Luke 1
1 Moroitak Theophilus, ei lâia roi juong tung, mi tamtak ngeiin theidôr miziek rangin an pûta.
Juba mitmed on võtnud ette koostada ülevaadet neist asjust, mis meie seas on täide viidud,
2 Aphut renga ha neinunngei amu ngeiin kin lei ril le chong lei phuong anghan an miziek ani.
kooskõlas sellega, kuidas pealtnägijad ja sulased need on meile edasi andnud.
3 Masikin nangma Mirittak, abul renga jâttin ânthârlaka sûiin adônin inthârlakin nata rangin miziek ronga ki ti ani.
Nõnda olen minagi otsustanud, kuna ma olen algusest peale kõik täpselt järele uurinud, kirjutada korralik ülevaade sulle, kõrgesti austatud Teofilos,
4 Tienna thurchi nang an lei ril hah adiktak ani iti na riet theina rangin.
et sa teaksid, kui usaldusväärne on sulle antud õpetus.
5 Judea rama Herod rêngin an lallâiin, ochai a riming Zakariah a oma, ama hah ochai Abijah rûia mi ania, a lômnu riming chu Elizabeth ania, Aaron ochairûia mi ani.
Juuda kuninga Heroodese ajal elas Sakariase nimeline preester, Abija teenistuskorrast. Tema naine oli Aaroni järeltulija ja naise nimi oli Eliisabet.
6 An ruonin Pathien mitmun mi diktakin an omma, demnaboiin Pumapa balam le a chong jômin an om ani.
Nad mõlemad olid õiged Jumala silmis, elades laitmatult kõigis Issanda käskudes ja korraldustes.
7 Hannisenla Elizabeth aching sikin nâi nei maka, an ruonin an tar ok zoia.
Aga neil ei olnud last, sest Eliisabet oli viljatu, ja nad mõlemad olid eakad.
8 Hanchu sûnkhat chu Zakariah hah nîngtina asin ngâi angin Biekina ochai sin a thoa.
Kord aga, kui Sakarias oli oma teenistuskorra ajal preestritalituses Jumala ees,
9 Ochaingei balam angin mirimhoi hâl rangin taruo sânin ama hah thangin a oma, masikin Pumapa Biekina a sea.
langes talle liisk minna preestrite kombe kohaselt Issanda templisse viirukit suitsutama.
10 Mirimhoi a hâl lâiin mipui ngeiin apêntieng chubai an lei thoa.
Ja kui viiruki suitsutamise aeg saabus, palvetas kokku tulnud rahvahulk väljas.
11 Mirimhoi hâlna mâichâm changtienga han, Pumapa vântîrton indingin a kôm a juong inlâra.
Siis ilmus talle Issanda ingel, seistes suitsutusaltari paremal pool.
12 Zakariah'n amu lehan rolo innîkin a chia.
Teda nähes Sakarias ehmus ja teda valdas hirm.
13 Hannisenla, vântîrton han a kôma, “Zakariah chi no roh, ne ngênna Pathien'n a rieta, no lômnu Elizabeth'n nâi nang nei pe a ta a riming John ni phuo rang ani.
Kuid ingel ütles talle: „Ära karda, Sakarias, sest su palvet on kuuldud. Su naine Eliisabet sünnitab sulle poja, ja sa paned talle nimeks Johannes.
14 A suokin chu nangma le mi tamtak mulungrîl râisân atih.
Sul on temast rõõmu ja hõiskamist ning paljud rõõmustavad tema sündimisest,
15 Pumapa mitmûn milien nîng a ta, uain le jûngei reng nêk no nia. A suokni renga Ratha Inthiengin sip a ta,
sest ta saab suureks Issanda silmis. Ta ei tohi juua veini ega teisi kääritatud jooke, ja ta täidetakse Püha Vaimuga juba enne sündimist emaihus.
16 Isreal mi tamtak Pumapa an Pathien tieng hong tuong nôk a tih.
Ta pöörab palju Iisraeli rahvast tagasi Issanda, nende Jumala poole.
17 Dêipu Elijah anghan rât le hâitakin Pumapa motona sêng a tih. Pangei le nâingei minmun nôk a ta, chongjômloi mingei mindonna satna tieng min hei a ta, Pumapa mingei ata rangin min thokdiem a tih” a tia.
Ta kõnnib Issanda ees Eelija vaimus ja väes, et pöörata vanemate südamed nende laste poole ja sõnakuulmatud õigete tarkusse, et valmistada rahvas ette Issanda jaoks.“
18 Zakariah'n vântîrton kôma han, “mahah inmo ki riet rang? keima laka ka tar zoia, ko lômnu khom a tar zoia,” a tia.
Sakarias küsis inglilt: „Kuidas ma saan selles kindel olla? Ma olen juba vana mees ja mu nainegi on eakas.“
19 Vântîrton han, “Pathien makunga inding ngâi Gabriel ki nia, hi thurchi nang ril rang piela juongtîr ki ni.
Ingel vastas talle: „Mina olen Gaabriel, kes seisab Jumala ees, ja mind on läkitatud sinuga rääkima ja kuulutama sulle seda rõõmusõnumit.
20 Hi chong azora taka juong tung rang ni iemloi sikin, ajuong tung mâka chu chong theiloiin dâirekin om ni tih,” a tia.
Nüüdsest jääd sa tummaks ega saa rääkida päevani, mil need asjad sünnivad, sest sa ei uskunud mu sõnu, mis lähevad täide määratud ajal.“
21 Mipui ngeiin kholâia an lei ngâka, Biekin sûnga Zechariah a om sôt rai sikin an lei kamâma.
Samal ajal ootas rahvas Sakariast ja pani imeks, et ta nii kaua templis viibib.
22 A hong jôk tena chu a chong thei khâiloi sikin Biekina inlârna ai mu iti an rieta, a kut leh vai a chong zoia.
Kui ta lõpuks välja tuli, siis ei saanud ta nendega rääkida. Nad mõistsid, et ta oli templis näinud nägemust, sest ta viipas neile käega, kuid ei suutnud rääkida.
23 Biekina a sin rang a zoi suole chu a in tieng a kîr zoia.
Kui Sakariase teenistuskord läbi sai, läks ta koju.
24 Môrkhat suoleh chu a lômnu Elizabeth nâi a vong zoia, thâ rangnga tuol suok loiin a oma.
Mõne aja pärast jäi ta naine Eliisabet lapseootele ja tõmbus viieks kuuks üksindusse. Ta ütles:
25 “Anûktaka Pumapa'n mi san nôk zoi, ki riming siet, sût minthelna rangin” a tia.
„Nõnda on Issand mulle neil päevil teinud, et ta näitas mulle oma soosingut ning võttis ära mu häbi inimeste ees.“
26 Elizabeth nâivong, atha ruk nân chu Pathien'n a vântîrton Gabriel Galilee ram Nazareth khopuia a tîra.
Kuue kuu pärast läkitas Jumal ingel Gaabrieli Naatsareti linna Galileas,
27 Rêng David rûia mi Joseph lômnu biek dôngmate Mary kôma chong juong ichôiin.
neitsi juurde, kelle nimi oli Maarja. Maarja oli kihlatud Joosepiga, kes põlvnes Taaveti soost.
28 Mary kôma a lûta, “Nu chunga ratha inngamna om rese! Pumapa nu chunga a om, sat nang a vur ok” a tia.
Gaabriel läks tema juurde ja ütles: „Ole tervitatud, sa armuleidnu! Issand on sinuga!“
29 Ha chong hah a rieta anîn chu imo ani zoi, tiin a mulung a minjîng oka.
Maarja kohkus väga neist sõnadest ja mõtles, mida see tervitus võiks tähendada.
30 Hanchu, vântîrton han, “Mary chi no roh, Pathien'n ai minlut tak mi nini.
Aga ingel ütles talle: „Ära karda, Maarja, sest sa oled leidnud armu Jumala silmis!
31 Nâivong na ta, nâipasal nei na ta, a riming Jisua ni phuo rang ani.
Sa jääd lapseootele ja sünnitad poja ja paned talle nimeks Jeesus.
32 Mi lien nîng a ta, Ânchungtaka Pathien nâi tîng an tih. Pumapa Pathien'n David anghan Rêng minchang a tih.
Tema saab suureks ja teda kutsutakse Kõigekõrgema Pojaks ning Issand Jumal annab talle tema esiisa Taaveti trooni.
33 Jakob richingei chunga rêngin om a ta, ânlalna ramin mong tik nei khâi no nih” a tia. (aiōn g165)
Ta valitseb kuningana Jaakobi soo üle igavesti ning tema valitsus ei lõpe iialgi.“ (aiōn g165)
34 Hanchu Mary'n vântîrton kôma, “Mahah kho angin mo anithei ranga? dôngmate kêng ka lani hite” a tia.
Maarja küsis inglilt: „Kuidas see võimalik on, kui ma olen neitsi?“
35 Vântîrton han a thuona, “Ratha Inthieng nu chunga juong a ta, Pathien Ratha nu chunga om a tih. Masikin kêng nâite inthieng khom Pathien Nâipasala be ani rang.
Ingel vastas talle: „Püha Vaim tuleb sinu peale ja Kõigekõrgema vägi katab sind. Seepärast on laps, kes sinust sünnib, Püha, ja teda kutsutakse Jumala Pojaks.
36 Nu juorpuinu Elizabeth khom aching an iti hah, a tar ok khoma a nâivongna thâ ruk ani zoi.
Isegi su sugulane Eliisabet on pojaootel oma vanas eas ja see on kuues kuu temal, keda öeldi olevat viljatu.
37 Asikchu Pathien chu ite a tho theiloi omak,” a ti pea.
Sest Jumala käes ei ole ükski asi võimatu.“
38 Hanchu, Mary'n, “Pumapa tîrlâmnu ki ni, ni ti lam angtakin ku chunga tung rese,” a tia. Masuole chu vântîrton han ama amâk zoi.
Maarja ütles: „Mina olen Issanda teenija, sündigu mulle nii, nagu sa ütlesid!“Ja ingel läks tema juurest ära.
39 Masuole inrangin Mary ânthoka, Judea rama khopui inkhata a se zoia.
Neil päevil asus Maarja teele ja ruttas mäestikku Juuda linna.
40 Zakariah ina a lûta, Elizabeth chibai amûka.
Ta läks Sakariase majja ja tervitas Eliisabetti.
41 Elizabeth'n Mary chibaimûk a riet lehan a sûnga nâite hah singânsa, Elizabeth Ratha Inthiengin a sipa.
Kui Eliisabet kuulis Maarja tervitust, hüppas laps tema üsas ja Eliisabet sai täis Püha Vaimu.
42 Hanchu rôl inring takin ânieka, “Nang chu nupang lâia mi satvur tak ni nia, na nâivong rang khom hih satvur ani.
Ta hüüdis valju häälega: „Õnnistatud oled sina naiste seas ja õnnistatud on laps, keda sa kannad!
43 Ka Pumapa nûn ni na hongpan hih i ang tak mo ai ni zoi hi?
Aga miks saab mulle osaks selline arm, et mu Issanda ema tuleb minu juurde?
44 Nu chibaimûk ki riet lehan ku sûnga nâite râisânin ânchôm ani.
Niipea kui su tervituse hääl mu kõrvu kostis, hüppas laps mu ihus rõõmu pärast.
45 Pumapa chongbê na chunga tung rang ni iem sikin mi satvur ni ni” a tia.
Õnnistatud on see, kes on uskunud, et Issand täidab oma tõotused, mis ta on lubanud!“
46 Hanchu Mary'n “ka mulungin Pumapa a minpâka,
Maarja ütles: „Mu hing ülistab Issandat
47 ki ringnân khom Minringpu Pathien chunga a râisân ok zoi.
ja mu vaim hõiskab Jumalas, minu Päästjas,
48 A tîrlâmnu intem tie a riettit sikin! Atûn renga chu mitinin satvur ni tîng an tih.
sest ta on pannud tähele oma sulase alandlikku olekut. Siitpeale hüüavad mind õnnistatuks kõik sugupõlved,
49 Sinthothei Pathien han ku chunga sin lientak a thoa, A riming khom ânthieng ani.
sest mulle on suuri asju teinud Vägev. Tema nimi on püha,
50 Ruol athar renga ruol thoithar nôk idênin, Ama mirit ngei chu a moroi ngâia,
tema halastus ulatub nendeni, kes teda kardavad, sugupõlvest sugupõlveni.
51 A bân ranak an chunga a jâra, Mi inpâk ngei chu an mintuona ngei leh chekaminchâi ngâia.
Ta on teinud vägevaid tegusid oma käega, ta on pillutanud laiali need, kes on uhked oma mõtetes.
52 An sukmun renga rêng alien ngei a kaisuma, Rangâichîn ngei chu a domsâng zoia.
Ta on tõuganud maha valitsejad aujärgedelt ja ülendanud alandlikke.
53 Vonchâmngei chu neinun sân a vâi minkhopa, Ânchongngei chu kut korongin a min rot ngei zoia.
Näljased on ta täitnud heade andidega, ent rikkad saatnud tühjalt minema.
54 Ei richibulngei kôma a chonginkhâm anghan, A tîrlâm Isrealngei san rangin a juong zoi.
Ta on kandnud hoolt oma sulase Iisraeli eest, ja osutanud halastust,
nõnda nagu ta on lubanud meie esivanematele, Aabrahamile ja tema järeltulijatele igavesti.“ (aiōn g165)
56 Mary hah Elizabeth kôm thâ thum a oma, hanchu a in tieng a se nôk zoi.
Maarja jäi Eliisabeti juurde umbes kolmeks kuuks ja pöördus siis tagasi koju.
57 Elizabeth nâinei zora ahong chukin chu nâipasal a neia,
Kui Eliisabetil tuli aeg sünnitada, tõi ta ilmale poja.
58 A bungmingei le a suongsuokngeiin, Pumapa'n lungkham a mu ok iti an rieta, an râisân puia.
Tema naabrid ja sugulased kuulsid, et Issand oli osutanud talle suurt halastust, ja nad rõõmustasid koos temaga.
59 Hanchu, sûnriet anîn chu nâite sertan rangin an honga, a pa riming pêlin Zakariah nanâk phuo rang an tia,
Nad tulid kaheksandal päeval lapse ümberlõikamisele ja tahtsid panna talle tema isa nime Sakarias.
60 Hannisenla, a nûn “nithei nonih, a riming chu John kêng” a tia.
Kuid lapse ema ütles: „Ei, tema nimi peab olema Johannes!“
61 Annin, “Hi anga riming hih nin suongsuokngei lâia khom la om ngâi mak” an tipea.
Nad ütlesid talle: „Su suguvõsas pole kedagi sellenimelist!“
62 Maleh a pa kôm han kut leh an chongpuia, nâite riming hah imo ai phuo nuom, tiin an rekela.
Ja nad viipasid lapse isale, küsides, mis nime tema tahab lapsele panna.
63 Zakariah'n a miziekna rang neinun a zonga, a riming chu John ani tiin a mizieka; an kamâm sabaka.
Sakarias küsis tahvlit ning kirjutas kõigi imestuseks: „Tema nimi on Johannes!“
64 Harenghan, Zakariah hah a hong chong thei zoia, Pathien a minpâk kelen zoi.
Samal hetkel pääsesid ta keelepaelad valla ja ta hakkas rääkima, kiites Jumalat.
65 An kôl revêla om ngei murdi'n an chia, ha thurchi hah Judea tângram muntina ânthang zoia.
Aukartus valdas kõiki naabreid ja neist asjust räägiti kogu Juuda mägismaal.
66 Ariet nâmin hi nâite hih i ang takin mo a hong ni rang na? Pumapa sinthotheina ranak laka a chunga a oma, an tia.
Kõik, kes sellest kuulsid, imestasid ja küsisid: „Mis küll saab sellest lapsest?“Sest Issanda käsi oli temaga.
67 John a pa Zakariah hah Ratha Inthiengin a sipa, Pathien chong a phuonga.
Lapse isa Sakarias sai täis Püha Vaimu ja prohveteeris:
68 “Pumapa, Isreal Pathien chu minpâk ei tih u, A mingei san rangin a juonga, a mojôk ngei zoi.
„Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, et ta on tulnud oma rahva hulka ja nad lunastanud.
69 A tîrlâm David richi renga jôkna riki mi pêk zoi.
Ta on meile üles tõstnud päästesarve oma sulase Taaveti soost,
nagu ta on rääkinud ajastute algusest oma pühade prohvetite suu kaudu, (aiōn g165)
71 Ei râlngei le mi demngei renga mi mojôka,
pääste meie vaenlaste käest ja kõigi vihameeste käest,
72 A chongkhâm inthieng ei richibulngei kôma minlang rang ai ti riet titin.
et armu anda meie vanematele ja pidada meeles oma püha lepingut,
73 Ei richibul Abraham kôma a chongkhâm ei râlngei renga mi san minjôka, chi loia a sin ei tho theina rang le,
vannet, mille ta on vandunud meie esiisale Aabrahamile:
päästa meid meie vaenlaste käest ja lubada meil teda kartmatult teenida
75 Ei damsûnga a mitmua inthieng le adika ei om theina rangin.
pühaduses ja õigluses tema ees kõik meie elupäevad.
76 Nangma ka nâi, Ânchungtaka Dêipu nang tîng an ta, A lampui sin rangin, Pumapa motona sêng ni tih.
Ja sind, minu laps, hüütakse Kõigekõrgema prohvetiks, sest sa lähed Issanda ees temale teed valmistama,
77 A mingei an sietna ngâidama omin, Sanminringna chong ril ni tih.
et anda tema rahvale teada päästest nende pattude andeksandmises,
78 Ei Pathien chu mi lungkham thei le moroithei ania, Masikin ei rangin sanminringna khuovâr mi minsuok pe a ta;
meie Jumala südamliku halastuse läbi, millega meile tuleb päikesetõus taevast,
79 Thina dâilîm ijîngna nuioa omngei, Invân renga êlminvâr a ta, Ei kalchôina rathangamna lampui tieng mi tuong a tih” a tia.
et paista nende peale, kes elavad pimeduses ja surma varjus ja juhtida meie jalgu rahuteele.“
80 Hanchu, nâite hah taksa le ratha tieng a hong insôn tira, Isreal mingei lâia ânlâr mâka chu ramchâra a om ani.
Aga laps kasvas ja sai tugevaks vaimus. Ta elas kõrbes selle päevani, mil ta astus avalikult Iisraeli ette.
