Matthew 22
1 Jisua'n mipui ngei a rokôka, chongmintêk a mang nôka.
Jeesus kõneles neile veel näitlikke lugusid kasutades.
2 “Invân Rêngram chu rêngpa inkhatin a nâipasal ranga inneina ruolhoi tho leh mintêk ani.
„Taevariik on nagu kuningas, kes korraldas oma pojale pulmapeo, “selgitas Jeesus.
3 Bukhalâi ot rangin a mîsiel ngei koi rangin a tîrlâmngei a tîra, hannirese hong nuom mak ngeia.
„Ta saatis oma sulased välja kõigi juurde, kes olid pulma kutsutud, et nad tuleksid kohale, kuid nad keeldusid.
4 Masikin tîrlâm dangngei a tîr nôka, a mi sielngei kôm hi anghin ti rangin chong a be ngeia: ‘Atûn hin bukhalâi ot rangin ki sinsiem suozoi; ke sechalngei le ke serâttuoi vai minthâi ngei ka thata, neinunngei murdi sinsiem suo ani zoi. Inneina bukhalâi ot rangin hong ta roi!’ ti rangin.
Nii saatis ta välja veel sulaseid, korraldusega: „Öelge kutsutuile, et ma olen pulma peolaua valmis saanud. Härjad ja nuumvasikad on tapetud, kõik on valmis. Nii et tulge pulma!“
5 Aniatachu siela omngei han itên lei be mak ngeia, male an sadâi chita an sina: inkhat a loia a sea, inkhat chu a dôra a sea.
Kuid nad eirasid kutset ja lahkusid. Üks läks oma põllule, teine äri eest hoolt kandma.
6 Midang ngeiin tîrlâmngei hah an sûrrapa an jêm ngeia, an that ngei zoi.
Ülejäänud võtsid kuninga sulased kinni, kohtlesid neid halvasti ja tapsid nad.
7 Rêngpa hah a taksi sabaka; masikin a râlmingei a tîra, ha mithatpungei hah a min thatngeia, male an khopuilien khom a min hâl pe ngei zoia.
Kuningas sai maruvihaseks. Ta saatis oma sõdurid neid mõrvareid hävitama ja nende linna maha põletama.
8 Hanchu a tîrlâmngei a koia, an kôm, Inneina bukhalâi chu minsûk suo ani zoia, aniatachu ki mi sielngei hah a nêk ruo nimak ngei.
Siis ütles kuningas oma sulastele: „Pulma peolaud on valmis, aga need, kes olid kutsutud, ei olnud väärt osa saama.
9 Atûn chu lamliena se ungla, mi nin mu murdi bukhalâi ot rangin hong koi roi, a tipe ngeia.
Minge tänavatele ja kutsuge pulma kõiki, keda leiate.“
10 Masikin tîrlâmngei hah lamlienngeia an sea, mi an mu murdi, misa le misie; an hong koibûma, inneina in hah mipuiin an sip zoia.
Siis läksid sulased välja tänavatele ja tõid kaasa kõik, kelle leidsid, nii häid kui ka halbu. Peosaal sai täis.
11 “Rêngpa hah khuolmingei en rangin ava lûta, inneina puon insil loi mi inkhat ava mua.
Aga kui kuningas tuli külalistega kohtuma, märkas ta üht meest, kellel ei olnud pulmarõivast seljas.
12 Rêngpa han a kôm, ‘Mala, inneina puon insil loiin khoangin mo asûnga no hong lût?’ tiin a rekela. Hannirese ha mi han ite ti maka.
Kuningas küsis mehelt: „Mu sõber, kuidas sa ilma pulmarõivata siia sisse said?“Mehel ei olnud midagi öelda.
13 Male rêngpa han a tîrlâmngei kôm, ‘A kut le ke khit ungla, pêntieng ajîngna vôrpai roi. Mahan chap a ta a hâ riel a tih,’” a tia.
Siis kuningas käskis oma sulaseid: „Siduge ta käed ja jalad kinni ning heitke ta pimedusse, kus on nutmine ja hammaste kiristamine.“
14 Hanchu Jisua'n, “Mi siela om chu tamtak an nia, aniatachu, thanga om chu atômte kêng an ni,” tiin chongkhârnân a tia.
Sest paljud on kutsutud, aga vähesed on valitud.“
15 Phariseengei hah an jôkpaia male Jisua chongrekelin min ôk rang chang an mintuo zoi.
Siis variserid lahkusid ja tulid kokku, et sepitseda plaani, kuidas nad saaksid tema sõnadega ta lõksu püüda.
16 Hanchu an ruoisi senkhatngei le Herod pâla mi senkhatngei a kôm an tîra, ha mingei han, “Minchupu, chongtak ni misîr ngâi ti kin riet. Tute lunghâng tho uol ngâi mak chea, tute mindona chungroia khom kângdoina dôn loiin miriemngei ta rangin Pathien lungdo chongtak hah ni minchu ngâia.
Nad saatsid oma jüngrid tema juurde koos Heroodese pooldajatega. „Õpetaja, me teame, et sa oled ausameelne inimene ja et sa õpetad, et Jumala tee on tõde, “alustasid nad. „Sa ei lase end kellelgi mõjutada ja sa ei hooli auastmest ega seisusest.
17 Hanchu, ni ril ta, imo ni mindon? Roman Rêng Ceasar kôma chôiruol pêk hih ei Balamin ânkal mo, ânkal loi mo?” an tia.
Anna siis meile teada oma arvamus. Kas on õige maksta keisrile makse või mitte?“
18 Nikhomrese, Jisua'n asaloi an mintuo hah a riet chiena, an kôm, “Nangni Asarotholngei! ithomo ni min ôk rang nin pût hi?
Jeesus teadis, et nende ajendid olid kurjad. Ta küsis neilt: „Miks te üritate mind lõksu püüda, te silmakirjatsejad?
19 Chôiruol chôi ranga sumthîr hah ni min en ta u!” a tia. Sumthîr hah a kôm an hong chôia,
Näidake mulle münti, mida kasutatakse maksu tasumiseks.“Nad tõid talle ühe denaari näha.
20 male a rekel ngeia, “Tu mâi rimil le tu riming ngei mo an ni hi?” a tia.
„Kelle pilt ja kelle tiitel on siia graveeritud?“küsis ta neilt.
21 Anni han “Ceasar” tiin an thuona. Masikin Jisua'n an kôm, “Asa, hanchu, Ceasar ta chu Ceasar kôm pêk ungla, Pathien ta chu Pathien kôm pêk roi,” a tipe ngeia.
„Keisri, “vastasid nad. „Keisrile tuleb anda tagasi see, mis keisrile kuulub, ja Jumalale see, mis Jumalale kuulub, “ütles ta neile.
22 Mahi an rietin chu an kamâm tataka; ama an mâka an rotpat zoi ani.
Kui nad Jeesuse vastust kuulsid, olid nad jahmunud. Nad läksid ära ja jätsid ta rahule.
23 Mani sûn nanâk han, Sadducee senkhatngei Jisua kôm an honga mingei hih thina renga inthoi nôk no ni ngei an tia.
Hiljem samal päeval tulid tema juurde mõned saduserid. (Nemad on need, kes ütlevad, et ülestõusmist ei ole.)
24 Anni han, “Minchupu, ‘Moses'n mi nâi neiloiin a lômnu thisan senla, a nâipa'n ha meithâi hah luo nôk ngêtin a upa ta rangin nâi a nei pe rang ani,’ a tia.
Nad küsisid talt: „Õpetaja, Mooses ütles, et kui abielus mees sureb ilma lapsi saamata, peaks ta vend tema lesega abielluma ja oma venna jaoks lapsi saama.
25 Atûn hin, kin lâia lâibungrêng sari an oma; ulientakin in a neia, nâi neiloiin a thia, masikin a lômnu hah a nâipa kôm a mâka.
Meie kandis elas kord seitse venda. Esimene abiellus ja suri ning kuna tal ei olnud lapsi, jättis ta oma lese oma vennale.
26 A nâipa iniknapu chunga khom ma anghan a hong om nôka, a inthumnapu chunga khom, azoinataka sarinapu dênin an luo paka.
Sama juhtus teise ja kolmanda vennaga, kuni seitsmendani välja.
27 Anûktaka chu nupangnu khom a thi zoia.
Lõpuks suri ka see naine.
28 Atûn, mithi ngei inthoi nôk tika han tu lômnu tak mo ani rang ani zoi? An rêngin laka an luo paka,” an tia.
Kui nüüd ülestõusmine tuleb, kelle naiseks ta neist seitsmest vennast saab, sest ta oli abielus nende kõigiga?“
29 Jisua'n an kôm, “Idôra dikloi ngei mo nin ni zoi! Pathien Lekhabu nônchu Pathien sinthotheina nin riet loi sika kêng ani.
Jeesus vastas: „Teie viga on, et te ei tunne Pühakirja ega seda, mida Jumal suudab teha.
30 Mithi ngei aringin an inthoinôk tika chu invâna vântîrtonngei angin om an ti zoi, innei khâi noni ngei.
Sest ülestõusmises ei võeta naisi ega minda mehele − siis ollakse nagu taeva inglid.
31 Atûn ithingei aringa an inthoinôkna roi: Pathien'n nangni a misîr pe hah nin la pore tet ngâiloi mini?” a tia
Mis puutub surnute ülestõusmisesse, siis kas te ei ole lugenud, mida Jumal teile ütles:
32 Pathien'n, “Keima Abraham Pathien, Isaac Pathien, Jacob Pathien ki ni,” a tia. “Ama chu iringngei Pathien kêng ani, ithingei Pathien nimak,” tiin a thuona.
„Mina olen Aabrahami Jumal ja Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal“? Ta ei ole surnute, vaid elavate Jumal.“
33 Mipui ngei han mahi an rietin chu, a minchûna hah an kamâm tatak zoi ani.
Kui rahvahulgad tema sõnu kuulsid, olid nad tema õpetusest hämmastuses.
34 Jisua'n Sadduceengei hah a makhal mindokngei tih Phariseengeiin an rietin chu a pâlin an honga,
Kui variserid kuulsid, et ta oli saduseride suu sulgenud, tulid nad kokku ja esitasid veel küsimusi.
35 an lâia Balam minchupu inkhatin chongrekelin min ôk rang a bôka.
Nende hulgast üks, kes oli seadusetundja, esitas talle küsimuse, üritades teda lõksu püüda:
36 “Minchupu, Balama hin kho chongpêk tak himo a roiinpuitak?” tiin a rekela.
„Õpetaja, missugune on tähtsaim käsk seaduses?“
37 Jisua'n a kôm, “‘Pumapa na Pathien chu nu mulungrîl murdi'n, na ratha murdi'n, nu mulungbôk murdi'n lungkham mu roh iti hi,’ ani tiin a thuona.
Jeesus ütles neile: „„Armasta Issandat, oma Jumalat, kõiges, mida sa mõtled, kõiges, mida sa tunned, ja kõiges, mida sa teed.“
38 Mahih chongpêk roiinpuitak le a kâmomtak ani.
See on tähtsaim käsk, esimene käsk.
39 Chongpêk inikna kâmom nôk ân angpui chu: ‘Nangma nên lungkham anghan nu bungmingei lungkham mu roh’ iti hih ani.
Teine on üsna samasugune: „Armasta oma kaasinimest nagu iseennast.“
40 Moses Balam pumpui le dêipungei minchûna ngei murdi khom hi chongpêk inik chunga hin ânngam let ani,” a tia.
Kogu piibellik seadus ja prohvetite kirjutised tuginevad neile kahele käsule.“
41 Pharisee senkhatngei munkhatin an intûp laiin, Jisua'n an kôm,
Kuna variserid olid sinna kogunenud, esitas Jeesus neile küsimuse.
42 “Messiah chungroi hih imo nin mindon? Tu richisuonpâr mo ani?” tiin a rekel ngeia. “Ama chu David jâisuona mi ani,” tiin an thuona.
„Mida te arvate Messiast?“küsis ta. „Kelle poeg ta on?“„Taaveti poeg, “vastasid nad.
43 Jisua'n an kôm, “Nônte, ithomo Ratha han David hah ‘Pumapa’ tiin a min koi? David'n,
„Aga kuidas saab Taavet inspireeritult nimetada teda Issandaks?“küsis Jeesus neilt. „Ta ütleb:
44 ‘Pumapa han ka Pumapa kôm a tia: Ka chang tieng insung tit roh Na râlngei ne kepha nuoia ka dar suo mâka chu,’ a ti ani.
„Issand ütles minu Issandale: istu mu paremale käele, kuni ma su vaenlased võidan.“
45 David'n, ‘Pumapa’ tiin a koiin te, i angin mo Messiah hah David richisuonpâr ani thei rang?” a tia.
Kui Taavet nimetas teda Issandaks, kuidas saab ta siis tema poeg olla?“
46 Tutên Jisua hah thuon thei mak ngeia, male mani sûn renga chu tutên ite chongrekel rang ngam khâi mak ngei.
Keegi ei osanud talle vastata ja nüüdsest peale ei söandanud keegi enam talle küsimusi esitada.
