< Malaquias 1 >

1 Revelação da palavra do SENHOR a Israel, por meio de Malaquias.
Pakaiyin Malachi mangchan Israelte koma thu athot in ahi.
2 Eu vos tenho amado, diz o SENHOR; mas vos dizeis: Em que nos amaste? Não era Esaú irmão de Jacó?, diz o SENHOR, todavia amei a Jacó,
Pakaiyin hitin a sei’e, “Keiman nangho ka hingailu jing uve” ati. Ahinlah nanghon nei donbutnuvin “Iti nei ngailutnu ham” natiuve. Pakaiyin Esau chu Jacob sopi hilou ham? Ahinlah keiman Jacob kangailun ahi.
3 E odiei a Esaú; e tornei seus montes em desolação, e sua herança para os chacais do deserto.
Esau chu ka thet in chuleh keiman a thinglhang gam chu ka suhchai peh helin, agoulona ding gam chu Sialte lhatna neldi gam kaso sahin ahi.
4 Ainda que Edom diga: Fomos devastados, mas voltaremos a edificar as ruínas; assim diz o SENHOR dos exércitos: Eles edificarão, e eu destruirei; e serão chamados de “território da perversidade” e “povo contra quem o SENHOR está irado para sempre”.
Esau chilhah Edom in hiti hin hinsei jintin, keiho nei suchip deluvin ahi. Ahinlah keihon kaga phah nauva konna kahung kile kituva ka kisem phat kitdiu ahi, atiuve. Hat chungnung Pakai chun hiti hin aseije. “Amahon sapha jong leu keiman ka phetlhah peh diu ahi. Amaho chenna chu mipha lou gam kiti ding chuleh amite’u chu Pakai lunghan jing na mite” kiti ding ahiuve.
5 E vossos olhos verão, e direis: Seja o SENHOR engrandecido até além do território de Israel!
Nanghon a kisuhmang na chu na mit tah uva namu tengule nangin, “Tahbeh in, Pakai loupina hi Israelte gamgi kalpeh a mihon jong amu uve” tin seijin nate.
6 O filho honra ao pai, e o servo a seu senhor; se pois sou eu pai, onde está minha honra? E se sou senhor, onde está o temor a mim?, diz o SENHOR dos exércitos a vós, sacerdotes, que desprezais o meu nome. Mas vós dizeis: Em que temos desprezado o teu nome?
Hatchungnung Pakai chun thempu ho komah hitin aseije. “Chan apa ajabol le, soh in a pakai pa agin ding ahi. Keihi napau le na Pakai pau kahile hoi chi ham nei jabolnau, hoiche ham nei jen nau? Nanghon ka min hi nahsah louvin nabolun ahi! Ahinlah nanghon na seijun kei hon namin nahsah louva kakoi khah um natiu’ve.
7 Quando trazeis sobre meu altar pão contaminado. E dizeis: Em que te contaminamos? Quando dizeis: A mesa do SENHOR é desprezível.
Nang hon ka maichama an thenglou na toh’un ahinlah nanghon iti danna nangma ka suhboh diu ham? natiuve. Nanghon Pakai maicham jana peh angaipoi natiu chu na suhbohu ahi.
8 E quando trazeis [animal] cego para o sacrifício, isso não é mal? E quando trazeis o aleijado ou o enfermo, isso não é mal? Apresenta isso a teu governador; por acaso ele se agradará de ti, ou ele te aceitará? diz o SENHOR dos exércitos.
Nanghon ganhing mitcho pumgo thilto a nahin to uchu dih mong’a hinam? Chuteng leh nanghon a elbai le a damlou ganhing nato uchu dih mong hinam? Nanghon hitobang ho chu nagam vaipo ho kipa thilpehin gape leu chun a kipah nadiuvem? tin hatchungnung Pakai chun a seijin ahi.
9 Agora pois, suplicai o favor de Deus que ele tenha compaixão de nós; será, por acaso, que com isto que tendes feito por vossas mãos, ele vos aceitará?, diz o SENHOR dos exércitos.
Tun kipat un Pakaiyin nakhotona diuvin tao’un, ahinla hitobang thilpeh chu maichama napeh jingle Pakai chun iti khotona na musah ding ham? tin hatchungnung pen Pakai chun aseije.
10 Quem, pois, há de vós que feche as portas? Pelo menos assim vós não acenderíeis o fogo de meu altar em vão! Eu não tenho prazer em vós, diz o SENHOR dos exércitos, e não me agrado da oferta de vossas mãos.
Hiche houin kot hi nangho laha khat pen penin khah chahleu chun kati lheh jeng’e, chuti leh hiche thil thonlou hung kikatdoh ho hi umlou ding ahi. Ajeh chu keima na chunguvah kalung lhaipoi chuleh na thiltou jong ka sanpeh lou diu ahi, tin van sepaite Pakaiyin aseije.
11 Pois desde o oriente até o ocidente o meu nome será grande entre as nações; e em todo lugar se oferecerá a meu nome incenso e oferta pura; porque meu nome será grande entre as nações, diz o SENHOR dos exércitos.
Ahinlah namdanga kon mipiten jingkah nilhahin vanoi leiset pumpia hin gimnamtwi leh atheng hohi kamin loupina dingin a katdoh jingun kamin hi aloupi sahun chitin namtin laha hin kamin hi choisang in aum in ahi, tin hatchungnung pen Pakaiyin aseijin ahi.
12 Mas vós o profanais quando dizeis: A mesa do SENHOR está contaminada; e seu produto, o alimento, é desprezível.
Ahinlah nangho natohdan hin ka min na sumin seuvin ahi. Ajeh chu nanghon Pakai dokhang hi kisuhboh jongle akhoh poi natiuvin thilthenglou pou na hintoh’un ahi.
13 Além disso, dizeis: É cansativo demais! E o desprezais, diz o SENHOR dos exércitos; vós trazeis o roubado, o aleijado, e o enfermo, e trazeis a oferta. Por acaso aceitaria isso de vossas mãos?, diz o SENHOR.
Nanghon, kon Pakai alunglhaisah jou ding ham natiuvin ka thupeh na taitomun ahi, tin hatchungnung pen Pakaiyin aseije “Gel uvin adamlou a elbai chuleh a ki gu doh gancha pou na hin katdoh jiuve, hichu ken iti ka sanpeh ding nahiuvem? tin Pakaiyin aseije”
14 Maldito seja o mentiroso, que tem macho em seu rebanho, e promete, mas sacrifica o defeituoso ao SENHOR; pois eu sou o Grande Rei, diz o SENHOR dos exércitos, e meu nome é temível entre as nações.
Koi hijongleh Pakai kom’a toh dinga kitepna neija aki lomlou joh hintoh chan chu sapsetna chang ding ahi. Chutengleh chitin namtin laha kamin hi mi gin le ja kahithei ding ahi, tin hatchungnung pen Pakai chun a seije.

< Malaquias 1 >