< John 6 >
1 Masuole chu, Jisua Galilee dîl râl inkânin a se zoi. (Tiberias dîl khom an ti sa ngâi).
Pärast seda läks Jeesus teisele poole Galilea merd (ehk Tibeeria merd).
2 Damloi ngei chunga a sininkhêlngei an mu sikin loko tamtakin an jûia.
Talle järgnes suur rahvahulk, sest nad olid näinud tunnustähti, mida ta oli haigeid tervendades teinud.
3 Jisua hah muola a kala male a ruoisingei leh an insunga.
Jeesus aga läks üles mäeseljale ja istus seal koos oma jüngritega maha.
4 Judangei Kalkân kût zora ha anâi zoia.
Juutide paasapühad olid lähedal.
5 Jisua'n akôl akieng a hong ena, loko tamtakin ama tieng an hong pan a mua, masikin Philip kôm han, “Hi mingei sâk rang vâipôl khonmo ei rochôk rang?” a tia.
Kui ta nüüd ringi vaatas, nägi ta suurt rahvahulka enda poole tulemas, ja Jeesus küsis Filippuselt: „Kust peaksime me leiba ostma, et neile süüa anda?“
6 (Hi chong hi Philip minsina ranga a ti ani, adiktakin chu imo a tho rang lam ama'n a riet sai ani.)
Kuid seda küsis Jeesus, et teda proovile panna, sest ta teadis, mida ta kavatses teha.
7 Philip'n a kôm, “Mitinin achîn tete min chang ngei rang khomin sumdâr duli razannik man vâipôlin luo hun no ni ngei,” tiin a thuona.
Filippus vastas: „Isegi kui me ostaksime leiba kasvõi kahesaja teenari eest, ei jätkuks igaühele ikka üht suutäitki.“
8 A ruoisingei adang inkhat, Simon Peter lâibungpa Andrew'n a tia,
Siis ütles teine jünger, Siimon Peetruse vend Andreas:
9 “Barli vâipôl pêk rangnga le nga inik a dôn pasalte inkhat hi hin aom. Aniatachu hi dôra mingei sâk rangin chu hun no ni ngei,” a tia.
„Siin on poisike, kellel on viis odrakakku ja kaks kala. Aga kui kauaks sellest sellise rahvahulga jaoks jagub?“
10 Jisua'n, “Mipuingei hah minsung roi,” tiin a ril ngeia. (Ma mun han durba tamtak aom.) Mipuingei ha an insung zoia; mi isâng rangnga dôr an ni.
„Seadke inimesed istuma!“käskis Jeesus. Kõik istusidki maha haljale rohule; ainuüksi mehi oli kokku umbes viis tuhat.
11 Jisua'n vâipôl hah a lâka, Pathien kôm râisânchong a rila, male mipui ânsungngei hah a sem pe ngeia; ma angdên han nga khom a sem nôka, an nuom do-dôr a sem pe ngeia.
Siis võttis Jeesus leivad, tänas Jumalat ning jagas inimestele nii palju, kui nad soovisid. Samamoodi tegi ta kaladega.
12 An khoptang suo nûkin a ruoisingei kôm, “Ite inpai riek loi rangin an sâk minieng; khom rûtvar roi,” a tipe ngeia.
Kui kõigil said kõhud täis, ütles Jeesus jüngritele: „Korjake ülejääk kokku, et midagi raisku ei läheks!“
13 Masikin barli vâipôl rangnga sâk ngei, an sâk minieng ha tabong sômleinik an la rût min sipa.
Siis nad korjasid viiest odraleivast ülejäänud palukesed kokku ja said kaksteist korvitäit.
14 Ha mingei han Jisua sininkhêl sin hah an mûn chu, “Hi mi hih dêipu tatak, rammuola juong rangpu ha ani khet!” an tia.
Pärast seda, kui inimesed nägid Jeesuse antud tunnustähte, hakkasid nad rääkima: „Tõesti, tema on see prohvet, kes on siia maailma tulnud.“
15 Anni ngei hah hongin, ama hah rangrâta sûrin rêng minchang rang an bôk ti Jisua'n a rieta; masikin athenin muola a se nôk zoi.
Jeesus aga teadis, et rahvas tahab tulla ja teda vägisi kuningaks teha. Seepärast pöördus ta üksi tagasi mägedesse.
16 Kholoi ahong nin chu, Jisua ruoisingei hah dîla an juong sea,
Kui õhtu kätte jõudis, läksid jüngrid alla järve äärde,
17 rukuonga an chuonga, dîl râl Capernaum tieng an pana. Jân ahong ni tena khom Jisua hah an kôm la hong tung maka.
astusid paati ning sõitsid üle järve Kapernauma. Väljas oli juba pime ja Jeesus ei olnud tulnud nende juurde.
18 Hanchu phâivopui hong rângin ahong sêma male tuidâr ahôn soka.
Puhus kõva tuul ja tõusid tormilained.
19 Hanchu ruoisingei han kilometer rangnga mini, uruk mini an hong jâpin chu Jisua hah tui chunga lônin rukuong tieng a hong panin an mua, an lei chia.
Olles sõudnud kolm või neli miili, nägid jüngrid Jeesust järvel kõndimas ja paadile lähenemas, ning neid haaras hirm.
20 Jisua'n an kôm, “Chi no roi, keima kêng ki ni!” a tipe ngeia.
„See olen mina, “hüüdis Jeesus, „ärge kartke!“
21 Hanchu râisântakin rukuonga han an min chuonga, male rukuong leh an va pana, tângkôl hah harenghan an tung kelen zoi.
Nad kutsusid ta paati, ja kohe oligi paat kaldal, kuhu nad olid tahtnud jõuda.
22 Anangtûka chu dîl râl kângkhat tienga mipui a omngei han rukuong inkhat vai mahan aom ti an rieta. Jisua chu a ruoisingei leh rukuonga chuong loiin, anni ngei ha mâkin anthenin an se ti an riet zoia.
Järgmisel päeval sai teisele poole järve jäänud rahvahulk teada, et kaldal oli olnud ainult üks paat, kuid Jeesus ei olnud läinud sellesse koos jüngritega, vaid jüngrid olid lahkunud ilma temata.
23 Pumapa'n râisânchong a ril suole lokongeiin vâipôl an sâkna mun kôla han rukuong dang ngei Tiberias renga an hong tunga.
Siis maabusid mõned teised paadid Tibeeriast selle paiga lähedal, kus nad olid söönud Issanda õnnistatud leiba.
24 Mipuingeiin Jisua le a ruoisingei chu ha muna han om khâi mak ngei ti an rietin chu anni khom rukuonga chuongin Capernauma, Jisua rok rangin an se zoi.
Kui nüüd inimesed nägid, et Jeesust ega ta jüngreid seal ei olnud, astusid nad paatidesse ja sõitsid teda Kapernauma otsima.
25 Mipuingei han Jisua dîl râla an hong mûn chu a kôm, “Minchupu, khotik han mo hi tieng râl no hong tung?” an tia.
Nad leidsid ta järve teiselt kaldalt ja küsisid: „Rabi, millal sina siia tulid?“
26 Jisua'n an kôm, “Chongdiktak nangni ki ril: sininkhêlngei nin riet sika mi nin rok ni loiin, vâipôl nin sâk man sika mi nin rok kêng, tiin a thuona.
„Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, “vastas Jeesus, „te ei otsi mind mitte sellepärast, et nägite tunnustähti, vaid et te sõite leiba ja saite kõhud täis!
27 Vâipôl asiet nôk thei ngâi rangin sin no ungla; manêkin chu kumtuong ringna vâipôl adier rangin sin roi. Hi vâipôl hih Miriem Nâipasalin nangni a pêk rang ani, Pathien, Pa, han ama sînthona a chunga adar zoi sikin.” (aiōnios )
Ärge töötage toidu nimel, mis rikneb, vaid hankige toitu, mis säilib igaveseks eluks – mida Inimese Poeg teile annab. Sest tema peale on Jumal Isa pannud oma heakskiidu pitseri.“ (aiōnios )
28 Masikin anni ngei han a kôm, “Pathien lungdo kin sin theina rangin imo kin tho rang?” tiin an rekela.
„Mida me peame tegema, et meie teod oleksid Jumalale meelepärased?“küsisid nad temalt.
29 Jisua'n a thuon ngeia, “Pathien'n khoimo sin ranga nangni a nuom chu a tîrpu iem hih ani,” a tia.
„Jumalale meelepärane tegu on see, “vastas Jeesus, „et te usute sellesse, kelle tema on läkitanud.“
30 Anni ngei han a kôm, “I sininkhêl mo ni sin rang, kin mua nang kin iem theina rangin? Imo no tho rang?
Nemad ütlesid: „Millise tunnustähe sa meile annad, et me võiksime sind uskuda? Mis teo sa teed?
31 Kin richibulngei chu ramchâra han manna an sâk ngâia, Pathien lekhabu'n ati anghan, ‘Invân renga vâipôl sâk rang a pêk ngei,’” tiin chong an thuona.
Meie esivanemad sõid kõrbes mannat, nagu Pühakirjas öeldakse: „Ta andis neile taevast leiba süüa.““
32 Jisua'n an kôm, “Chongdiktak nangni ki ril,” “Moses'n vâipôl nangni a pêk hah invân renga nimaka; Ka Pa'n kêng invân renga vâipôl diktak nangni a pêk.
„Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, “vastas Jeesus, „mitte Mooses ei andnud teile taevast leiba, vaid minu Isa; tema annab teile ka nüüd tõelise leiva taevast.
33 Pathien'n vâipôl nangni a pêk chu invân renga a juong chuma rammuol ranga a ringna pêkpu hih ani.”
Sest Jumala leib on see, kes tuleb taevast alla ja annab maailmale elu.“
34 Anni ngeiin, “Pu, ma vâipôl hah mi pêk bang roh,” an tia.
Siis ütlesid nad talle: „Issand, anna meile alati seda leiba!“
35 Jisua'n an kôm, “Keima hih ringna vâipôl ki ni.” “Tukhom ko kôma hong ngei chu an vonchâm no nia; tukhom keima mi iem ngei chu an tui inrâl khâi no ni.
„Mina olengi eluleib, “vastas Jeesus. „Kes tuleb minu juurde, ei tunne iial nälga; kes usub minusse, ei tunne iial janu.
36 Atûn hin, nangni ki ril, mi nin mua aniatachu mi iem mak chei.
Aga ma ju ütlesin, te olete mind näinud, kuid siiski te ei usu.
37 Pa'n mi pêk ngei kai chu ko kôm hong an tih. Ko kôma hong kai chu tute rujûl tet noning,
Kõik, kelle Isa mulle annab, tulevad minu juurde, ja seda, kes minu juurde tuleb, ei tõuka ma ära.
38 ku lungdo sin ranga invân renga juong ni mu unga, mi tîrpu lungdo sin ranga juong kêng ki ni.
Sest mina ei ole tulnud taevast, et teha oma tahtmist, vaid oma Läkitaja tahtmist.
39 Ma hih mi tîrpu lungdo chu ani, mi pêk ngei murdi tute minmang loiin nikhuo nûktaka chu aringin kaithoi inlang, ti hih.
Ent minu Läkitaja tahtmine on see, et ma ei kaotaks ühtki neist, keda tema on mulle andnud, vaid tõstaksin nad üles viimasel päeval.
40 Ka Pa'n a nuom tak chu tukhom Nâipasal mua a iem ngei murdi'n chu kumtuong ringna dôn senla ngei, keiman nikhuo nûktaka, mangei hah kaithoi ngei inlang ti hi ani,” a tia. (aiōnios )
Sest minu Isa tahtmine on, et igaühel, kes näeb Poega ja usub temasse, oleks igavene elu. Ja mina tõstan nad üles viimasel päeval.“ (aiōnios )
41 “Invân renga vâipôl juong chum ki ni,” a ti sikin mipuingei hah an chierlul zoi.
Siis hakkasid juudid tema üle nurisema, kuna ta oli öelnud: „Mina olen taevast tulnud leib.“
42 Masikin anni ngei han, “Hi mi hih Joseph nâipasal Jisua hah nimak mo? A nû le a pa khom ei rieta. Nônte, kho angin mo, invân renga juong chum ki ni a ti thei hi?” an tia.
Nad ütlesid: „Eks see ole ju Jeesus, Joosepi poeg, kelle isa ja ema me tunneme? Kuidas ta siis nüüd ütleb „Mina olen taevast alla tulnud“?“
43 Jisua'n an kôm, “Nin thenin chier kekêng no roi.
Jeesus vastas neile: „Lõpetage see omavaheline nurisemine!
44 Pa mi tîrpu'n a kaikuoi nônchu tute ko kôm hong thei no ni ngei; male keiman nikhuo nûktaka chu kaithoi ngei ki tih.
Keegi ei saa tulla minu juurde, kui teda ei tõmba Isa, minu Läkitaja; ning mina tõstan ta üles viimasel päeval.
45 Dêipungei lekhabua, ‘Pathien'n mitin la minchu ngei atih,’ tiin an miziek ani. Mitin Pa chong rieta ânchu ngei kai chu ko kôm an hong ngâi.
Prohvetite raamatutes on kirjutatud: „Siis õpetab neid kõiki Jumal.“Kõik, kes on kuulnud Isa ja temalt õppinud, tulevad minu juurde.
46 Mahi tutên Pa an mu zoi ki tina nimaka; Pa kôm renga juongpu vaiin kêng Pa ha a mu ani.
Mitte keegi pole Isa näinud peale selle, kes on tulnud Jumala juurest – tema on Isa näinud.
47 Chongdiktak nangni ki ril: tukhom a iem kai chu kumtuong ringna an dôn zoi. (aiōnios )
Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kes usub, sellel on igavene elu! (aiōnios )
48 Keima hih ringna vâipôl ki ni.
Mina olen eluleib.
49 Nin richibulngeiin ramchâra manna hah an sâka chu an thi dên ani.
Teie esivanemad sõid kõrbes mannat, aga surid siiski.
50 Aniatachu, invân renga vâipôl juong chum hi chu tukhomin an sâka anîn chu thi khâi no ni ngei.
See on leib, mis taevast alla tuleb, et inimene seda sööks ega sureks.
51 Keima hi vâipôl aring invân renga juong chum ki ni. Tukhomin hi vâipôl hih a sâkin chu kumtuongin ring tit atih. Vâipôl ke pêk rang chu ka taksa hi ani, rammuol ringna ranga ke pêk chu” a tia. (aiōn )
Mina olen taevast tulnud elav leib. Kes seda leiba sööb, elab igavesti. Leib, mille mina annan selleks, et maailm võiks elada, on minu liha.“ (aiōn )
52 Masikin Judangei ha taksîn an inkhal phut zoia. “Kho angin mo hi miriempa hin a taksa ei sâk rangin mi pêk thei ranga?” tiin an rekela.
Siis puhkes kuulajate seas äge vaidlus. „Kuidas saab see mees anda meile süüa oma liha?“küsisid nad.
53 Jisua'n an kôm, “Chongdiktak nangni ki ril: Miriem Nâipasal taksa hih nin sâk noa, a thisen khom nin buong nônchu nin thethenin ring thei no tunui.
Jeesus aga vastas neile: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui te ei söö Inimese Poja liha ega joo tema verd, siis teis ei ole elu.
54 Tukhom ka taksa a sâka, ki thisen a buong kai chu kumtuong ringna an dôn zoi, male anni ngei ha keiman nikhuo nûktaka kaithoi ngei ki tih. (aiōnios )
Kes sööb minu liha ja joob minu verd, sellel on igavene elu, ja mina äratan ta üles viimasel päeval. (aiōnios )
55 Ka taksa hi bu diktak a nia; ki thisen hi buong ruo tak ani.
Sest minu liha on tõeline söök ja minu veri on tõeline jook.
56 Tukhom ka taksa sâka, ki thisen buong ngei kai chu keima ko kôm an om banga, male kei khom an kôm ko om bang ngâi.
Kes sööb minu liha ja joob minu verd, jääb minusse, ja mina jään temasse.
57 Pa aring han mi tîra, male Pa jâra ring ki ni sa. Ma angdên han ka taksa sâk ngei kai chu keima jârin ring an tih.
Nii nagu Isa on mind saatnud ja ma elan Isa pärast, elab minu pärast see, kes minust sööb.
58 Ma hih invân renga vâipôl juong chum chu ani; nin pilepungeiin vâipôl an sâka an thi nôk angha nimak. Tukhom hi vâipôl sâk ngei kai chu kumtuongin ringtit an ti.” (aiōn )
See ongi leib, mis on alla tulnud taevast. Teie esivanemad sõid mannat ja surid, aga kes iganes seda leiba sööb, elab igavesti.“ (aiōn )
59 Hi chong hih Jisua'n Capernaum synagog taka a minchu lâia a ti ani.
Nii õpetas Jeesus Kapernauma sünagoogis.
60 A nûkjûi tamtak ngeiin hi chong hih an rietin chu, “Hi minchuna hih chong ngartak kêng ani. Tumo a rangâi thei ranga?” an tia.
Seda kuuldes ütlesid paljud ta jüngritest: „See õpetus on raske. Kes suudab seda vastu võtta?“
61 Tutên ril loiin, a ruoisingei hah ma roia han an chier ani, ti Jisua'n a mulungrîlin a rieta, an kôm, “Hi roi sika hin nin mulung amin hoiloi mini?
Jeesus teadis, et jüngrid nurisevad tema üle, ning ütles neile: „Kas teid pahandab see, mida ma rääkisin?
62 Nônte, chongkhatin, Miriem Nâipasal hih motona a omna ngâia a kîr nôk nin mu tika kho angin mo nin tho rang?
Mis te veel siis teete, kui te näete Inimese Poega minevat üles sinna, kus ta oli kõigepealt?
63 Ringna pêkpu chu Pathien Ratha ania; munisi ranak chu ite a mangna omak. Nin kôma ki misîr chongngei hih ringna pêkpu Pathien Ratha ani.
Vaim on see, kes annab elu. Lihast ei ole abi. Sõnad, mis ma teile rääkisin, on täis Vaimu ja elu.
64 Hannoma senkhat chu iem mak chei,” a tia. (Jisua'n aphut renga tu ngei mo a iem loi rang le tu lelên mo a minsûr rang a riet chien sai ani.)
Kuid teie seas on mõned, kes ei usu.“Sest Jeesus teadis ju algusest peale, kes temasse ei usu ja kes ta lõpuks ära annab.
65 Male a bôksa nôka, “Hi sika hin kêng, Pa'n a thop nônchu tute ko kôm hong thei no ni ngei ki ti ani.”
Ta ütles veel: „Seepärast ma ütlesingi teile, et keegi ei saa tulla minu juurde, kui seda ei ole talle andnud Isa.“
66 Masika han Jisua nûkjûi ngei mi tamtakin nûkkîr an thoa, ama jûi khâi mak ngei.
Sellest ajast alates pöörasid paljud jüngrid talle selja ja loobusid talle järgnemast.
67 Masikin Jisua'n ruoisi sômleinik ngei kôm, “Nangni khom rot rang nin jôt mo?” tiin a rekel ngeia.
Siis küsis Jeesus oma kaheteistkümnelt: „Kas teiegi tahate lahkuda?“
68 Simon Peter'n a kôm, “Pumapa, tu kôm mo kin rot ranga? Kumtuong ringna chongngei laka nangman no dôna. (aiōnios )
Talle vastas Siimon Peetrus: „Issand, kelle juurde oleks meil minna? Sinul on igavese elu sõnad! (aiōnios )
69 Male atûn chu kin iema, Pathien renga juong Mi Inthieng ni ni ti kin riet zoi,” a tia.
Me usume ja teame, et sina oled Jumala Püha.“
70 Jisua'n a kôm, “Nangni sômleinik ngei hih keiman nangni ka thang nimak mo? Hannoma nin lâia mi inkhat hih diabol kêng ani!” tiin chong a mele.
Jeesus vastas neile: „Eks valinud ju mina teid kahtteistkümmet. Aga üks teie seast on kurat.“
71 Ama han Judas, Simon Iscariot nâipasal chungroi a misîr ani. Judas hah ruoisi sômleinik ngei lâia mi nikhomsenla, ama a minsûr rang ani sikin.
Seda ütles ta Juudase, Siimon Iskarioti poja kohta, sest see, üks kaheteistkümnest, andis ta hiljem ära.