< Salmos 106 >

1 Louvado seja Yahweh! Agradeça a Yahweh, pois ele é bom, pois sua bondade amorosa perdura para sempre.
Bawipa taw kyihcah lah uh. Bawipa taw a leek a dawngawh, a venawh zeelnaak awi kqawn lah uh; a lungnaak awm kumqui dyna cak hy.
2 Quem pode proferir os poderosos atos de Yahweh, ou declarar todos os seus elogios?
U ing Bawipa ak thaawm ik-oeih sai ce kqawn thai nawh a kyihcahnaak ce ak kqawn thai boeih kaw?
3 Bem-aventurados os que guardam a justiça. Abençoado é aquele que faz o que é certo em todos os momentos.
Ik-oeih thym ce sai phat nawh, ik-oeih thym ce ak sai phatkhqi taw a zoseen hy.
4 Lembre-se de mim, Yahweh, com o favor que você mostra ao seu povo. Visite-me com sua salvação,
Aw Bawipa nak thlangkhqi venawh nak kaw a law awh kai awm koeh nim hilh, cekkhqi ce na hul awh kai anik hulkung law lawt seh,
5 para que eu possa ver a prosperidade de sua escolha, que eu possa me regozijar com a alegria de sua nação, para que eu possa me gloriar com sua herança.
nak tyh thlangkhqi a zo awmnaak ce pang lawt kawng nyng saw, na pilnamkhqi a zeelnaak ce ka bawm coengawh namah kyihcah doena ka qo ce pang thai lawt kawng.
6 We pecaram com nossos pais. Cometemos iniquidade. Fizemos maldades.
Ka pakhqi ami thawlh amyihna, kaimih awm thawlh unyng; ik-oeih sai thawlh unyng ak che soeih na sai unyng.
7 Nossos pais não entenderam suas maravilhas no Egito. Eles não se lembravam da multidão de suas carinhosas gentilezas, mas eram rebeldes no mar, mesmo no Mar Vermelho.
Ka pakhqi Izip qam awh ami awm awh, nang ak kawpoek kyi ik-oeih saikhqi ce ikaw na awm am poek unawh; nam qeennaak khawzah ce am sim voel uhy, tuicunli keng awh, Tuicunli Sen awh oelh uhy.
8 Nevertheless ele os salvou por causa de seu nome, que ele possa tornar conhecido seu poderoso poder.
Cehlai amah ak thaawm ik-oeih sai thainaak ce ang dang thainaak aham ang ming ak caming cekkhqi ce hul hy.
9 He também repreendeu o Mar Vermelho, e ele estava seco; por isso os conduziu através das profundezas, como através de um deserto.
Tuicunli Sen ce zyi nawh kak qup hy; cekkhqi ce qamkoh awhkaw amyihna tuihdung khuiawh kawng hquisawi poe hy.
10 Ele os salvou da mão daquele que os odiava, e os resgatou da mão do inimigo.
A thunkhakhqi kut awhkawng hul nawh; a qaalkhqi kut awhkawng thaawng hy.
11 As águas cobriam seus adversários. Não sobrou nenhum deles.
Tui ing a qaalkhqi ce sing khup nawh; pynoet awm am loet uhy.
12 Then eles acreditaram em suas palavras. Eles cantaram seus louvores.
Cawh ak awikamnaak ce cangna unawh amah kyihcahnaak laa ce sa uhy.
13 Eles logo esqueceram suas obras. Eles não esperaram por seu conselho,
Cehlai iqyt awm a dii hlanawh ik-oeih a sai peekkhqi ce hilh nawn bai unawh am cuk kiknaak awm am sim voel bai uhy.
14 but cedeu ao desejo de ceder no deserto, e testou Deus no terreno baldio.
Qamkoh awh a mimah a ngaihnaak awh pe qu unawh; khawkpawng awh Khawsa ce noek a dak uhy.
15 Ele lhes fez seu pedido, mas mandou a magreza para dentro de sua alma.
Cedawngawh cekkhqi ing a thoeh ce pehy, cehlai pimqep tlawhnaak ce pha pe sak hy.
16 Eles invejavam Moisés também no acampamento, e Aaron, o santo de Yahweh.
Hi im awh Mosi ingkaw Bawipa venawh nawn na ak awm Aaron ce yt uhy.
17 A terra se abriu e engoliu o Dathan, e cobriu a empresa de Abiram.
Khawmdek ing ang nawh Dathan ce daih hy; Abiqam a pyikhqi ce pup malh hy.
18 A fogo foi acendido em sua empresa. A chama queimou os malvados.
A hubatkhqing lak awh mai kqawng pung nawh, maikqawng ing thlakchekhqi ce ui boeih hy.
19 Eles fizeram um bezerro em Horeb, e adoravam uma imagem derretida.
Horeb awh vaitaw ca sai unawh cawhkaw myi thi ing ami hloi ce bawk uhy.
20 Thus eles trocaram sua glória para uma imagem de um touro que come grama.
A mimah a boeimangnaak ce qam ak ai vaitaw myi ing thung uhy.
21 Eles se esqueceram de Deus, seu Salvador, que tinham feito grandes coisas no Egito,
Izip qam awh ik-oeih ak bau soeih sai nawh a mingmih ak hulkung Khawsa ce hilh uhy;
22 obras maravilhosas na terra de Ham, e coisas incríveis junto ao Mar Vermelho.
anih ing Ham qam awh kawpoek kyi ik-oeihkhqi sai nawh Tuicunli Sen keng awh kqih awm ik-oeih ce sai pehy.
23 Portanto, ele disse que iria destruí-los, se Moisés, seu escolhido, não estivesse diante dele na brecha, para desviar sua ira, para que não os destruísse.
Ce a dawngawh a mingmih ama seetnaak aham ak kawsonaak sit sak aham, amah ak thlang tyh Mosi mah a kunnaak hly kawi awh ama nang dyih khoep mantaw cekkhqi ce plawci sak kaw.
24 Yes, eles desprezaram a terra agradável. Eles não acreditaram na sua palavra,
Qam leek soeih mai ikaw na am hu unawh; ak awikamnaak awm ap cangna uhy.
25 mas murmurado em suas tendas, e não ouviu a voz de Javé.
A mimah a hi imkhqi awh kawso unawh Bawipak awi ce am ngai uhy.
26 Therefore ele jurou a eles que ele os derrubaria no deserto,
Cedawngawh cekkhqi ce qamkoh awh tluk sak aham a kut phyl nawh tuui khyn hy,
27 que ele derrubaria a descendência deles entre as nações, e os espalhe pelas terras.
a cadil naakhqi ing phynlum kut awh tlu unawh qampum awh a thek a zak na ami awmnaak aham tuui khyn sih hy.
28 Eles se uniram também a Baal Peor, e comeu os sacrifícios dos mortos.
Peor awhkaw Baal benna hawi qu lat nawh, hqingnaak amak ta khawsakhqi venawh ami nawn lucik buh a ankhqi ce ai uhy;
29 Thus eles o provocaram à raiva com seus atos. A praga os invadiu.
ik-oeih che sainaak ingkaw Khawsak kawsonaak ce ami sai a dawngawh, a mingmih anglakawh tlawhnaak ce tlung pehy.
30 Então Phinehas se levantou e executou o julgamento, Assim, a peste foi detida.
Cehlai Phinehas ce tho nawh cekkhqing lak awh ang dyih a dawngawh tlawh khap qu dup hy.
31 Isso foi creditado a ele por justiça, para todas as gerações vindouras.
Vawhkaw ik-oeih a sai awh anih ak law hly kawi amak dyt qoe cadil naa dy ing thlakdyng na kqawn uhy.
32 Eles também o enfureceram com as águas do Meribah, de modo que Moisés ficou perturbado por causa deles;
Meribah a tuihkawng awh Bawipa kawso sak unawh, cekkhqi dawngawh Mosi a venawh kyinaak pha pehy;
33 porque eles se rebelaram contra seu espírito, ele falou precipitadamente com seus lábios.
Khawsa Myihla ce amim tu a dawngawh, Mosi a hui awhkawng poek kaana awi thoeng tara hy.
34 Eles não destruíram os povos, como Yahweh lhes ordenou,
Bawipa ing awi a peeknaak amyihna, cekkhqi ing thlangkhqi cetaw am plawci sak uhy,
35 but se misturaram com as nações, e aprenderam seus trabalhos.
cehlai phyn chang thlangkhqi mi kqit qu unawh cekkhqi a singzoe ce oet uhy.
36 Eles serviram seus ídolos, o que se tornou uma armadilha para eles.
A mimah aham dawng na amik dun qu, thlakchang a myiqawl ce bawk uhy.
37 Yes, eles sacrificaram seus filhos e suas filhas a demônios.
Qaai a venawh a capakhqi ingkaw a canukhqi ce lucik bulnaak na pe uhy.
38 Eles derramam sangue inocente, mesmo o sangue de seus filhos e de suas filhas, que eles sacrificaram aos ídolos de Canaã. A terra foi poluída com sangue.
Thawlhnaak amak awm a capakhqi ingkaw a canukhqi a thi ce Kanankhqi a myiqawl ami bawknaak awh thoeh sak unawh, thi ingkaw qam ce tyih ak awm na sai uhy.
39 Thus eles foram contaminados com suas obras, e se prostituíram em seus atos.
A mimah ingawm ik-oeih sai ing tyih awm sak uhy; a ik-oeih sainaak ing pup zawi na coeng uhy.
40 Portanto Yahweh ardeu de raiva contra seu povo. Ele abominava sua herança.
Cedawngawh Bawipa taw ak thlangkhqik khan awh ak kawso nawh ak qo ak pang hly kawikhqi ce tyih hy.
41 Ele os entregou na mão das nações. Aqueles que os odiavam governavam sobre eles.
Cedawngawh cekkhqi ce thlangphyn khqi kut awh pe nawh, a qaalkhqi ing uk khqi hy.
42 Seus inimigos também os oprimiram. Eles foram subjugados sob suas mãos.
A qaalkhqi ing thekha nak khqi nawh a saithainaak ak kaiawh tak khqi hy.
43 He resgatou-os muitas vezes, mas eles foram rebeldes em seus conselhos, e foram trazidos para baixo em sua iniquidade.
Cekkhqi ce hul khqi khing hawh hlai hy, amah ce ami tuk lat lat a dawngawh a mimah a thawlhnaak awh cum uhy.
44 Nevertheless ele considerou a aflição deles, quando ele ouviu o choro deles.
Cehlai cekkhqi ang kqangnaak awi ce ang zaak awh ami khuikhanaak ce ngai na bai hy;
45 Ele lembrou por eles seu convênio, e se arrependeu de acordo com a multidão de suas carinhosas gentilezas.
cekkhqi ce ak poek awh a paipi sai ce poek tlaih nawh a lungnaak bau soeih awh hul qu tlaih hy.
46 Ele fez com que eles também ficassem com pena por todos aqueles que os carregaram em cativeiro.
A mingmih tamnaa na ak sawikungkhqi ce qeen sak khqi nawn hy.
47 Salve-nos, Yahweh, nosso Deus, nos reúne entre as nações, para dar graças ao seu santo nome, para triunfar em seus louvores!
Nang ming ciim awh zeelnaak awi ka mik kqawn thainaak aham, Aw Bawipa kaimih a Khawsa, kaimih ve ni hul khqi nawhtaw, qampum awhkawng ni cunboem khqi tlaih lah.
48 Bendito seja Yahweh, o Deus de Israel, da eternidade até a eternidade! Que todas as pessoas digam: “Amém”. Louvado seja Yah!
Bawipa, Israelkhqi a Khawsa venawh kumqui coeng kumqui dy kyihcahnaak awm seh. Thlang boeih ing, “Amen!” ti seh.

< Salmos 106 >