< Jó 33 >
1 Portanto, Jó, ouve, por favor, meus dizeres, e dá ouvidos a todas as minhas palavras.
Job kathusei hohi ngaijin, kathusei dingho hi lunglut in ngaijin.
2 Eis que já abri minha boca; minha língua já fala debaixo do meu céu da boca.
Tun kathusei hitihin pan kit ing ting banjom tange.
3 Meus dizeres pronunciarão a integridade do meu coração, e o puro conhecimento dos meus lábios.
Kasei jouse hi lung thengsel'a kasei ahin, thutah kasei ahi.
4 O Espírito de Deus me fez, e o sopro do Todo-Poderoso me deu vida.
Ijeh inem itile Pathen lhagauvin eina sem ahi. Chuleh Hatchungnung pa hu haikhumin kahinna hi eipeh ahi.
5 Se puderes, responde-me; dispõe-te perante mim, e persiste.
Naki ngachat leh nei donbut in, nachung chang thu kisem toh'in, chuleh nadin namun ah dingin.
6 Eis que para Deus eu sou como tu; do barro também eu fui formado.
Ven nang leh kei inia Pathen a ihicheh e. Keijong leingan a ana kisem ah kahi.
7 Eis que meu terror não te espantará, nem minha mão será pesada sobre ti.
Hijeh a chu kei neikichat nading aumpoi, huham tah a kahung kumsuh lou ding ahi.
8 Certamente tu disseste a meus ouvidos, e eu ouvi a voz de tuas palavras,
Nangin kajah ding thu naseisa ahitan, chule nathusei ho achang cheh a kajah ahi.
9 [Que diziam]: Eu sou limpo e sem transgressão; sou inocente, e não tenho culpa.
Nangin keima kathengin, kei chonsetna bei kahi, kei nolna bei themmona kaneipoi tin naseije.
10 Eis que [Deus] buscou pretextos contra mim, [e] me tem por seu inimigo.
Pathen in eikinah pin chuleh amelma in eingaito e.
11 Ele pôs meus pés no tronco, e observa todas as minhas veredas.
Kakeng teni khaokol sung ei chotlut sah in chuleh kakholhahna jouse amelchih e.
12 Eis que nisto não foste justo, eu te respondo; pois Deus é maior que o ser humano.
Ahinlah nang nadih poi, chuleh ipi jeh ham ti navet sah inge. Ijeh inem itile miching ho sanga oupe jo ahi.
13 Por que razão brigas contra ele por não dar resposta às palavras do ser humano?
Ijeh inem itile ipi dinga nadouna a nanokhum ham? Ipi dinga aman mihem te kiphinna adonbut poi nati ham?
14 Contudo Deus fala uma ou duas vezes, ainda que [o ser humano] não entenda.
Ijeh inem itile mihem ten ahet theilou vanga Pathen in avel vel'a asei ahitai.
15 Em sonho [ou em] visão noturna, quando o sono profundo cai sobre as pessoas, [e] adormecem na cama.
Janmanga ahim, muneina ahim a mihemte ha imut a aimut pet u, ajalkhun chunga alup pet uva aman aseipeh u ahi.
16 Então o revela ao ouvido das pessoas, e os sela com advertências;
Aman anabeng tenia ol chakhat in aseije, chule kichat tijatna a agih ji ahi.
17 Para desviar ao ser humano de sua obra, e do homem a soberba.
Athilse bolnau va konna akinungle sah ji a, akiletsah nau alahmang ji ahi.
18 Para desviar a sua alma da perdição, e sua vida de passar pela espada.
Lhankhuh a konna ahuhdoh a thina lui agal kai diuva jong ahuhdoh jiu ahi.
19 Também em sua cama é castigado com dores, com luta constante em seus ossos,
Ahiloule Pathen in mihem tehi dammona jalkhun chunga natle sat toh tang louhel a agu achangin achi a hitia hi asuhdih ji ahi.
20 De modo que sua vida detesta [até] o pão, e sua alma a comida deliciosa.
Chuteng leh amahon anneh twipen pen jong aduchatna mang ji ahitai.
21 Sua carne desaparece da vista, e seus ossos, que antes não se viam, aparecem.
Amaho tahsa agongsuh tan chule agu achang aki langdoh soh tai.
22 Sua alma se aproxima da cova, e sua vida dos que causam a morte.
Amaho chu thina kotkhah gei ahitauvin, thina vantil chun amaho ana nga jiu ahitai.
23 Se com ele, pois, houver algum anjo, algum intérprete; um dentre mil, para anunciar ao ser humano o que lhe é correto,
Ahinlah vantil khat vanna kon in hung kilang hen, thupole chombeh khat chun mikhat dingin tao peh hen, chuleh amapa hi lungthengsel ahina phongdoh henlang,
24 Então [Deus] terá misericórdia dele, e [lhe] dirá: Livra-o, para que não desça à perdição; [já] achei o resgate.
Amapa chu milungset them hihen lang, lhankhuh a konin huhdoh tauvin, ijeh inem itile keiman ahinkhou kilhatdoh na man ding chu kamutai tin seihen hileh,
25 Sua carne se rejuvenescerá mais do que era na infância, [e] voltará aos dias de sua juventude.
Chutileh atahsa chu chapang tahsa dehchet leh khangdong lai phat bangin hung damthei kit inte.
26 Ele orará a Deus, que se agradará dele; e verá sua face com júbilo, porque ele restituirá ao ser humano sua justiça.
Pathen komma atau tengleh amachu kisan peh ding ahi. Chule Pathen in kipah in sang intin, chule adinmun hoitah in koi kit inte.
27 Ele olhará para as pessoas, e dirá: Pequei, e perverti o [que era] correto, o que de nada me aproveitou.
Amapan aloi agolte komma phongdoh intin keima kachonse tai chule thutah adihlou lamin kaheijin ahinlah hichu phatchomna bei ahi.
28 [Porém] Deus livrou minha alma para que eu não passasse à cova, e [agora] minha vida vê a luz!
Pathen in lhankhuh a konin eihuhdoh in chule tun kahinkho hi avahdoh tai.
29 Eis que Deus faz tudo isto duas [ou] três vezes com o ser humano,
Henge, Pathen in hitobang thil hohi avel vella mihem tedinga abolji ahi.
30 Para desviar sua alma da perdição, e o iluminar com a luz dos viventes.
Aman amaho chu lhankhuh a konin ahuhdoh in hijeh chun amaho chu hinna khovah a chun kipah tauvinte.
31 Presta atenção, Jó, e ouve-me; cala-te, e eu falarei.
Job hiche hi phatechan melchih in, kathusei hi ngaijin. Ijeh inem itile keiman seiding kahaove.
32 Se tiveres o que dizer, responde-me; fala, porque eu quero te justificar.
Ahinlah seibe ding nanei nahlaija ahile seiben, seijin, ijeh inem itile keiman nathem channa chu mukal ngahlel a um kahi.
33 E se não, escuta-me; cala-te, e eu ensinarei sabedoria.
Chuti chu ahilouva ahile kathusei ngaijin, thipbeh chan um jingin, keiman chihna thu nahil inge.