< Lucas 9 >

1 [Jesus] convocou seus doze discípulos, e lhes deu poder e autoridade sobre todos os demônios, e para curarem enfermidades.
Kutsunud kokku kaksteist jüngrit, andis Jeesus neile väe ja meelevalla välja ajada kurje vaime ja ravida haigusi
2 E os enviou para pregar o reino de Deus e para curar os enfermos.
ning läkitas nad kuulutama Jumala riiki ja tervendama haigeid.
3 E disse-lhes: “Não tomeis nada convosco para o caminho: nem vara, nem bolsa, nem pão, nem dinheiro, nem tenhais duas túnicas cada um.
Ta ütles neile: „Ärge võtke midagi teele kaasa, ei keppi ega reisipauna ega leiba ega raha ega teist särki!
4 E em qualquer casa que entrardes, ficai ali, e dali saí.
Kuhu majja te ka sisse astute, sinna jääge, kuni te linnast lahkute.
5 E a todo os que não vos receberem, quando sairdes daquela cidade, sacudi até o pó dos vossos pés, em testemunho contra eles”.
Kus teid vastu ei võeta, sellest linnast lahkuge ja raputage selle koha tolm oma jalgelt maha tunnistuseks nende vastu!“
6 Então eles partiram, e percorreram todas as aldeias, anunciando o Evangelho, e curando em todos os lugares.
Nad asusid teele ja käisid külast külla, kuulutasid evangeeliumi ja tegid haigeid terveks kõikjal.
7 E o tetrarca Herodes ouvia falar todas as coisas que ele fazia; e estava perplexo, porque alguns diziam que João tinha ressuscitado dos mortos;
Nelivürst Heroodes sai kuulda kõigest toimunust ja oli kimbatuses, sest mõned ütlesid, et Johannes on üles äratatud surnuist,
8 e outros, que Elias havia aparecido; e outros, que algum profeta dos antigos havia ressuscitado.
teised aga, et Eelija on ilmunud ja kolmandad, et keegi muistsetest prohvetitest on üles tõusnud!
9 E Herodes disse: “A João mandei degolar; quem, pois, é este, de quem tais coisas ouço?” E procurava vê-lo.
Kuid Heroodes ütles: „Johannese pea lasksin ma maha raiuda. Kes on aga siis see, kellest ma kuulen sääraseid asju?“Ja ta püüdis Jeesust näha saada.
10 E quando os apóstolos, voltaram, contaram [a Jesus] todas as coisas que tinham feito. Então ele os tomou consigo, e retirou-se à parte a um lugar deserto de uma cidade chamada Betsaida.
Kui apostlid pöördusid tagasi, jutustasid nad Jeesusele, mida nad olid teinud. Jeesus võttis nad kaasa ja eraldus koos nendega linna, mida kutsuti Betsaidaks.
11 E quando as multidões souberam, seguiram-no. Ele as recebeu, e lhes falava do Reino de Deus, e curava aos que precisavam de cura.
Aga kui rahvas sellest teada sai, järgnesid nad talle. Jeesus võttis nad vastu ning rääkis neile Jumala riigist ja tervendas need, kes tervendamist vajasid.
12 E o dia já começava a declinar. Então os doze se aproximaram dele, e lhe disseram: “Despede a multidão, para irem aos lugares e aldeias ao redor, se agasalhem, e achem o que comer; porque aqui estamos em lugar deserto”.
Päev hakkas õhtusse jõudma ja ta juurde astusid kaksteist jüngrit ja ütlesid: „Saada rahvas minema, et nad läheksid ümberkaudsetesse linnadesse ja asulatesse toitu ja öömaja otsima, sest me oleme siin inimtühjas paigas.“
13 Mas ele lhes disse: “Dai-lhes vós de comer”. E eles disseram: “Não temos mais que cinco pães e dois peixes; a não ser se formos nós mesmos comprar de comer para todo este povo”.
Kuid Jeesus ütles neile: „Andke teie neile midagi süüa!“Nad vastasid: „Meil ei ole rohkem kui viis leiba ja kaks kala, kui me just ei lähe ega osta toitu kogu sellele rahvale.“
14 Porque havia ali quase cinco mil homens. Então disse aos seus discípulos: “Fazei-os se sentarem em grupos de cinquenta em cinquenta”.
Seal oli umbes viis tuhat meest. Siis ütles Jeesus oma jüngritele: „Seadke nad istuma gruppidesse umbes viiekümne kaupa.“
15 E assim procederam, fazendo todos se sentarem.
Jüngrid tegid nõnda ja kõik istusid maha.
16 Então ele tomou os cinco pães e os dois peixes e, olhando para o céu, abençoou-os e partiu-os, e os deu a seus discípulos, para [os] porem diante da multidão.
Jeesus võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taevasse, õnnistas neid ja murdis ning andis jüngrite kätte rahvale jagamiseks.
17 E todos comeram, e saciaram-se; e levantaram doze cestos de pedaços que sobraram.
Nad sõid ja kõikide kõhud said täis. Ja neist üle jäänud palukesi korjati kokku kaksteist korvitäit.
18 E aconteceu que, quando ele estava orando só, e seus discípulos estavam com ele, que ele lhes perguntou: “Quem as multidões dizem que eu sou?”
Kord, kui Jeesus oli üksi palvetamas ja ta jüngrid olid temaga, küsis ta neilt: „Kelle ütlevad inimesed mind olevat?“
19 E eles responderam: “[Uns], João Batista; outros, Elias; e outros, que algum dos profetas antigos ressuscitou”.
Nad vastasid talle: „Mõned ütlevad Ristija Johannese, mõned Eelija ja mõned kellegi muistsetest prohvetitest, kes on üles tõusnud.“
20 E disse-lhes: “E vós, quem dizeis que eu sou?” E Pedro respondeu: “O Cristo de Deus”.
Jeesus küsis neilt: „Aga teie? Kelle teie ütlete mind olevat?“Peetrus vastas: „Jumala Messia!“
21 Então ele os alertou, e mandou-lhes que não dissessem a ninguém,
Aga Jeesus hoiatas neid ja keelas sellest kellelegi rääkimast.
22 dizendo: “É necessário que o Filho do homem sofra muitas coisas; que seja rejeitado pelos anciãos, pelos chefes dos sacerdotes, e pelos escribas; que seja morto, e que seja ressuscitado ao terceiro dia”.
Ja ta ütles: „Inimese Poeg hüljatakse ning ta peab palju kannatama rahvavanemate, ülempreestrite ja kirjatundjate käes; ta tapetakse ning kolmandal päeval äratatakse üles.“
23 E dizia a todos: “Se alguém quer vir após mim, negue-se a si mesmo, tome cada dia sua cruz, e siga- me.
Jeesus ütles kõikidele: „Kui keegi tahab olla minu jünger, siis ta salaku end maha ja kandku iga päev oma risti ja järgnegu mulle!
24 Pois quem quiser salvar sua vida a perderá; porém quem, por minha causa, perder a sua vida, esse a salvará.
Sest kes tahab päästa oma elu, kaotab selle, kuid kes kaotab oma elu minu pärast, see päästab selle.
25 Porque, que aproveita para alguém ganhar o mundo todo, e perder ou prejudicar a si mesmo?
Mis kasu on inimesel, kui ta võidaks kogu maailma, oma hingele teeks aga kahju?
26 Pois quem se envergonhar de mim e das minhas palavras, dele o Filho do homem se envergonhará, quando vier na sua glória, e na do Pai, e dos santos anjos.
Igaüks, kes häbeneb mind ja minu sõnu, seda häbeneb ka Inimese Poeg, kui ta tuleb oma auhiilguses ning Isa ja pühade inglite auhiilguses.
27 E em verdade vos digo que, dentre os que aqui estão, há alguns que não experimentarão a morte, até que vejam o Reino de Deus”.
Kuid tõesti, ma ütlen teile, siin seisavad mõned, kes ei maitse surma, enne kui nad näevad Jumala riiki.“
28 E aconteceu que, quase oito dias depois dessas palavras, ele tomou consigo a Pedro, João, e a Jacó, e subiu ao monte para orar.
Umbes nädal pärast seda võttis Jeesus kaasa Peetruse, Johannese ja Jaakobuse ning läks üles mäele palvetama.
29 E ele, enquanto estava orando, a aparência do seu rosto se transfigurou, e sua roupa [ficou] branca e brilhante.
Palvetamise ajal muutus tema pale ja ta riided muutusid säravaks kui välgu valgus.
30 E eis que estavam falando com ele dois homens, que eram Moisés e Elias,
Ja ennäe, kaks meest, Mooses ja Eelija, kõnelesid temaga.
31 os quais apareceram com glória, e falavam de sua partida, que estava para se cumprir em Jerusalém.
Nad ilmusid auhiilguses ja kõnelesid tema lahkumisest, mille ta pidi täide viima Jeruusalemmas.
32 Pedro e os que estavam com ele estavam cheios de sono; e quando despertaram, viram a glória dele, e aqueles dois homens que estavam com ele.
Peetrus ja tema kaaslased olid väsimusest uinunud, aga kui nad ärkasid, nägid nad Jeesuse auhiilgust ja kahte meest tema juures seisvat.
33 E aconteceu que, quando eles estavam saíndo da presença dele, Pedro disse a Jesus: “Mestre, é bom estarmos nós aqui. Façamos três tendas, uma para ti, uma para Moisés, e uma para Elias”, não sabendo o que dizia.
Kui Mooses ja Eelija olid Jeesuse juurest lahkumas, ütles Peetrus: „Õpetaja, siin on meil hea olla. Teeme kolm telki: ühe sulle, ühe Moosesele ja ühe Eelijale.“
34 E enquanto ele dizia isso, veio uma nuvem que os cobriu com a sua sombra; e, quando entraram na nuvem, temeram.
Kui Peetrus kõneles, tuli pilv ja varjas neid. Jüngrid kartsid, kui pilv neid kattis.
35 E veio uma voz da nuvem, que dizia: “Este é o meu Filho amado; a ele ouvi”.
Pilve seest kostis hääl: „See on minu Poeg, kelle ma olen valinud. Teda kuulake!“
36 E, depois de terminada aquela voz, Jesus se encontrava só; e eles se calaram, e por aqueles dias não contaram a ninguém nada do que tinham visto.
Kui hääl oli rääkinud, nägid nad, et Jeesus oli üksi. Jüngrid hoidsid selle enese teada ega rääkinud sel ajal kellelegi, mida nad olid näinud.
37 E aconteceu no dia seguinte que, descendo eles do monte, uma grande multidão lhe saiu ao encontro.
Järgmisel päeval, kui nad mäelt laskusid, tuli Jeesusele vastu suur rahvahulk.
38 E eis que um homem da multidão clamou: “Mestre, rogo-te que vejas a meu filho, que é o único que tenho,
Ja üks mees rahva hulgast kisendas: „Õpetaja, ma anun sind, vaata mu poja peale, sest ta on mu ainus laps!
39 e eis que um espírito o toma, e de repente grita, e o convulsiona até espumar, e somente sai dele quando o maltrata severamente.
Vaim haarab temast kinni ja poiss karjatab äkki. Vaim heidab ta krampidesse, nii et ta suust tuleb välja vahtu. Ta ei jäta teda peaaegu mitte kunagi ja hävitab ta.
40 E roguei aos teus discípulos que o exupulsassem, mas não conseguiram”.
Ma anusin sinu jüngreid, et nad ajaksid ta välja, aga nad ei suutnud.“
41 E Jesus respondeu: “Ó geração incrédula e perversa! Até quando estarei ainda convosco, e vos suportarei? Traze aqui teu filho”.
Jeesus vastas: „Oh uskmatu ja rikutud sugupõlv! Kui kaua ma pean teie juures olema ja teid välja kannatama? Too oma poeg siia!“
42 E quando ainda vinha chegando, o demônio o derrubou, e o convulsionou. Porém Jesus repreendeu o espírito imundo, curou ao menino, e o devolveu ao seu pai.
Kui poiss oli alles lähenemas, virutas kuri vaim ta krampides maha ja kägistas teda. Jeesus aga sõitles rüvedat vaimu, tegi poisi terveks ning andis isale tagasi.
43 E todos ficaram perplexos com a grandeza de Deus. E enquanto todos se maravilhavam de tudo o que Jesus fazia, disse aos seus discípulos:
Kõik jahmusid Jumala vägevusest. Aga kui kõik panid imeks Jeesuse tegusid, siis ütles ta oma jüngritele:
44 “Ponde vós em vossos ouvidos estas palavras: que o Filho do homem será entregue nas mãos dos homens”.
„Kuulake tähelepanelikult, mida ma teile ütlen – Inimese Poeg antakse inimeste kätte!“
45 Mas eles não entendiam essa palavra, e era-lhes encoberta, para que não a compreendessem; e temiam perguntar-lhe sobre essa palavra.
Aga nemad ei saanud aru, mida ta sellega mõtles. See oli nende eest varjatud, et nad ei saaks aru, ja nad kartsid Jeesuselt selle kohta küsida.
46 E levantou-se entre eles uma discussão sobre qual deles seria o maior.
Jüngrite hulgas tõusis tüli selle üle, kes neist on suurim.
47 Mas Jesus, conhecendo o pensamento de seus corações, pegou uma criança, e a pôs junto a si.
Kuid Jeesus, teades nende mõtteid, võttis ühe lapse, pani ta enese kõrvale seisma
48 Então disse-lhes: “Quem receber esta criança em meu nome, a mim me recebe; e quem receber a mim, recebe o que me enviou; porque aquele que entre todos vós for o menor, esse será grande”.
ja ütles neile: „Kes iganes võtab sellise lapse vastu minu nimel, võtab vastu minu. Ja kes iganes võtab vastu minu, võtab vastu selle, kes mind on läkitanud. Sest kes on väikseim teie hulgas, on suurim.“
49 João respondeu: “Mestre, vimos um que em teu nome expulsava os demônios, e nós o proibimos, porque não segue conosco”.
Siis ütles Johannes: „Õpetaja, me nägime üht meest sinu nimel kurje vaime välja ajamas ja me keelasime teda, sest ta ei järgi meiega koos sind.“
50 E Jesus lhe disse: “Não o proibais, porque quem não é contra nós, é por nós”.
Kuid Jeesus ütles talle: „Ärge keelake teda, sest kes ei ole teie vastu, see on teie poolt!“
51 E aconteceu que, quando completaram-se os dias em que ele viria a ser recebido no alto, ele se determinou a ir para Jerusalém.
Kui Jeesuse taevasse võtmise aeg kätte jõudis, hakkas ta otsustavalt Jeruusalemma poole minema.
52 E mandou mensageiros adiante de si; e eles se foram, e entraram numa aldeia de samaritanos, para lhe fazerem os preparativos.
Ja ta saatis enese ees sõnumitoojad, kes läksid ühte samariitlaste külla tema jaoks öömaja valmis seadma.
53 Mas não o receberam, porque seu rosto demonstrava que ele ia para Jerusalém.
Kuid külarahvas ei võtnud teda vastu, sest ta oli teel Jeruusalemma.
54 Quando seus discípulos, Tiago e João, viram [isso], disseram: “Senhor, queres que digamos que desça fogo do céu e os consuma, como Elias também fez?”
Seda nähes ütlesid jüngrid Jaakobus ja Johannes: „Issand, kas sa tahad, et me käsime tulel taevast alla langeda ja nad ära hävitada?“
55 Porém ele se virou, repreendeu-os.
Jeesus aga pöördus ümber ja sõitles neid.
56 E foram para outra aldeia.
Ja ta läks koos jüngritega edasi teise külla.
57 E aconteceu que, enquanto eles iam pelo caminho, alguém lhe disse: “Senhor, eu te seguirei para onde quer que fores”.
Kui nad olid teed käimas, ütles keegi Jeesusele: „Ma järgnen sulle, kuhu sa iganes lähed!“
58 E Jesus lhe disse: “As raposas têm tocas, e as aves do céu, ninhos; mas o Filho do homem não tem onde deitar a cabeça”.
Jeesus kostis talle: „Rebastel on urud ja lindudel pesad, aga Inimese Pojal ei ole, kuhu oma pead panna.“
59 E disse a outro: “Segue-me”. Porém ele disse: “Senhor, deixa-me que primeiro eu vá, e eu enterre meu pai”.
Ja ühele teisele ütles Jeesus: „Järgne mulle!“Ent see vastas: „Issand, luba mul esmalt minna isa matma!“
60 Mas Jesus lhe disse: “Deixa os mortos enterrarem os seus próprios mortos; tu, porém, vai, e anuncia o reino de Deus”.
Jeesus ütles talle: „Las surnud matta ise oma surnuid, sina aga mine ja kuuluta Jumala riiki!“
61 E outro também disse: “Senhor, eu te seguirei; mas deixa-me primeiro despedir dos que estão em minha casa”.
Ja veel keegi ütles: „Issand, ma tahan sulle järgneda, kuid luba mul esmalt jätta hüvasti oma perega.“
62 E Jesus lhe disse: “Ninguém que colocar a sua mão no arado e olhar para trás é apto para o reino de Deus”.
Kuid Jeesus vastas: „Ükski, kes on pannud käe adra külge ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigi teenistusse!“

< Lucas 9 >