< João 4 >
1 Portanto, quando o Senhor soube que os fariseus tinham ouvido que Jesus estava fazendo e batizando mais discípulos do que João
Mafalisayu wapikiniriti handa Yesu kaweriti kankubatiza na kankuwapata wafundwa wavuwa kuliku Yohani.
2 (embora o próprio Jesus não batizasse, mas seus discípulos),
Kumbiti nakaka Yesu kawera ndiri kankubatiza ira wafundwa wakuwi ndo waweriti wankubatiza.
3 ele deixou a Judéia e partiu para a Galiléia.
Yesu pakapikaniriti aga, kalawa Yudeya kagenda Galilaya,
4 Ele precisava passar por Samaria.
pamwanja gwakuwi kalazimika kupitila Samariya.
5 Então ele veio para uma cidade de Samaria chamada Sychar, perto da parcela de terra que Jacó deu a seu filho José.
Su kafikiti Sikari, lushi lumu lwa Samariya, pakwegera na lirambu lilii Yakobu lyakamupiti mwana gwakuwi Yosefu.
6 O poço de Jacó estava lá. Jesus, portanto, cansado de sua viagem, sentou-se junto ao poço. Era aproximadamente a sexta hora.
Na panu paweriti na linegu lya Yakobu. Yesu kaweriti katoka toziya ya mwanja, su kalivagiti pasi pampenku pa linegu. Iweriti ipata saa sita paliwala.
7 Uma mulher de Samaria veio para tirar água. Jesus disse a ela: “Dê-me uma bebida”.
Mdala Msamariya kiziti kuteka mashi na Yesu kamgambira, “Gunupi mashi nandi.”
8 Pois seus discípulos tinham ido à cidade para comprar comida.
Wafundwa wakuwi wagenditi mulushi kuhemera shiboga.
9 A mulher samaritana, portanto, lhe disse: “Como é que você, sendo judeu, pede uma bebida de mim, uma samaritana”? (Pois os judeus não têm nenhum trato com samaritanos).
Mdala uliya kamgambira, “Gwenga gwa Muyawudi, neni na Msamariya! Su guwezahashi kunduwa mashi ga kulanda?” Wayawudi hapeni watumii vikombi na vibakuli vyavihanganyikiti na vya wantu wa Samariya.
10 Jesus lhe respondeu: “Se você soubesse o dom de Deus, e quem é que lhe diz: 'Dê-me uma bebida', você lhe teria pedido, e ele lhe teria dado água viva”.
Yesu kamwankula, “Handa meguvimaniti mafupu ga Mlungu na gaa yakakuluwa mashi ga kulanda, megumluwi na yomberi mekakupi mashi ga ukomu.”
11 A mulher lhe disse: “Senhor, você não tem nada com que desenhar, e o poço é profundo. Então, onde você consegue essa água viva?
Mdala uliya kalonga, “Mtuwa, gwenga gwahera shintu sha kutekera mashi na linegu ndo litalipa. Su, hagupati koshi mashi gana ukomu?
12 Você é maior que nosso pai Jacob, que nos deu o poço e bebeu dele mesmo, assim como seus filhos e seu gado”?
Mbuyi gwetu Yakobu ndo yakatupiti linegu ali, yomberi na wana wakuwi pamuhera na mifugu yakuwi yoseri walanditi mashi aga. Ashi gwenga gulitumba kuwera mkulu kuliku Yakobu?”
13 Jesus lhe respondeu: “Todos os que bebem desta água terão sede novamente,
Yesu kamwankula, “Woseri walanda mashi aga hawaweri na kwimiluwa kayi.
14 mas quem beber da água que eu lhe der nunca mais terá sede; mas a água que eu lhe der se tornará nele um poço de água que brotará para a vida eterna”. (aiōn , aiōnios )
Kumbiti yoseri yakalanda mashi ganumupa neni, hapeni kaweri na kwimiluwa kayi. Mashi ganumupa hagaweri mngati mwakuwi mbwiru ya mashi ga ukomu na kumupa ukomu wa mashaka goseri.” (aiōn , aiōnios )
15 A mulher disse-lhe: “Senhor, dê-me esta água, para que eu não fique com sede, nem venha até aqui para desenhar”.
Mdala uliya kamgambira, “Mtuwa, gunupi mashi aga! Shakapanu hapeni numuluwi kayi na hapeni nizi kayi panu kuteka mashi.”
16 Jesus disse a ela: “Vá, chame seu marido e venha aqui”.
Yesu kamgambira, “Gugendi gwakamshemi mpalu gwaku gwizi nayomberi.”
17 A mulher respondeu: “Eu não tenho marido”. Jesus lhe disse: “Você disse bem, 'eu não tenho marido',
Mdala uliya kamwankula, “Neni nahera mpalu,” Yesu kamgambira, “Gutakula weri pagutakuliti gwahera mpalu.
18 pois você teve cinco maridos; e aquele que você tem agora não é seu marido. Isto você disse verdadeiramente”.
Guyugwa na wapalu wamuhanu, yomberi yagulikala nayu vinu, mpalu gwaku ndiri. Gung'ambira nakaka.”
19 A mulher lhe disse: “Senhor, eu percebo que você é um profeta.
Mdala uliya kamgambira, “Mtuwa, mona gwenga gwa mbuyi gwa Mlungu.
20 Nossos pais adoravam nesta montanha, e vocês, judeus, dizem que em Jerusalém é o lugar onde as pessoas devem adorar”.
Wambuyi wangu wa Samariya wamguwiriti Mlungu mulugongu alu, su mwenga Wayawudi mlonga kuwera Yerusalemu ndo pahala pa kumwabudu Mlungu.”
21 Jesus lhe disse: “Mulher, creia-me, está chegando a hora em que nem nesta montanha nem em Jerusalém você adorará o Pai”.
Yesu kamgambira, “Mdala, gunjimira, shipindi shankwiza ndo sheni wantu hapeni wamguwira Tati mulugongu alu ama ku Yerusalemu.
22 Vós adorais aquilo que não sabeis. Nós adoramos aquilo que sabemos; pois a salvação é dos judeus.
Mwenga Wasamaliya muvimana ndiri nakaka yawamguwira, kumbiti twenga Wayawudi tumumana yatumguwira, toziya ulopoziya wiza kulawa kwa Wayawudi.
23 Mas chega a hora, e agora é, em que os verdadeiros adoradores adorarão o Pai em espírito e verdade, pois o Pai procura que tais sejam seus adoradores.
Kumbiti shipindi shankwiza na kayi shisoka kala, peni wawamguwira nakaka, hawamguwili Tati kwa likakala lya Rohu, wantu wamguwira hangu ndo Tati yakawafira.
24 Deus é espírito, e aqueles que o adoram devem adorar em espírito e em verdade”.
Mlungu ndo Rohu, na wantu hawawezi hera kumwabudu nakaka kwa likakala lya Rowu gwakuwi.”
25 A mulher lhe disse: “Eu sei que o Messias está vindo, aquele que se chama Cristo”. Quando ele vier, ele nos declarará todas as coisas”.
Mdala ulii kamgambira, “Nuvimana kuwera Kristu Mlopoziya yakasyagulitwi hakizi na pakiza hakatugambiri twenga kila shintu.”
26 Jesus disse a ela: “Eu sou ele, aquele que fala com você”.
Yesu kamgambira, “Neni, ndo yantakula na gwenga.”
27 Naquele momento, seus discípulos chegaram. Eles ficaram maravilhados por ele estar falando com uma mulher; no entanto, ninguém disse: “O que você está procurando?” ou: “Por que você fala com ela?
Shipindi shila shilii wafundwa wa Yesu wawuyiti na waweriti na likangasha likulu pawamwona Yesu pakatakula na mdala. Kwehera yumu pakati pawu yakamgambiriti mdala ulii, “Gufira shishi?” Ama kumkosiya Yesu, “Iwera hashi gwankutakula na mdala ayu?”
28 Então a mulher deixou seu pote de água, foi para a cidade e disse ao povo:
Su, mdala uliya kaileka vulu yakuwi, kagenda mulushi na kuwagambira wantu,
29 “Venha, veja um homem que me contou tudo o que eu fiz”. Pode este ser o Cristo?”
“Mwizi mloli muntu yakang'ambiriti vitwatira vyoseri vyantenditi. Hashi, iwezikana yomberi kawera Kristu yakasyagulitwi na Mlungu?”
30 Eles saíram da cidade, e estavam vindo até ele.
Wantu walawa mulushi, wamgendera Yesu.
31 Enquanto isso, os discípulos o incitaram, dizendo: “Rabino, coma”.
Shipindi shila shiriya wafundwa waweriti wankumuhiga Yesu, “mfunda, gulii shiboga!”
32 Mas ele lhes disse: “Eu tenho comida para comer que você não conhece”.
Su Yesu kawankula, “Neni nana shiboga shamshimana ndiri.”
33 Portanto, os discípulos disseram uns aos outros: “Alguém lhe trouxe algo para comer?
Wafundwa wakuwi walitakuziyana weni, “Hashi, kwana muntu yoseri yakamjegiriti shiboga?”
34 Jesus lhes disse: “Minha comida é fazer a vontade daquele que me enviou e realizar seu trabalho”.
Yesu kawagambira, “Shiboga shaneni ndo kugajimira gakafira ulii yakantumiti neni na kumalira lihengu lyakanupiti kutenda.
35 Você não diz: “Ainda faltam quatro meses para a colheita”? Eis que eu lhes digo, levantem os olhos e olhem para os campos, que eles já estão brancos para a colheita.
Mwenga mtakula, ‘Kunkali myezi ya msheshi hera, shipindi sha kubenanga hashisoki.’ Su nukugambirani, mloli marambu, viboga vinu vipiya kala na viwera kala kubenanga!
36 Aquele que colhe recebe o salário e colhe os frutos para a vida eterna, para que tanto aquele que semeia como aquele que colhe possam regozijar-se juntos. (aiōnios )
Yakabena viboga kankupata shibenamgongu na kankujojinira viboga kwa mashaka goseri, su yumonga yakayala na ulii yakabena hawanemeleri pamuhera. (aiōnios )
37 Pois nisto é verdade o ditado: “Uma semeia e outra colhe”.
Kutakula aku kwa nakaka, ‘Yumu kayalaga na yumonga kabenaga.’
38 Eu o enviei para colher aquilo pelo qual você não trabalhou. Outros trabalharam, e você entrou em seu trabalho”.
Neni nuwatumiti mwenga mwakabeni viboga mulirambu mtenda ndiri lihengu, wamonga watenditi lihengu kulii na mwenga muna mota kulawirana na lihengu lyawatenditi.”
39 Daquela cidade muitos samaritanos acreditavam nele por causa da palavra da mulher, que testemunhou: “Ele me contou tudo o que eu fiz”.
Wasamariya wavuwa mulushi lulii wamjimiriti Yesu toziya mdala uliya katakuliti, “Kang'ambiriti neni shintu shoseri shantenditi.”
40 Então, quando os samaritanos vieram até ele, imploraram-lhe que ficasse com eles. Ele permaneceu lá dois dias.
Su Wasamariya pawamgendiriti Yesu, wamuluwiti yomberi kalikali pamuhera na womberi na Yesu kalikaliti kulii mashaka mawili.
41 Muitos mais acreditaram por causa de sua palavra.
Wantu wavuwa wamjimiriti toziya ya ujumbi wakuwi,
42 Eles disseram à mulher: “Agora acreditamos, não por causa de sua fala; pois ouvimos por nós mesmos, e sabemos que este é de fato o Cristo, o Salvador do mundo”.
na womberi wamgambira mdala uliya, “Vinu twenga tujimira, toziya ndiri ya shilii shagutakuliti, ira toziya twenga tumpikanira twaweni na tuvimana kuwera nakaka ndo Mlopoziya gwa pasipanu.”
43 Depois dos dois dias, ele saiu de lá e foi para a Galiléia.
Pagapititi mashaka mawili, Yesu kawukiti paliya na kugenda Galilaya.
44 Pois o próprio Jesus testemunhou que um profeta não tem honra em seu próprio país.
Mana Yesu mweni katakuliti, “Mbuyi gwa Mlungu hapeni kapananwi ligoya muisi yakuwi.”
45 Então, quando ele entrou na Galiléia, os galileus o receberam, tendo visto todas as coisas que ele fez em Jerusalém na festa, pois eles também foram à festa.
Pakafikiti Galilaya, wantu wa paliya wamshemiriti, toziya pawaweriti mumsambu gwa Pasaka kulii Yerusalemu wawonaga vitwatira vyoseri vyakatenditi Yesu shipindi sha msambu.
46 Jesus veio, portanto, novamente a Caná da Galiléia, onde ele fez a água em vinho. Havia um certo fidalgo cujo filho estava doente em Cafarnaum.
Su Yesu kawuyiti kayi Kana mumkowa gwa Galilaya, pahala pakagalambuziti mashi kuwera divayi. Afisa gwa sirikali kaweriti paliya mwana gwakuwi kaweriti kalwala ku Kafarinaumu.
47 Quando soube que Jesus tinha saído da Judéia para a Galiléia, foi até ele e implorou-lhe que descesse e curasse seu filho, pois ele estava no ponto da morte.
Pakapikaniriti handa Yesu kankwiza Galilaya pakalawila Yudeya, kamgendiriti yomberi na kumgambira kagendi Kaferinawumu na kamuponiziyi mwana gwakuwi, yakaweriti sambira kahowa.
48 Jesus, portanto, disse-lhe: “A menos que você veja sinais e prodígios, não acreditará de modo algum”.
Yesu kamgambira, “Pamwona ndiri malangaliru na mauzauza, hapeni mjimiri!”
49 O nobre lhe disse: “Senhor, desça antes que meu filho morra”.
Afisa ulii kamwankula, “Mtuwa, tugendi pamuhera vinu, mwana keni howi.”
50 Jesus lhe disse: “Siga seu caminho”. Seu filho vive”. O homem acreditou na palavra que Jesus falou com ele, e seguiu seu caminho.
Yesu kamgambira, “Gugendi, mwana gwaku hakaweri mkomu!” Muntu uliya kavimaniti visoweru vya Yesu, su kagenda zakuwi.
51 Quando ele estava descendo, seus servos o encontraram e relataram, dizendo “Seu filho vive!
Pakaweriti kankali kamunjira kuwuya ukaya kaliwoniti na wantumintumi wakuwi pawamjegera visoweru, “Mndemba gwakuwi kawera mkomu!”
52 Então, ele perguntou a eles na hora em que começou a melhorar. Disseram-lhe então: “Ontem à sétima hora, a febre o deixou”.
Kawakosiya shipindi gaa mwana gwakuwi pakaweriti mkomu na womberi wamwankula, “Iweriti saa saba paliwala lishu nshimba kupyupa paimlekeziyiti.”
53 Então o pai sabia que era naquela hora em que Jesus lhe disse: “Seu filho vive”. Ele acreditou, assim como toda a sua casa.
Tati uliya kaliholiti kuwera shipindi shiliya ndo Yesu pakamgambiriti, “Mwana gwaku hakaweri mkomu.” Su mweni pamuhera na kaya yakuwi yoseri wamjimira Yesu.
54 Este é novamente o segundo sinal que Jesus fez, tendo saído da Judéia para a Galiléia.
Liuzauza ali ndo lya pili lyakatenditi Yesu pakaweriti kankulawa Yudeya na kugenda Galilaya.