< 1 Reis 21 >

1 Depois destas coisas, Naboth o Jezreelite tinha um vinhedo que ficava em Jezreel, ao lado do palácio de Ahab, rei de Samaria.
Bu ixlardin keyin xundaⱪ boldiki, Yizrǝǝllik Nabotning Yizrǝǝldǝ, Samariyǝning padixaⱨi Aⱨabning ordisining yenida bir üzümzarliⱪi bar idi.
2 Ahab falou com Naboth, dizendo: “Dê-me seu vinhedo, para que eu o tenha para um jardim de ervas, porque está perto de minha casa; e eu lhe darei por ele um vinhedo melhor do que ele”. Ou, se lhe parecer bom, eu lhe darei seu valor em dinheiro”.
Aⱨab Nabotⱪa sɵz ⱪilip: — Ɵz üzümzarliⱪingni manga bǝrgin, mening ɵyümgǝ yeⱪin bolƣaq, uni bir sǝy-kɵktatliⱪ baƣ ⱪilay. Uning ornida sanga obdanraⱪ bir üzümzarliⱪ berǝy yaki layiⱪ kɵrsǝng baⱨasini nǝⱪ berimǝn, dedi.
3 Naboth disse a Ahab: “Que Yahweh me proíba, que eu lhe dê a herança de meus pais”!
Əmma Nabot Aⱨabⱪa: — Pǝrwǝrdigar meni ata-bowilirimning mirasini sanga setixni mǝndin neri ⱪilsun, dedi.
4 Ahab entrou em sua casa amuado e zangado por causa da palavra que Naboth, o Jezreelita, lhe havia falado, pois ele havia dito: “Não lhe darei a herança de meus pais”. Ele se deitou na cama, virou o rosto e não quis comer pão.
Aⱨab Yizrǝǝllik Nabotning: «Ata-bowilirimning mirasini sanga bǝrmǝymǝn» dǝp eytⱪan sɵzidin hapa bolup ƣǝxlikkǝ qɵmgǝn ⱨalda ordisiƣa ⱪaytti; u kariwatta yetip yüzini [tam] tǝrǝpkǝ ɵrüp nanmu yemidi.
5 Mas Jezebel, sua esposa, veio até ele e lhe disse: “Por que seu espírito está tão triste que você não come pão?”.
Hotuni Yizǝbǝl uning ⱪexiƣa kelip: Roⱨiy kǝypiyating nemixⱪa xunqǝ tɵwǝn, nemixⱪa nan yemǝysǝn? — dedi.
6 Ele lhe disse: “Porque falei com Naboth, o Jezreelita, e lhe disse: 'Dê-me seu vinhedo por dinheiro; ou então, se lhe agradar, lhe darei outro vinhedo por ele'. Ele respondeu: 'Não lhe darei meu vinhedo'”.
U uningƣa: — Mǝn Yizrǝǝllik Nabotⱪa sɵz ⱪilip: «Üzümzarliⱪingni manga pulƣa bǝrsǝng, yaki layiⱪ kɵrsǝng uning orniƣa baxⱪa üzümzarliⱪ berǝy» dedim. Lekin u: «Sanga üzümzarliⱪimni bǝrmǝymǝn» dedi, — dedi.
7 Jezebel sua esposa lhe disse: “Você agora governa o reino de Israel? Levantai-vos, comei pão e deixai que vosso coração se alegre”. Eu te darei a vinha de Naboth, a Jezreelita”.
Hotuni Yizǝbǝl uningƣa: — Sǝn ⱨazir Israilning üstigǝ sǝltǝnǝt ⱪilƣuqi ǝmǝsmu? Ⱪopup nan yǝp, kɵnglüngni hux ⱪilƣin; mǝn sanga Yizrǝǝllik Nabotning üzümzarliⱪini erixtürimǝn, dedi.
8 Então ela escreveu cartas em nome de Ahab e as selou com seu selo, e enviou as cartas aos anciãos e aos nobres que estavam em sua cidade, que viviam com Nabot.
Andin u Aⱨabning namida bir hǝt yezip, üstigǝ uning mɵⱨürini besip, hǝtni Nabotning xǝⱨiridǝ uning bilǝn turuwatⱪan aⱪsaⱪallar wǝ mɵtiwǝrlǝrgǝ ǝwǝtti.
9 Ela escreveu nas cartas, dizendo: “Proclamem um jejum, e ponham Naboth no alto entre o povo”.
Hǝttǝ u mundaⱪ yazƣanidi: — «Roza tutux kerǝk dǝp buyrup, hǝlⱪning arisida Nabotni tɵrdǝ olturƣuzƣin;
10 Ponha dois homens, homens maus, diante dele, e deixe-os testemunhar contra ele, dizendo: 'Amaldiçoou a Deus e ao rei! Então o levem para fora e o apedrejem até a morte”.
ikki adǝmni, yǝni Beliyalning balisini uning udulida olturƣuzup, ularni Nabotning üstidin ǝrz ⱪilƣuzup: «Sǝn Hudaƣa wǝ padixaⱨⱪa lǝnǝt oⱪudung» dǝp guwaⱨliⱪ bǝrgüzünglar. Andin uni elip qiⱪip qalma-kesǝk ⱪilip ɵltürünglar».
11 Os homens de sua cidade, mesmo os mais velhos e os nobres que viviam em sua cidade, fizeram como Jezebel lhes havia instruído nas cartas que ela havia escrito e enviado a eles.
Xǝⱨǝrning adǝmliri, yǝni uning xǝⱨiridǝ turuwatⱪan aⱪsaⱪalar bilǝn mɵtiwǝrlǝr Yizǝbǝlning ularƣa ǝwǝtkǝn hetidǝ pütülgǝndǝk ⱪildi;
12 Eles proclamaram um jejum e colocaram Naboth no alto entre o povo.
ular rozini buyrup, hǝlⱪning arisida Nabotni tɵrdǝ olturƣuzdi.
13 Os dois homens, os malvados, entraram e sentaram-se diante dele. Os ímpios testemunharam contra ele, mesmo contra Nabote, na presença do povo, dizendo: “Nabote amaldiçoou a Deus e ao rei! Depois o levaram para fora da cidade e o apedrejaram até a morte com pedras.
Andin u ikki adǝm, yǝni Beliyalning baliliri hǝlⱪning aldida Nabot üstidin ǝrz ⱪilip: «Nabot Hudaƣa wǝ padixaⱨⱪa dǝxnǝm ⱪildi» dǝp guwaⱨliⱪ bǝrdi. Xuning bilǝn ular Nabotni xǝⱨǝrning taxⱪiriƣa sɵrǝp elip qiⱪip, taxlar bilǝn qalma-kesǝk ⱪilip ɵltürdi.
14 Depois enviaram a Jezebel, dizendo: “Nabote foi apedrejado e está morto”.
Andin ular Yizǝbǝlgǝ adǝm ǝwǝtip: «Nabot qalma-kesǝk ⱪilip ɵltürüldi» dǝp hǝwǝr bǝrdi.
15 Quando Jezebel soube que Naboth tinha sido apedrejado e estava morto, Jezebel disse a Ahab: “Levanta-te, toma posse da vinha de Naboth, o Jezreelite, que ele se recusou a te dar por dinheiro; pois Naboth não está vivo, mas morto”.
Yizǝbǝl Nabotning qalma-kesǝk ⱪilinip ɵltürülgǝnlikini angliƣanda Aⱨabⱪa: Ⱪopup, Yizrǝǝllik Nabotning sanga pulƣa bǝrgili unimiƣan üzümzarliⱪini tapxurup alƣin; qünki Nabot ⱨayat ǝmǝs, bǝlki ɵldi, dedi.
16 Quando Ahab soube que Naboth estava morto, Ahab levantou-se para descer para a vinha de Naboth, o Jezreelite, para tomar posse dela.
Xundaⱪ boldiki, Aⱨab Nabotning ɵlgǝnlikini anglap, Yizrǝǝllik Nabotning üzümzarliⱪini igilǝx üqün xu yǝrgǝ bardi.
17 A palavra de Javé veio a Elias, o tishbite, dizendo:
Lekin Pǝrwǝrdigarning sɵzi Tixbiliⱪ Iliyasⱪa kelip mundaⱪ deyildi: —
18 “Levanta-te, desce ao encontro de Ahab, rei de Israel, que habita em Samaria. Eis que ele está na vinha de Nabot, onde desceu para tomar posse dela.
«Ⱪopup berip, Samariyǝdǝ olturuxluⱪ Israil padixaⱨi Aⱨab bilǝn uqraxⱪin; mana u Nabotning üzümzarliⱪida turidu; qünki uni igiliwelix üqün u yǝrgǝ bardi.
19 Você falará com ele, dizendo: “Javé diz: “Você matou e também tomou posse?”. Você falará com ele, dizendo, 'Yahweh diz, “No lugar onde os cães lambem o sangue de Naboth, os cães lamberão seu sangue, até mesmo o seu”””.
Uningƣa: — «Adǝm ɵltürdüngmu, yerini igiliwaldingmu?» — degin. Andin uningƣa yǝnǝ sɵz ⱪilip: — Pǝrwǝrdigar mundaⱪ dǝydu: — «Nabotning ⱪenini itlar yaliƣan jayda sening ⱪeningnimu itlar yalaydu» — degin».
20 Ahab disse a Elijah: “Você me encontrou, meu inimigo?” Ele respondeu: “Eu o encontrei, porque você se vendeu para fazer o que é mau aos olhos de Iavé”.
Aⱨab Iliyasⱪa: — I düxminim, meni taptingmu? — dedi. U jawabǝn mundaⱪ dedi: — Rast, mǝn seni taptim; qünki sǝn Pǝrwǝrdigarning nǝziridǝ rǝzillik ⱪilix üqün ɵzüngni setiwǝtting.
21 Eis que trarei o mal sobre ti, e te varrerei totalmente e cortarei de Ahab a todos que urinam contra um muro, e aquele que está calado e aquele que fica à solta em Israel.
Pǝrwǝrdigar: «Mana, Mǝn üstünggǝ bala qüxürüp nǝslingni yoⱪitip, sǝn Aⱨabning Israilda ⱪalƣan jǝmǝtidiki ⱨǝmmǝ ǝrkǝkni, ⱨǝtta ajiz yaki meyip bolsun, ⱨǝmmisini üzüp yoⱪitimǝn;
22 Farei tua casa como a casa de Jeroboão, filho de Nebat, e como a casa de Baasa, filho de Ahijah, pela provocação com que me provocaste à ira, e fizeste Israel pecar”.
wǝ sǝn Mening ƣǝzipimni ⱪozƣap Israilni gunaⱨⱪa azdurƣining üqün sening jǝmǝtingni Nibatning oƣli Yǝroboamning jǝmǝti wǝ Ahiyaⱨning oƣli Baaxaning jǝmǝtigǝ ohxax ⱪilimǝn» — dǝydu, — dedi.
23 Yahweh também falou de Jezebel, dizendo: “Os cães comerão Jezebel junto à muralha de Jezreel.
— Yizǝbǝl toƣrisidimu Pǝrwǝrdigar sɵz ⱪilip: «Yizrǝǝlning sepilining texida itlar Yizǝbǝlni yǝydu.
24 Os cães comerão aquele que morrer de Ahab na cidade; e os pássaros do céu comerão aquele que morrer no campo”.
Aⱨabning jǝmǝtidikilǝrdin xǝⱨǝrdǝ ɵlgǝnlǝrni itlar yǝydu; sǝⱨrada ɵlgǝnlǝrni bolsa asmandiki ⱪuxlar yǝydu» dedi
25 Mas não havia ninguém como Ahab, que se vendeu para fazer o que era mau aos olhos de Yahweh, a quem Jezebel, sua esposa, agitou.
(Bǝrⱨǝⱪ, hotuni Yizǝbǝlning ⱪutritixliri bilǝn Pǝrwǝrdigarning nǝziridǝ rǝzillik ⱪilƣili ɵzini satⱪan Aⱨabdǝk ⱨeqkim yoⱪ idi.
26 Ele fez muito abominavelmente em seguir ídolos, de acordo com tudo o que os amoritas fizeram, que Javé expulsou diante dos filhos de Israel.
U Pǝrwǝrdigar Israillarning aldidin ⱨǝydǝp ⱪoƣliwǝtkǝn Amoriylarning ⱪilƣinidǝk ⱪilip, yirginqlik butlarƣa tayinip ǝgixip, lǝnǝtlik ixlarni ⱪilatti).
27 Quando Ahab ouviu essas palavras, rasgou suas roupas, colocou saco em seu corpo, jejuou, deitou-se em saco, e andou desanimado.
Lekin Aⱨab bu sɵzlǝrni angliƣanda ɵz kiyimlirini yirtip bǝdinigǝ bɵz yɵgǝp, roza tutti. U bɵz rǝhttǝ yatatti, jimjit mangatti.
28 A palavra de Yahweh veio a Elijah, o Tishbite, dizendo:
U waⱪitta Pǝrwǝrdigarning sɵzi Tixbiliⱪ Iliyasⱪa kelip: —
29 “Veja como Ahab se humilha diante de mim? Porque ele se humilha diante de mim, eu não trarei o mal em seus dias; mas trarei o mal em sua casa nos dias de seu filho”.
«Aⱨabning Mening aldimda ɵzini ⱪandaⱪ tɵwǝn tutuwatⱪanliⱪini kɵrdüngmu? U ɵzini Mening aldimda tɵwǝn tutuwatⱪanliⱪi tüpǝylidin, bu balani uning künliridǝ kǝltürmǝymǝn, bǝlki uning oƣlining künliridǝ uning jǝmǝtigǝ kǝltürimǝn» — deyildi.

< 1 Reis 21 >