< Marcos 6 >

1 Ele saiu de lá. Ele entrou em seu próprio país, e seus discípulos o seguiram.
Jisuna mapham adu thadoklaga mahakki tung-inbasingga loinana masagi khunda amuk hallakle.
2 Quando chegou o sábado, ele começou a ensinar na sinagoga, e muitos o ouviam espantados, dizendo: “Onde este homem conseguiu estas coisas?” e: “Qual é a sabedoria que é dada a este homem, que obras tão poderosas acontecem por suas mãos?
Aduga Ibungona potthaba numitta synagogue-ta tambiba houre. Amasung mi mayam amana Ibungogi tambiba adu tabada ngakladuna hairak-i, “Mahakna pumnamaksing asi kamdouna touba ngamlibano? Asigumba angakpa thabaksing asi tounanaba lousing amadi panggal asi mahakna kadaidagi phanglibano?
3 Não é este o carpinteiro, o filho de Maria e irmão de Tiago, Joses, Judá e Simão? As irmãs dele não estão aqui conosco?” Então, elas ficaram ofendidas com ele.
Mahak asi u-suba midu nattra? Mahak Mary-gi machanupa, aduga Jacob, Joseph, Judas amadi Simon-gi mayambadu nattra? Aduga mahakki machansing adu eikhoiga leiminnaba nattra?” Asumna makhoina Ibungobu yadre.
4 Jesus lhes disse: “Um profeta não está sem honra, exceto em seu próprio país, e entre seus próprios parentes, e em sua própria casa”.
Adudagi Jisuna makhoida hairak-i, “Mapu Ibungogi wa phongdokpa maichousingbu makhoigi maramdam, imung manung amadi mari-matasingna ikai khumnabidaba khak nattana mapham khudingmakta ikai khumnei.”
5 Ele não podia fazer ali nenhum trabalho poderoso, a não ser impor suas mãos a uns poucos doentes e curá-los.
Aduga makhoina thajadaba adugi maramna Ibungona anaba mi kharagi mathakta khut thambiraga phahanbibakhak nattana atei angakpa thabak amata touba ngamdre.
6 Ele se maravilhou por causa da incredulidade deles. Ele andou pelas aldeias ensinando.
Amasung makhoigi thajaba leitaba aduda Ibungona yamna ngaklammi. Adudagi Jisuna thangnaba khun khunsingda chattuna misingbu tambirammi.
7 Ele chamou para si os doze, e começou a enviá-los dois a dois; e deu-lhes autoridade sobre os espíritos imundos.
Aduga Ibungona mahakki tung-inba taranithoibu manakta koure. Amasung Ibungona makhoida phattaba thawaisingbu ngamnaba matik pibire aduga makhoi ani ani semduna thare.
8 Ele lhes ordenou que não levassem nada para sua viagem, exceto apenas um bastão: sem pão, sem carteira, sem dinheiro na bolsa,
Amasung makhoina chatpa matamda cheisu nattana chananaba pot, punanaba khao, senggaoda sel amadi atei kari amata pudanaba yathang pirammi.
9 mas que usassem sandálias, e não colocassem duas túnicas.
Makhoina sandal tongbadi yarammi adubu ahenba phurit pubadi yaramde.
10 Ele lhes disse: “Onde quer que você entre em uma casa, fique lá até que saia de lá”.
Aduga Ibungona makhoida asisu hairammi, “Nakhoibu taramna okliba yum aduda, maphamdu thadoktriba phaoba nakhoina lengdana leiyu.
11 Quem quer que não o receba nem o ouça, ao sair de lá, sacode a poeira que está debaixo de seus pés para um testemunho contra eles. Certamente, eu lhes digo, será mais tolerável para Sodoma e Gomorra no dia do julgamento do que para aquela cidade”!
Karigumba mapham amagi misingna nakhoibu taramna oktraba nattraga nakhoina haiba tadraba nakhoigi khongyagi uphuldu kanthoklamlaga mapham adu thadok-tuna chatlu. Maduna makhoida cheksin wa oinabani.”
12 Eles saíram e pregaram que as pessoas deveriam se arrepender.
Adudagi Ibungogi tung-inbasing aduna chatkhiduna, misingna paptagi pukning hongduna Mapu Ibungoda hallaknaba pao sandoklammi.
13 Expulsaram muitos demônios e ungiram muitos com óleo que estavam doentes e os curaram.
Makhoina phattaba thawai kaya tanthoklammi aduga anabasingbu thao teibiduna anaba phahanbirammi.
14 O rei Herodes ouviu isto, pois seu nome se tornara conhecido, e disse: “João Batista ressuscitou dos mortos, e por isso estes poderes estão em ação nele”.
Adudagi Herod ningthouna Jisugi maramda tare, maramdi Jisugi ming mapham khudingda sandokkhre. Mi kharana hairammi, “Baptize toubiba John amuk hinggatle! Maram aduna mangonda angakpasing toubagi panggal asi leiribani.”
15 Mas outros disseram: “Ele é Elias”. Outros diziam: “Ele é um profeta, ou como um dos profetas”.
Adubu mi kharana amuk hai, “Mahaksi Elijah-ni.” Aduga atoppa kharanasu amuk hai, “Mahak mamangngeigi Mapu Ibungogi wa phongdokpa matik leiba maichousinggumba maichou amani.”
16 Mas Herodes, ao ouvir isto, disse: “Este é João, a quem eu decapitei”. Ele ressuscitou dos mortos”.
Madu tabada Herod-na hairak-i, “Mahaksi Baptize toubiba John-ni! Eina mahakpu mangak kaktuna hatkhrabani, adubu mahak amuk hinggatle!”
17 Pois o próprio Herodes havia enviado e prendido João e o amarrou na prisão por causa de Herodíades, a esposa de seu irmão Felipe, pois ele havia se casado com ela.
Maramdi Herod masamakna yathang piduna John-bu pharaga keisumsangda punduna thamkhi. Mahakna madu Herodias masunglanggidamak toukhibani. Herodias asi Herod masamakki manao nupa Philip-ki nupi oijarabasu mahakna luhongduna lourammi.
18 Pois João tinha dito a Herodes: “Não é lícito para você ter a esposa de seu irmão”.
Maduda Baptize toubiba John-na Herod-ta hanjin hanjin haikhi, “Nahakki nanao nupagi nupibu nahakna louba haibasi wayel yathang kai!”
19 Herodíades se colocou contra ele e desejava matá-lo, mas não podia,
Maram aduna Herodias-na John-bu malom thamduna singkhi aduga mahakpu hatpa pamkhi. Adum oinamak Herod-na maram oiduna mahakna hatpa ngamlamde.
20 pois Herodes temia João, sabendo que ele era um homem justo e santo, e o mantinha seguro. Quando o ouviu, ele fez muitas coisas, e o ouviu com alegria.
Maramdi Herod-na John asi achumba chatpa amadi asengba mi amani khangduna ikai khumnarammi amasung mahakpu ngakthoklammi. Amasung John-na ngangba taba khudingda mahakna kari tougadage haipham khangdabagi awaba leirabasu, John-na ngangbadi mahak adumak taba pamlammi.
21 Então chegou um dia conveniente quando Herodes, em seu aniversário, fez um jantar para seus nobres, os altos oficiais e os chefes da Galiléia.
Mameithangda Herodias-ki khudong chaba adu phangle. Herod-na mahakki mapok numitta mahakki phamnaibasing, lanmigi makoksing amadi Galilee-gi masak naiba misinggidamak chaklen ama langle.
22 Quando a própria filha de Herodíades entrou e dançou, ela agradou a Herodes e aos que estavam sentados com ele. O rei disse à jovem: “Pergunte-me o que você quiser, e eu lhe darei”.
Amasung Herodias-ki machanupina changlaktuna Herod amadi tilliba miyamgidamak jagoi sarammi. Aduga mahakna makhoi pumnamakpu yamna pelhallammi. Maram aduna ningthouna leisabi macha aduda hairak-i, “Nahakna apamba ama nijou madu eina nangonda pigani.”
23 Ele jurou-lhe: “Tudo o que me pedirdes, eu vos darei, até a metade do meu reino”.
Mahakna mangonda wasaktuna hairak-i, “Eina wasakli, nahakna niningba ama nijabada eina madu pibigani, eigi leibak tangkhai ama oirabasu eina pigani.”
24 Ela saiu e disse a sua mãe: “O que devo perguntar”? Ela disse: “A cabeça de João Batista”.
Adudagi leisabi macha aduna mamada changsinduna hangle, “Eina kari nijouge?” Maduda mamana khumlak-i, “Baptize toubiba John-gi makok niyu.”
25 Ela chegou imediatamente com pressa ao rei e pediu: “Quero que me dê agora mesmo a cabeça de João Batista em uma bandeja”.
Aduga leisabi macha aduna thuna ningthougi manakta changlaga hairak-i, “Baptize toubiba John-gi makok adu houjikmak sempak amada haptuna eingonda pibiyu.”
26 O rei estava extremamente arrependido, mas por causa de seus juramentos e de seus convidados para o jantar, ele não desejava recusá-la.
Madu tabada Herod ningthou thawai yamna warammi, adum oinamak mahakna mayam mamangda sakkhiba wasak aduna mahakna yaroi haiba ngamlamde.
27 Imediatamente o rei enviou um soldado de sua guarda e mandou trazer a cabeça de João; e ele foi e o decapitou na prisão,
Maram aduna mahakna lanmigi sanglingba amada John-gi makok kaktuna puraknaba yathang pire. Adudagi lanmigi sanglingba aduna keisumsangda chatkhraga John-gi makok kakle;
28 e trouxe sua cabeça numa bandeja, e a deu à jovem senhora; e a jovem senhora a deu à mãe.
Amasung mahakna John-gi makok adu sempak amada haplaga leisabi macha aduda pire, aduga leisabi macha aduna madu mamada amuk pirammi.
29 Quando seus discípulos ouviram isto, vieram, pegaram seu cadáver e o colocaram em um túmulo.
Adudagi John-gi tung-inbasingna pao adu tarabada makhoina laktuna John-gi hakchang adu louraga mongphamda leirol challe.
30 Os apóstolos se reuniram a Jesus, e lhe disseram todas as coisas, o que quer que tivessem feito e o que quer que tivessem ensinado.
Pakhonchatpasing aduna Jisugi manakta laklaga makhoina touruba amadi makhoina tambirubasing adu Ibungoda tamlammi.
31 Ele lhes disse: “Vinde para um lugar deserto e descansai um pouco”. Pois havia muitos que iam e vinham, e eles não tinham tanto lazer a ponto de comer.
Mapham aduda yamkhraba miyamna lakthok laksin touba maramna, Jisu amadi mahakki tung-inbasingna chak chanaba matam phaoba phanglamde. Maram aduna Jisuna makhoida hairak-i, “Eikhoina ngaihak pottharunaba mi tadaba achikpa mapham amada eikhoi chatsi.”
32 Eles foram embora no barco para um lugar deserto sozinhos.
Maram aduna makhoina hi amada tongduna achikpa mapham amada chatlammi.
33 Eles os viram indo, e muitos o reconheceram e correram para lá a pé de todas as cidades. Chegaram antes deles e se reuniram a ele.
Adumakpu miyam amana makhoina chatpa adu urammi amasung khudakta makhoibu sak khanglammi. Maram aduna khun pumnamaktagi misingna kangphalda khongna mang thana chenkhiduna Jisu amadi mahakki tung-inbasingdagi makhoina hanna mapham aduda thungle.
34 Jesus saiu, viu uma grande multidão, e teve compaixão deles porque eram como ovelhas sem pastor; e começou a ensinar-lhes muitas coisas.
Aduga Jisuna hidagi hek kumtharakpaga yamlaba miyam adu ure, aduga Ibungogi thammoida makhoibu nungsiba pokle maramdi makhoisingdu yaosenba leitraba yaosinggum oirammi. Maram aduna Ibungona makhoida hiram kaya tambiba houre.
35 Quando já era tarde, seus discípulos vieram até ele e disseram: “Este lugar está deserto, e já é tarde”.
Amasung numidangwairam oiraklabada Ibungogi tung-inbasingna Ibungoda laklaga hairak-i, “Matam asi thengjinkhre, aduga mapham asisu mi tadaba lamni.
36 Mande-os embora, para que possam ir para o país e aldeias vizinhas e comprar pão para si, pois não têm nada para comer”.
Miyam asina akoiba maphamsing amadi manak nakpa khunsingda chattuna makhoi makhoigi chananaba karigumba khara leijarunaba thabikhro.”
37 Mas ele lhes respondeu: “Você lhes dá algo para comer”. Eles lhe perguntaram: “Devemos ir comprar duzentos denários de pão e dar-lhes algo para comer?”
Jisuna khumlak-i, “Nakhoina makhoida chanaba piyu.” Maduda makhoina Ibungoda hairak-i, “Eikhoina chattuna makhoina chananabagidamak dinari chanigi tal leirugadra?”
38 Ele disse a eles: “Quantos pães você tem? Vá ver”. Quando souberam, eles disseram: “Cinco, e dois peixes”.
Maduda Jisuna makhoida hanglak-i, “Nakhoida tal kaya yaoribage haibadu chattuna yenglu!” Makhoina madu khangdoklaga Ibungoda hairak-i, “Tal manga-ga nga aniga yaori.”
39 Ele lhes ordenou que todos se sentassem em grupos na grama verde.
Maduda Jisuna misingdu kangbu kangbu semlaga asangba napi mathakta phamhannaba mahakki tung-inbasingda hairammi.
40 Eles se sentaram em fileiras, por centenas e por cinqüenta.
Maram aduna mising adu chamagi kangbu amadi yangkheigi kangbu semduna pareng naina phamthare.
41 Ele pegou os cinco pães e os dois peixes; e olhando para o céu, abençoou e partiu os pães, e deu a seus discípulos para colocá-los diante deles, e dividiu os dois peixes entre todos eles.
Adudagi Jisuna tal manga amadi nga anidu louraga swargaromda yengkhattuna Mapu Ibungobu thagatchare. Adudagi Ibungona talsingdu segaire aduga miyamsingduda yenthoknaba mahakki tung-inbasingda pire. Aduga Ibungona nga anidusu makhoi pumnamak aduda yenthokle.
42 Todos comeram e foram saciados.
Amasung makhoi pumnamakna mabuk thanna chare.
43 Levantaram doze cestas cheias de pedaços quebrados e também dos peixes.
Adudagi Ibungogi tung-inbasingna lemhouba tal amasung nga machetsing adu thumok taranithoi thanna khomgatle.
44 Os que comeram os pães eram cinco mil homens.
Maduda chaba yaokhiba nupasinggi masingdu lising manga oirammi.
45 Imediatamente ele fez com que seus discípulos entrassem no barco e fossem para o outro lado, para Betsaida, enquanto ele mesmo mandava a multidão embora.
Jisuna miyamdu thadoklingeida, mahakki tung-inbasingbu khudak aduda hida tong-hallaga mahakki mang thana pat adugi wangmada leiba Bethsaida-da thare.
46 Depois de tê-los despedido, ele subiu a montanha para rezar.
Adudagi miyamdu thadokkhraba matungda Ibungona haijanabagidamak ching amada chatlammi.
47 Quando chegou a noite, o barco estava no meio do mar, e ele estava sozinho em terra.
Aduga numidang oiraklabada mahakki tung-inbasingna tongliba hi adu patyaida leirammi aduga Ibungona mathanta kangphalda leirammi.
48 Vendo-os aflitos no remo, pois o vento era contrário a eles, por volta da quarta vigília da noite ele veio até eles, caminhando sobre o mar; e ele teria passado por eles,
Amasung hi adu nungsitka maiyoknaba maramna Ibungogi tung-inbasingna yamna wana hi honbadu Ibungona ure. Maram aduna nongngallamdai pung ahumdagi ayukki pung taruk phaobagi manunggi pungpham amada, Ibungona makhoi tamna ising mathakta khongna lakle. Amasung Ibungona makhoibu hendoktuna chatnaba tourammi.
49 mas eles, quando o viram caminhando sobre o mar, supuseram que era um fantasma, e gritaram;
Adubu Ibungona ising mathakta khongna chatpa adu ubada makhoina lai phattabani khanduna yamna kiraduna kanna laorammi. Adubu khudak aduda Jisuna makhoida hairak-i, “Nathouna leiyu! Eini, kiganu!”
50 pois todos eles o viram e ficaram perturbados. Mas ele imediatamente falou com eles e lhes disse: “Animem-se! Sou eu! Não tenham medo”.
51 Ele entrou no barco com eles; e o vento cessou, e eles ficaram muito admirados entre si, e maravilhados;
Adudagi Ibungona makhoigi marakta hida kakhatle, aduga nungsit adu lepkhre. Maduda Ibungogi tung-inbasingdu yamna ngaklammi.
52 pois não tinham entendido sobre os pães, mas seus corações estavam endurecidos.
Maramdi makhoina thammoi kanmanbagi maramna mi lising mangada tal pijakhiba adugi nunggi oiba wapham adu makhoina khangba ngamlamde.
53 Quando atravessaram, eles chegaram a Gennesaret e atracaram na costa.
Adudagi makhoina pat adu lanthoklaga Gennesaret lamdamda laklammi aduga mapham aduda makhoina hi adu thangle.
54 Quando saíram do barco, imediatamente as pessoas o reconheceram,
Aduga makhoina hi adudagi hek kumthabaga misingna Ibungobu khudakta masak khanglammi.
55 e correram por toda aquela região, e começaram a trazer aqueles que estavam doentes em suas esteiras para onde ouviram dizer que ele estava.
Maram aduna makhoina mapham adu sinba thungna chelladuna makhoina anaba misingbu masa masagi hipphamsingda hipphallaga Ibungo lei haina taba maphamsingda purakle.
56 Onde quer que ele entrasse em aldeias, ou em cidades, ou no campo - eles colocavam os doentes nos mercados e imploravam para que eles pudessem tocar a franja de sua roupa; e todos os que o tocavam ficavam bem.
Amasung Jisuna khunggangsing, saharsing amadi apikpa khunsingda chatpa mapham khudingmakta miyamna makhoigi anaba misingbu keithelsingda puthoraklammi, aduga anabasingbu Ibungogi phiji aduta sok-hanbiyu haina makhoina Ibungoda haijarammi. Aduga Ibungogi phiji sokchaba makheina anaba phajarammi.

< Marcos 6 >