< Atos 13 >
1 Na igreja de Antioquia havia os seguintes profetas e mestres: Barnabé, Simeão, chamado “o Negro”, Lúcio de Cirene, Manaém (amigo de infância de Herodes, o tetrarca) e Saulo.
Mushipinga sha wantu yawamjimira Yesu aku Antiokiya kuweriti na wantu wamonga yawaweriti wambuyi wa Mlungu na wafunda, muwamu kaweriti Barinaba, na Simoni yawamshema viraa Nigeri, na Lukiu gwa Kureni, Sauli na Manaeni ndo yomberi kaleritwi pamuhera na mfalumi Herodi.
2 Enquanto eles estavam adorando o Senhor e jejuando, o Espírito Santo disse: “Separem Barnabé e Saulo para que façam o trabalho para o qual eu os chamei.”
Pawaweriti wankutenda ibada yawu kwa Mtuwa na koya kuliya, Rohu Mnanagala katakula, “Gunzyaguliri Barinaba na Sauli toziya ya lihengu lyanuwashemiriti.”
3 Depois que eles jejuaram, oraram e colocaram as suas mãos sobre eles para abençoá-los, eles enviaram Barnabé e Saulo para a sua missão.
Su, pawaluwiti Mlungu kala na koya kuliya, wawatulira mawoku, wawaleka wagendi zawu.
4 Então, Barnabé e Saulo, orientados pelo Espírito Santo, foram para Selêucia. De lá, eles partiram de barco para a ilha de Chipre.
Barinaba na Sauli pawatumitwi kala na Rohu Mnanagala, wasulukiti mpaka Selewukiya, na kulawa aku wakweniti mtubwi mpaka shisiwa sha Kupiru.
5 Chegando na cidade de Salamina, eles anunciaram a palavra de Deus nas sinagogas judaicas. João estava com eles como auxiliar.
Pawasokiti Salami wabweriti shisoweru sha Mlungu munumba za Wayawudi za kuluwira Mlungu, kwaniti Yohani Mariku pamuhera na womberi kutanga lihengu.
6 Eles viajaram por toda a ilha e finalmente chegaram a Pafos. Lá, encontraram um mágico judeu, um falso profeta, chamado Barjesus.
Wagendigenditi kulawa uwega wumu wa shisiwa mpaka Pafu, uwega wa pili, na aku wamwoniti mhawi yumu mbuyi gwa mpayu Myawudi yawamshema Baliyesu ndo kalipayiriti kawera mbuyi gwa Mlungu.
7 Ele era amigo do governador Sérgio Paulo, um homem inteligente. Sérgio Paulo convidou Barnabé e Saulo para visitá-lo, pois ele queria ouvir a palavra de Deus.
Kaweriti ganja gwa mkolamlima gwa shisiwa Serigiu Paulu, ndo yomberi kaweriti muntu mheri nentu. Serigiwu Paulu kawashemiti Barinaba na Sauli su kapikaniri shisoweru sha Mlungu.
8 Mas, o mágico Elimas (este é o nome dele em grego) era contra os apóstolos e tentou evitar que o governador cresse em Deus.
Kumbiti ayu muhawi Elima, handa ntambu yakaweriti kashemwa kwa Shigiriki, kajeriti kuwaberibeziya su kumlewelera mkulu gwa shisiwa nakiza kugalambukira njimiru ya shikristu.
9 Então, Saulo, também chamado Paulo, cheio do Espírito Santo, olhou direto para Elimas e disse:
Su, Sauli kamanikana kwa litawu lwa Paulu, pakawera kamema Rohu Mnanagala, kamkwenjulira masu mhawi ayu,
10 “Você está repleto de mentiras e de tudo o que é mau. Filho do diabo!, inimigo de tudo o que é justo!, você nunca desistirá de torcer os verdadeiros ensinamentos do Senhor?
Na kalonga, “Gwenga! Gwenga mwana gwa Mkondola! Gwenga gwa mngondu gwa shoseri shilii shashimfiriziya Mlungu, goya ndiri ata mala yimu kujera kuzipotiziya njira za Mtuwa zyazinyoshikiti.
11 Escute! A mão do Senhor está sobre você e o deixará cego. Você não verá o sol por algum tempo.” Imediatamente, névoa e escuridão cobriram os olhos de Elimas e ele precisou encontrar alguém que o guiasse pela mão.
Vinu, liwoku lwa Mtuwa halikukomi, haguweri na lwisi na hapeni guwezi kuwona uweru wa mshenji kwa shipindi.” Katepu Elima masu gakuwi gadunuka kanja kugenda aku na aku pakasakula muntu gwa kumkola liwoku kamlonguziyi.
12 Quando o governador viu o que havia acontecido, ele creu em Deus e ficou completamente maravilhado com os ensinamentos sobre o Senhor.
Mkola mlima ulii pakawoniti yagalawiriti, kajimiriti, kalikangashiti nentu mafundu gakapikiniriti kuusu Mtuwa.
13 Então, Paulo e os que estavam com ele navegaram da cidade de Pafos para Perge, na região da Panfília. Enquanto isso, João os deixou e voltou para Jerusalém.
Kulawa Pafu, Paulu na wayaguwi wagenda nyanyi mpaka Periga Mupamfiliya, kumbiti Yohani Mariku kawalekiti, kawuya Yerusalemu.
14 Eles passaram por Perge e continuaram até Antioquia da Pisídia. No sábado, eles entraram na sinagoga e se sentaram.
Wanja kulawa Periga wasoka Antiokiya na Pisidiya, na Lishaka lya kwoyera wingiriti munumba ya Mlungu, walivaga.
15 Após a leitura da Lei e do livro dos Profetas, os líderes da sinagoga mandaram dizer-lhes: “Irmãos, por favor, compartilhem com o povo quaisquer palavras de encorajamento que possam ter.”
Pawasomiti kala mushintola sha malagaliru ga Musa na mmalembu ga wambuyi, wakulu wa numba ya Mlungu wawajegiriti ujumbi awu, Walongu handa, mwanashi shitwatira sha kuwagambira wantu su waweri na moyu muwagambiri.
16 Paulo se levantou, fez um sinal com a mão, para pedir a atenção dos que lá estavam, e começou a falar: “Homens de Israel e todos os não-judeus que temem a Deus, ouçam-me!
Su, Paulu kagolokiti, kawapungira liwoku, kanja kulonga, “Wanalushi wa Israeli na Wayawudi ndiri yamwamuguwira Mlungu, mpikinilireni!
17 O Deus do povo de Israel escolheu nossos antepassados e deu ao nosso povo prosperidade durante a sua permanência no Egito. Depois, com o seu grande poder, ele os tirou do Egito e,
Mlungu gwa wantu wa Israeli kawasyaguliti wambuyi wetu na kuwatenda waweri lushi lukulu pawaweriti wahenga Misri kulii. Mlungu kawalaviyiti aku kwa likakala likulu.
18 no deserto, aguentou aquela gente durante quarenta anos.
Kawahepeleriti kwa shipindi sha vinja malongu msheshi kushiwala.
19 Após ter destruído sete nações que viviam na região de Canaã, Deus dividiu essa terra e deu-a como herança aos israelitas. Tudo isso levou cerca de quatrocentos e cinquenta anos.
Kagaharibisiyiti maisi saba ga isi ya Kanaani kawayupa wantu wakuwi awa isi iweri yawu.
20 Então, Deus lhes deu juízes para serem seus líderes até o tempo do profeta Samuel.
Vinja mia msheshi na magumba muhanu gapititi, shakapanu kawapananiti watoza wawalongoziyi mpaka shipindi sha mbuyi gwa Mlungu Samweli.
21 A partir daí, as pessoas pediram um rei, e Deus lhes deu Saul, filho de Quis, da tribo de Benjamim. Saul governou por quarenta anos.
Panu wafiriti waweri na mfalumi na Mlungu kawayupa Sauli, mwananguta gwa Kishi gwa likabila lya Benjamini, kaweriti mfalumi gwawu kwa shipindi sha vinja malongu mhanu.
22 Depois, Deus rejeitou Saul e fez de Davi o novo rei. Deus aprovou Davi, dizendo: ‘Encontrei em Davi, filho de Jessé, um homem que está de acordo com o meu coração. Ele fará tudo o que eu quero.’
Pawamwusiyiti kala Sauli, Mlungu kumsaguliti Dawudi kaweri Mtuwa gwawu. Mlungu kalaviyiti shibali shakuwi kwakuwi pakalonga, ‘Numwoniti Dawudi mwananguta gwa Yese, muntu gwanumfira neni, muntu mweni hakatendi goseri galii nganfira kugatenda.’
23 Jesus é descendente de Davi. Ele é o Salvador que Deus prometeu ao povo de Israel.
Kulawa mushiyiwuku sha muntu ayu, Mlungu kawajegera Waisraeli Mlopoziya mweni ndo Yesu ntambu yakalagiliti.
24 Antes de Jesus vir, João anunciou o batismo de arrependimento para todo o povo de Israel.
Pamberi pa Yesu kwanja lihengu lyakuwi, Yohani kawabweliriti wantu woseri wa Israeli handa mpaka waleki vidoda na wabatizwi.
25 Quando João já estava quase terminando a sua missão, ele disse: ‘Quem vocês acham que eu sou? Eu não sou aquele que vocês procuram. Mas, depois de mim, virá aquele cujas sandálias eu nem mesmo sou digno de desamarrar.’
Yohani pakaweriti kankumalira ujumbi wakuwi kawagambiriti wantu, ‘Mlihola neni na gaa? Neni ndiri ulii yamumlolera. Mpikiniri! Ayu kamkwiza pa neni na neni nfiruwa ndiri ata kuziyopola ngoyi za vilwatu vyakuwi.’
26 Meus irmãos, descendentes de Abraão, e também vocês não-judeus, que são tementes a Deus: a mensagem desta salvação foi enviada para nós!
“Walongu, mwenga wamwera wananguta wa lukolu lwa Aburahamu, na woseri wawawera Wayawudi ndiri wamwamguwira Mlungu! Ujumbi awu wa ulopoziya ujegwa kwa twenga.
27 O povo que vive em Israel e os seus líderes não reconheceram Jesus e nem compreenderam as palavras dos profetas, que são lidas todos os sábados. Na verdade, eles cumpriram as profecias, ao condenar Jesus.
Toziya wenikaya wa Yerusalemu na wakulu wawu wammana ndiri weri mlopoziya, wala wavimana ndiri visoweru vya wambuyi wa Mlungu vyawabetula kila lishaka lya kwoyera. Ata hangu, wavitenditi visoweru vya wambuyi vitimii kwa kumtoza Yesu kuhowa.
28 Mesmo que eles não tenham conseguido encontrar qualquer prova para condená-lo, ainda assim, eles pediram para que Pilatos o matasse.
Toziya wampatandiri na likosa lifiruwa wamlagi, wamluwiti Pilatu kamtozi wamlagi.
29 Depois que fizeram tudo como estava previsto nas Sagradas Escrituras, tiraram Jesus da cruz e o puseram em um túmulo.
Pawatenditi kala goseri gawalembiriti kuusu yomberi, wamsusiyiti kulawa mlupingika, wamtula mlipumba.
30 Mas, Deus o ressuscitou dos mortos,
Kumbiti Mlungu kamzyukisiyiti kulawa kwahowiti.
31 e ele apareceu durante muitos dias para as pessoas que o tinham seguido da Galileia até Jerusalém. Esses seguidores agora são testemunhas que falam sobre Jesus para todos.
Na kwa mashaka gavuwa kawalawiriti walii wawagenditi pamwera nayomberi kulawa Galilaya mpaka Yerusalemu. Awa ndo walii vinu makapitawu wakuwi kwa wantu wa Izraeli.
32 Nós estamos aqui para trazer a vocês as boas novas da promessa que Deus fez aos nossos antepassados.
Na vinu Barinaba na neni twa panu kuwajegera mwenga Visoweru Viwagira. Lagilu la Mlungu kwa wambuyi wa twenga liwera nakaka mushipindi shetu,
33 Promessa que ele cumpriu para nós, seus filhos, ao ressuscitar Jesus. Como está escrito no Salmo número dois: ‘Você é o meu Filho; hoje eu me tornei o seu Pai.’
kashitimiza vinu kwajili yatwenga wazukulu wawu kwa kumzyukisiya Yesu kulawa kwawahowiti. Handa ntambu yawalembiti muzaburi ya pili, ‘Gwenga gwa mwana gwangu, Neni lelu nwera tati gwaku.’
34 Deus o ressuscitou, para que ele nunca mais morresse, como indicou ao dizer: ‘Eu cumprirei em favor de vocês as santas e fiéis promessas feitas a Davi.’
Na kwa kumzyukisiya kulawa kwawahowiti, hakenipati kayi kuwuya aku na kuwola, Mlungu katakuliti hangu, ‘Hanukutekeleri tekeleru nanagala na yanakaka Yanumwaiditi Dawudi.’
35 E, em outro salmo também é dito: ‘Não permitirá que o seu Santo apodreça no túmulo.’
Yina, na Muzaburi zimonga kalonga, ‘Hapeni numuleki Mnanagala gwaku kawoli.’
36 Mas Davi morreu, após ter feito o que Deus queria. Ele foi, então, sepultado com os seus antepassados, e o seu corpo se decompôs.
“Dawudi mweni katimiziti mafiliru ga Mlungu shipindi shakuwi, na shakapanu kahowa na kusilwa pakwegera na wazewi wakuwi, na nshimba yakuwi iwola.
37 Porém, aquele que Deus ressuscitou não experimentou a decadência do corpo.
Kumbiti ulii ndo Mlungu kamzyukisiyiti kulawa kwawahowiti hakenipati kuwola.
38 Meus irmãos, quero que entendam que nós estamos lhes dizendo que, por intermédio desse homem, podemos encontrar o perdão para os nossos pecados.
Su muvimani walongu wangu, kuwera kupitira Yesu Ujumbi wa kulekiziya vidoda ubweritwi kwa mwenga,
39 Ele torna os que creem nele moralmente justos, libertando-os de tudo que é errado. E isso é feito de uma maneira que nem mesmo a lei de Moisés conseguiria.
na kila yumu yakamjimira Yesu wamlekeziya vidoda vyoseri, shitwatira sheni hapeni shiwezikani kwa njira ya malagaliru ga Musa.
40 Tenham cuidado para que não aconteça com vocês o que os profetas disseram:
Mlilolireni su, namwiza kupatwa na galii yagatakulitwi na wambuyi,
41 ‘Vocês, que desprezam a Deus, olhem com espanto e morram! Pois eu farei coisas que vocês nunca acreditariam ser possível, mesmo se alguém lhes dissesse!’”
‘Mloreni, mwenga mwanazarawu, Mlikangashi muhowi! Ndo shintu sheni hapeni mjimiri, Ata handa muntu pakawagambirani hapeni mjimiri.’”
42 Quando Paulo e Barnabé estavam saindo da sinagoga, as pessoas pediram que eles voltassem novamente no sábado seguinte, para lhes falar mais sobre essas coisas.
Paulu na Barinaba pawaweriti wankulawa mnumba ya Mlungu, wantu walii wawashemiti kayi lishaka lya kwoyera lyalifatiti, wayoweri nentu kuusu shitwatira ashi.
43 Depois da reunião na sinagoga, muitos judeus e pessoas convertidas ao judaísmo seguiram Paulo e Barnabé, que falavam com eles, encorajando-os a continuarem firmes na graça de Deus.
Kuliwona aku pakumalilikiti, Wayawudi wavuwa na wantu Wayawudi ndiri waweriti wingira dini ya Shiyawudi wawagendiriti Paulu na Barinaba. Wantumini awa wayoweriti nawa, wawatula moyu wendereyi kulikala walitumbiri manemu ga Mlungu.
44 No sábado seguinte, quase toda a cidade se reuniu para ouvi-los falar sobre a palavra de Deus.
Lishaka lya kwoyera paliweriti pakwegera, kila muntu mulushi lulii kiziti kupikinira shisoweru sha Mtuwa.
45 No entanto, quando os judeus viram a multidão que estava lá reunida, ficaram com muita inveja e, então, começaram a dizer o contrário do que Paulo dizia e o insultaram.
Shipindi Wayawudi pawaliwoniti lipinga wantu wamemiti weya, walema shakaweriti katakula Paulu na kumwigilanga.
46 Então, cheios de coragem, Paulo e Barnabé disseram: “Nós precisávamos anunciar a palavra de Deus primeiro a vocês. Mas, já que a rejeitam, vocês mesmos estão decidindo que não são dignos da vida eterna e, por isso, iremos anunciar a mensagem de Deus para os não-judeus. (aiōnios )
Kumbiti, Paulu na Barinaba wayoweriti kwa ugangamala nentu, watakula, “iweriti ndo mpaka shisoweru sha Mlungu shiwayiziri mwenga huti, kumbiti mushirema na kuwona mfiruwa ndiri ukomu wa mashaka goseri, su, tuwalekani na kuwagendera wantu wawawera Wayawudi ndiri. (aiōnios )
47 Isso é o que o Senhor nos disse: ‘Eu fiz de você uma luz para os não judeus e, por meio de você, a salvação será levada para todos os cantos do mundo.’”
Toziya mtuwa katulagalira hangu, ‘Nukutula gwenga guweri gulangala kwa wantu wawawera Wayawudi ndiri Su guwajegeri wantu ulopoziwu pasipanu paseri.’”
48 Quando os não-judeus ouviram o que os apóstolos disseram, eles ficaram muito felizes e começaram a louvar a palavra do Senhor. E, todos os que foram escolhidos para ter a vida eterna creram em Deus. (aiōnios )
Wantu yawawera ndiri Wayawudi pawapikaniriti vitwatira avi wanemeleriti, waukwisa ujumbi wa Mtuwa, na walii yawasyagulitwi kupata ukomu wa mashaka goseri, wawera wantu yawamjimira Yesu. (aiōnios )
49 Assim, a mensagem de Deus se espalhou por toda a região.
Shisoweru sha mtuwa shyeneya pahala poseri mumkowa gulii.
50 Mas, os judeus incitaram as mulheres religiosas importantes e os líderes da cidade para que perseguissem Paulo e Barnabé. Eles conseguiram que os dois fossem expulsos daquelas terras.
Kumbiti Wayawudi wawasongizira wadala wa shiwangu shikulu yawawera Wayawudi ndiri weni waweriti wamguwira Mlungu, na wapalu wamanikana wa lushi alu. Wayanja kuwabeza Paulu na Barinaba, wawawinga kulawa pahala pawu.
51 Os apóstolos tiraram até o pó de suas sandálias, como um sinal de protesto contra eles, e se dirigiram para a cidade de Icônio.
Su, wafundwa wapunda lidiku liweriti mumagulu gawu kuwera likalipiru, shakapanu wagenda ikoniu.
52 E os cristãos de Antioquia da Pisídia transbordavam de alegria e eram cheios do Espírito Santo.
Wafundwa Muantiokiya waweriti wamema nemeleru na rohu munanagala.