiSyate|
Ma ei räägi teist kõigist; ma tean neid, kelle ma olen valinud. Aga see on selleks, et täituks Pühakiri: „See, kes jagab minuga toitu, on minu vastu pöördunud.“
19 ahaM sa jana ityatra yathA yuSmAkaM vizvAso jAyate tadarthaM etAdRzaghaTanAt pUrvvam ahamidAnIM yuSmabhyamakathayam|
Ma räägin seda teile praegu, enne kui see toimub, nii et kui see toimub, oleksite te veendunud, et ma olen see, kes ma olen.
20 ahaM yuSmAnatIva yathArthaM vadAmi, mayA preritaM janaM yo gRhlAti sa mAmeva gRhlAti yazca mAM gRhlAti sa matprerakaM gRhlAti|
Ma räägin teile tõtt: kes iganes võtab vastu selle, kelle ma läkitan, võtab vastu minu, ja kes iganes võtab vastu minu, võtab vastu selle, kes mu läkitas.“
21 etAM kathAM kathayitvA yIzu rduHkhI san pramANaM dattvA kathitavAn ahaM yuSmAnatiyathArthaM vadAmi yuSmAkam eko jano mAM parakareSu samarpayiSyati|
Kui Jeesus seda oli öelnud, oli ta sügavalt mures ja teatas: „Ma räägin teile tõtt: üks teist annab mu ära.“
22 tataH sa kamuddizya kathAmetAM kathitavAn ityatra sandigdhAH ziSyAH parasparaM mukhamAlokayituM prArabhanta|
Jüngrid vaatasid üksteisele otsa ja nuputasid, kellest neist Jeesus räägib.
23 tasmin samaye yIzu ryasmin aprIyata sa ziSyastasya vakSaHsthalam avAlambata|
Jünger, keda Jeesus armastas, istus lauas Jeesuse kõrval ja nõjatus tema lähedale.
24 zimonpitarastaM saGketenAvadat, ayaM kamuddizya kathAmetAm kathayatIti pRccha|
Siimon Peetrus andis talle märku, et ta küsiks Jeesuselt, kellest ta räägib.
25 tadA sa yIzo rvakSaHsthalam avalambya pRSThavAn, he prabho sa janaH kaH?
Siis ta kallutas end Jeesuse poole ja küsis: „Issand, kes see on?“
26 tato yIzuH pratyavadad ekakhaNDaM pUpaM majjayitvA yasmai dAsyAmi saeva saH; pazcAt pUpakhaNDamekaM majjayitvA zimonaH putrAya ISkariyotIyAya yihUdai dattavAn|
Jeesus vastas: „See on tema, kellele ma annan sissekastetud leivatüki.“
27 tasmin datte sati zaitAn tamAzrayat; tadA yIzustam avadat tvaM yat kariSyasi tat kSipraM kuru|
Pärast leivatüki sissekastmist andis ta selle Juudale, Siimon Iskarioti pojale. Kui Juudas võttis leiva vastu, sisenes temasse Saatan. „Tee kiiresti seda, mida sa teha kavatsed, “ütles Jeesus talle.
28 kintu sa yenAzayena tAM kathAmakathAyat tam upaviSTalokAnAM kopi nAbudhyata;
Mitte keegi lauas ei mõistnud, mida Jeesus sellega mõtles.
29 kintu yihUdAH samIpe mudrAsampuTakasthiteH kecid ittham abudhyanta pArvvaNAsAdanArthaM kimapi dravyaM kretuM vA daridrebhyaH kiJcid vitarituM kathitavAn|
Kuna Juudas vastutas raha eest, arvasid mõned, et Jeesus käskis tal minna ja osta midagi paasapühaks vajalikku või annetada midagi vaestele.
30 tadA pUpakhaNDagrahaNAt paraM sa tUrNaM bahiragacchat; rAtrizca samupasyitA|
Juudas lahkus kohe pärast seda, kui oli leivatüki võtnud, ning läks välja öhe.
31 yihUde bahirgate yIzurakathayad idAnIM mAnavasutasya mahimA prakAzate tenezvarasyApi mahimA prakAzate|
Pärast tema lahkumist ütles Jeesus: „Nüüd on inimese Poeg austatud ja tema kaudu on austatud Jumal.
32 yadi tenezvarasya mahimA prakAzate tarhIzvaropi svena tasya mahimAnaM prakAzayiSyati tUrNameva prakAzayiSyati|
Kui Jumal on tema kaudu austatud, siis austab Jumal Poega ennast ja ta austab teda kohe.
33 he vatsA ahaM yuSmAbhiH sArddhaM kiJcitkAlamAtram Ase, tataH paraM mAM mRgayiSyadhve kintvahaM yatsthAnaM yAmi tatsthAnaM yUyaM gantuM na zakSyatha, yAmimAM kathAM yihUdIyebhyaH kathitavAn tathAdhunA yuSmabhyamapi kathayAmi|
Mu lapsed, olen teiega ainult veidi aega veel. Te otsite mind, aga ma ütlen teile sama, mida ma ütlesin juutidele: te ei saa tulla sinna, kuhu mina lähen.
34 yUyaM parasparaM prIyadhvam ahaM yuSmAsu yathA prIye yUyamapi parasparam tathaiva prIyadhvaM, yuSmAn imAM navInAm AjJAm AdizAmi|
Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist. Armastage üksteist samamoodi, naga mina olen teid armastanud.
35 tenaiva yadi parasparaM prIyadhve tarhi lakSaNenAnena yUyaM mama ziSyA iti sarvve jJAtuM zakSyanti|
Kui te armastate üksteist, tõestate kõigile, et olete minu jüngrid.“
36 zimonapitaraH pRSThavAn he prabho bhavAn kutra yAsyati? tato yIzuH pratyavadat, ahaM yatsthAnaM yAmi tatsthAnaM sAmprataM mama pazcAd gantuM na zaknoSi kintu pazcAd gamiSyasi|
Siimon Peetrus küsis talt: „Kuhu sa lähed, Issand?“Jeesus vastas: „Praegu ei saa sa tulla sinna, kuhu ma lähen. Sa järgned mulle hiljem.“
37 tadA pitaraH pratyuditavAn, he prabho sAmprataM kuto hetostava pazcAd gantuM na zaknomi? tvadarthaM prANAn dAtuM zaknomi|
„Issand, miks ma ei saa praegu sulle järgneda?“küsis Peetrus. „Ma jätan oma elu sinu eest.“
38 tato yIzuH pratyuktavAn mannimittaM kiM prANAn dAtuM zaknoSi? tvAmahaM yathArthaM vadAmi, kukkuTaravaNAt pUrvvaM tvaM tri rmAm apahnoSyase|
„Kas sa tõesti oled valmis minu pärast surema? Ma räägin sulle tõtt: enne kui kukk kireb, salgad sa mind kolm korda, “vastas Jeesus.
