< Lucas 18 >
1 E [Jesus] lhes disse também uma parábola [sobre] o dever de sempre orar, e nunca se cansar.
Nikhat Yeshuan aseijuite ataojing nadiu leh alhahdai lou nadiu vetsahnan thusim khat aseipeh e.
2 Dizendo: Havia um certo juiz em uma cidade, que não temia a Deus, nem respeitava pessoa alguma.
“Khopi khat a hin thutan khat Pathen ginglou chule miho khohsah na jong neilou khat aumin ahi.
3 Havia também naquela mesma cidade uma certa viúva, e vinha até ele, dizendo: Faze-me justiça com meu adversário.
Chuche khopia meithai khat chu kinong chel'in ahung jingin, ‘Kagalmi hotoh kakiboinau hi thu adih in neitan peh'in,’ ahung tijin ahi.
4 E por um [certo] tempo ele não quis; mas depois disto, disse para si: Ainda que eu não tema a Deus, nem respeite pessoa alguma,
Thutan pan phat chomkhat amanu chu isahlou tah in anakoiyin, ahin achainakeiyin hitin akihoulim in, Keiman Pathen kaging pon ahiloule miho jong hole tilou kahi,
5 Porém, porque esta viúva me incomoda, eu lhe farei justiça, para que ela pare de vir me chatear.
ahivangin hiche numei nu hin eisungol lhatai. Keiman thu adih'a tanlhah peh ahinadin vetpeh inge. Ajeh chu amanu hin athilthum jinga kon hin ei sulungvai lhatai,” ati.
6 E disse o Senhor: Ouvi o que diz o juiz injusto.
Chuin Pakaiyin aseiyin, “Hiche chondihlou thutanpa a konin kihil un.”
7 E Deus não fará justiça para seus escolhidos, que clamam a ele de dia e de noite? Demorará com eles?
“Ama jengin jong achaina a thu adih'a tandia ahin gellhah ahi. Hijeh a chu Pathen in alhenchom te, ama koma asun ajan'a kapjing techu thu adih'a atanpeh ding ahi ti nagel lou u ham? Amaho chu donlouvin koijing in te natim?
8 Digo-vos que depressa lhes fará justiça. Porém, quando o Filho do homem vier, por acaso ele achará fé na terra?
Kaseipeh nahiuve, aman kinloitah a thu adih'a atanpeh ding ahi! Ahinlah Mihem Chapa hung kit teng, leiset chunga hin mi ijat tahsan nei mudoh intem?” ati.
9 E disse também a uns, que tinham confiança de si mesmos que eram justos, e desprezavam aos outros, esta parábola:
Chuin Yeshuan hiche thusim hi mi konkhat ama chonphatna a kisonga midang musit ho dingin aseiye:
10 Dois homens subiram ao Templo para orar, um fariseu, e o outro publicano.
“Mi ni houin ah taona mangin ache lhon'e. Khat chu Pharisee mi ahin, chule adang khatpa chu musit umtah kaidong ahi.
11 O fariseu, estando de pé, orava consigo desta maneira: Ó Deus, eu te agradeço, porque não sou como os outros homens, ladrões, injustos e adúlteros; nem [sou] como este publicano.
Pharisee mipa chu adingin hitin ataove: ‘Kakipah'e Pathen, adangho banga chonse kahilou jeh in. Ajeh chu lepthol in kabol pon, kachonse pon, chule jonthanhoi jong kabolpoi. Keima atahbeh in khuche kaidongpa tobang kahipoi!
12 Jejuo duas vezes por semana, [e] dou dízimo de tudo quanto possuo.
Keiman hapta khat in nivei an kangol'in, kasum mu jat a konin soma khat kapei,’ ati.
13 E o publicano, estando em pé de longe, nem mesmo queria levantar os olhos ao céu, mas batia em seu peito, dizendo: Ó Deus, tem misericórdia de mim, [que sou] pecador.
Ahivangin kaidong pachu gamlatah a adingin chule amit jeng'a jong vanlam ve ngamlouvin ataove. Chusang chun lungkham tah in aman a-op achum'in hitin aseiye, ‘O’ Pathen, neilungset in, ijeh inem itile chonse kahibouve, ati.
14 Digo-vos que este desceu mais justificado à sua casa do que aquele outro; porque qualquer que a si mesmo se exalta, será humilhado; e qualquer que a si mesmo se humilha, será exaltado.
Kaseipeh nahiuve, Pharisee pa hilou, hiche chonsepa chu Pathen ang-ah them achangin inlam akiletai. Ijeh inem itile ama kichoisang hochu suhnem'a umding, chule akineosah hochu dopsang'a umdiu ahi,” ati.
15 E traziam-lhe também crianças pequenas, para que as tocasse; e os discípulos, vendo, os repreendiam.
Nikhat nule pa phabep in achateu chapang neocha chaho chu Yeshuan atham'a phatthei aboh dingin ahin puiyun ahi. Ahivangin aseijuiten hichu amuphat un, anule apateu koma chun ama nasuboi bep uve tin ahouse uvin ahi.
16 Mas Jesus, chamando-lhes para si, disse: Deixai as crianças virem a mim, e não as impeçais; porque das tais é o Reino de Deus.
Chuin Yeshuan chapang ho chu akouvin chule aseijuite hengah aseitai, “Chapang ho chu kahengah hung uhen. Jahda hih'un! Ajeh chu Pathen Lenggam chu hiche chapang neocha tobanghoa ding bou ahi.
17 Em verdade vos digo, que qualquer que não receber o Reino de Deus como criança, não entrará nele.
Thutah kaseipeh nahiuve, koi hileh chapang neocha banga Pathen Lenggam sanglou chu lutlou hel ding ahi,” ati.
18 E um certo líder lhe perguntou, dizendo: Bom mestre, o que tenho que fazer para herdar a vida eterna? (aiōnios )
Khatvei hou lamkai khat hin hiche thudoh hi adonge: “Houhil pha, tonsot hinna kanei thei na dinga ipi kabol ding ham?” ati. (aiōnios )
19 E Jesus lhe disse: Por que me chamas de bom? Ninguém [é] bom, a não ser um: Deus.
“Ipi bol'a apha tia nei kou ham” tin aledoh in, Pathen bouseh dihtah'a pha ahi.
20 Tu sabes os mandamentos: não adulterarás, não matarás, não furtarás, não darás falso testemunho, honra a teu pai e a tua mãe.
Ahin nathudoh donbut nan, thupeh ho nahet chula: “Nangman jon bol hih'in, tolthat hih'in, gucha hih'in, jouvin mi hehse hih in, nanu napa jabol in,” ati.
21 E ele disse: Todas estas coisas tenho guardado desde minha juventude.
Mipan adonbut in, “Hiche thupeh ho jouse hi kachapan laiya pat kajui sohkei ahitai,” ati.
22 Porém Jesus, ouvindo isto, disse-lhe: Ainda uma coisa te falta: vende tudo quanto tens, e reparte-o entre os pobres, e terás um tesouro no céu; e vem, segue-me.
Yeshuan adonbutna thu ajah phat chun, hitin aseitai, “Nabol loulai thilkhat aume. Nanei jouse joh in lang hiche sum chu mivaicha ho pen, chutileh van'a gou nanei ding ahi. Chuteng hungin, neijuiyin,” ati.
23 Mas ele, ouvindo isto, ficou muito triste, porque era muito rico.
Ahivangin mipa chun hichu ajahdoh phat in alung kham lheh tan ahi, ijeh inem itile amachu haosatah ahi.
24 E vendo Jesus que ele tinha ficado muito triste, disse: Como é difícil os que têm [muitos] bens entrarem no Reino de Deus!
Yeshuan hichu amuphat in, aseitai, “Mihaosa Pathen Lenggam alut ding hi iti hah hitam!”
25 Porque é mais fácil um camelo entrar pelo olho de uma agulha do que um rico entrar no Reino de Deus.
“Atahbeh in, heobil hom'a sangongsao alut galkai ding hi mihaosa Pathen Lenggam a alut ding sangin abaijoi,” ati.
26 E os que ouviram [isto], disseram: Quem então pode se salvar?
Hiche akisei jajouse chun aseiyun, “Achutileh vannoi leiset'a koiham huhhing na chang jou ding?” atiuve.
27 E ele disse: As coisas que são impossíveis para os seres humanos são possíveis para Deus.
Aman adonbut in, “Mihem dinga hithei lou chu Pathen dinga hithei ahi,” ati.
28 E Pedro disse: Eis que deixamos tudo, e temos te seguido.
Peter in aseiyin, “Keihon nangma jui dingin ka-in'u kadalhauve,” ati.
29 E ele lhes disse: Em verdade vos digo, que há ninguém que, tenha deixado casa, ou pais, ou irmãos, ou mulher, ou filhos,
Yeshuan adonbut in, “Henge” chuleh ka lhamon nahiuve, “Koihileh Pathen Lenggam jal'a a'in ham, ajinu ham, asopiho ham, ahiloule anu apa ham achate ham pedoh chan chu,
30 Que não venha a receber de volta muito mais nestes tempos, e nos tempos vindouros [receba] a vida eterna. (aiōn , aiōnios )
tamtahvei tuhinkhoa hi lepeh'a umdiu chule ahunglhung ding khang'a jong tonsot hinkemlou amuding'u ahi,” ati. (aiōn , aiōnios )
31 E tomando consigo aos doze, disse-lhes: Eis que estamos subindo a Jerusalém, e se cumprirá no Filho do homem tudo o que [está] escrito pelos profetas.
Seijui somleni ho atumbeh'in apuidoh in, Yeshuan ajah uva aseiye, “Ngaiyun, eiho Jerusalem chetou ding ihiuve, Mihem Chapa chungchang thudol'a themgao thusei jouse guilhun na ding mun chu ahi.
32 Porque ele será entregue aos gentios, e escarnecido, injuriado e cuspido.
Amachu Rome te khut'a pehdoh'a umding ahi, chule amachu tot thanghoi'a umding, jachat umtah'a kibol ding, chil kisetkhum ding ahi.
33 E [depois de] açoitá-lo, o matarão; e ao terceiro dia ressuscitará.
Amahon avoh'uva chule athadiu ahi, ahivanga anithum nileh thoukit ding ahi,” ati.
34 E eles nada entendiam destas coisas; e esta palavra lhes era oculta; e não entendiam o que estava sendo lhes dito.
Ahin, amahon hitiho thuhi khatcha ahethei pouve. Athusei ho athupije chu amaho a kona ki im mang ahi, hijeh a chu athusei chu amattoh thei lou u ahitai.
35 E aconteceu que ele, chegando perto de Jericó, estava um cego sentado junto ao caminho, mendigando.
Yeshuan Jericho anaisuh lai hin, mitcho khutdo khat lamsih'ah ana touve.
36 E este, ouvindo a multidão passar, perguntou: O que era aquilo?
Aman mihonpi kijot khuto gin ajah phat in, ipi thu hitam ti adongin ahi.
37 E disseram-lhe que Jesus Nazareno estava passando.
Nazereth Yeshuan hikom chu ahopa ahi ti aseipeh tauve.
38 Então clamou, dizendo: Jesus, Filho de Davi, tem misericórdia de mim!
Hijeh chun amapa ahung eojah tan, “Yeshua, David chapa, neilungset in!” ahintin ahi.
39 E os que estavam mais a frente o repreendiam, para que calasse; porém ele clamava ainda mais: Filho de Davi, tem misericórdia de mim!
“Thip'in” tin masang langa miho chun ahutot tauvin ahi. Ahivangin ama awgingjep in ahapen cheh tan, “David Chapa, neilungset in!” ati.
40 Então Jesus, parando, mandou que o trouxessem para si; e chegando ele, perguntou-lhe,
Yeshuan ajahdoh phat in, adingin mipa chu ahinpui lut diuvin athupeh tai. Mipa ahung nai toh lhonin Yeshuan adongin,
41 Dizendo: Que queres que eu te faça? E ele disse: Senhor, que eu veja.
“Ipi nabolpeh leng natim?” tin adong tai. Aman, “Pakai, kho muleng kati!” ati.
42 E Jesus lhe disse: Vê, tua fé te salvou.
Chuin Yeshuan aseiyin, “Aphai, kho mutan! Natahsan in nadamsah ahitai,” ati.
43 E logo ele viu, e o seguia, glorificando a Deus. E o todo o povo, vendo [isto], dava louvores a Deus.
Apettah chun mipa chun kho amutai chuleh amapan Yeshua nung ajuiyin Pathen avahchoi tai. Chuleh amujousen jong Pathen avahchoi cheh tauve.