< 29 >

1 E Jó continuou a falar seu discurso, dizendo:
Job in athusei ajom kit in:
2 Ah quem me dera que fosse como nos meses passados! Como nos dias em que Deus me guardava!
Pathen in eina chin hoi jing lai kum chemangsa ho kagel doh kit e.
3 Quando ele fazia brilhar sua lâmpada sobre minha cabeça, e eu com sua luz caminhava pelas trevas,
Kamasang lampi eivah peh a muthim lah a bitsel a kana vale lai.
4 Como era nos dias de minha juventude, quando a amizade de Deus estava sobre minha tenda;
Pathen toh golcha a ka in a apansah lai, aluboh pen a kapan lai chu hileh.
5 Quando o Todo-Poderoso ainda estava comigo, meus filhos ao redor de mim;
Hatchungnung pachu kakoma aum jing lai, chuleh kachate kakimvel a anaum laijin,
6 Quando eu lavava meus passos com manteiga, e da rocha me corriam ribeiros de azeite!
Kabongpi ten bongnoi ninglhing set a asosah thei laiju chuleh kahon na keh hon olive thao alondoh sah laiju chu hileh.
7 Quando eu saía para a porta da cidade, [e] na praça preparava minha cadeira,
Khopi kelkot phung kajot a ja um tahtah le lamkai len leh lalte ho toh katou khomle lai nikho ho chu hileh,
8 Os rapazes me viam, e abriam caminho; e os idosos se levantavam, e ficavam em pé;
Khangdong hon eimu teng ule eipel doh jiuva upa tehseho jengin jong akoma kahung tengle jana neitah a adindoh ji laiju.
9 Os príncipes se detinham de falar, e punham a mão sobre a sua boca;
Leng chapate jong thipbeh a aum uva chule akam uva akhut u akoi uva.
10 A voz dos líderes se calava, e suas línguas se apegavam a céu da boca;
Khopi sung vaipo lenpen pen ho thipchet a adin uva jabolna a adin uva aleiju atuh chahkheh uva.
11 O ouvido que me ouvia me considerava bem-aventurado, e o olho que me via dava bom testemunho de mim.
Kathu japha ho jousen eipahcha uvin, eimu kha jousen phatechan eihoupi jiuve.
12 Porque eu livrava ao pobre que clamava, e ao órfão que não tinha quem o ajudasse.
Ijeh inem itile mivaicha ten angaichat nau leh chagate kithopina ngaicha ho chu kakithopi jin ahi.
13 A bênção do que estava a ponto de morrer vinha sobre mim; e eu fazia o coração da viúva ter grande alegria.
Keiman kinepna beimi ho chu kaki thopin ahile amahon phatthei eiboh jiuve, chule meithai ho lungthim kakipa doh sah jin, chuteng amahon la asajiuve.
14 Vestia-me de justiça, e ela me envolvia; e meu juízo era como um manto e um turbante.
Kabol jouse chu lungtheng sellin kabol in chonphat nan sangkhol chol bangin eikhu khume, chule thutan dihna chu lukop bangin kakikop e.
15 Eu era olhos para o cego, e pés para o manco.
Mitcho ho din mitchang tenin kapang in, chule elbai ho din akeng tenin kapange.
16 Aos necessitados eu era pai; e a causa que eu não sabia, investigava com empenho.
Chaga pabeite din mipan kapang in chuleh het khahlou hel miho jong kithopi angaichat nau vah kapanpi ji e.
17 E quebrava os queixos do perverso, e de seus dentes tirava a presa.
Keiman Pathen neilou mi engse ho ha kasuhbal peh jin, chuleh gimbol a um chu aha a konin kasalhah peh ji'e.
18 E eu dizia: Em meu ninho expirarei, e multiplicarei [meus] dias como areia.
Hinkho pha sautah kahin man nung hin tahbeh mongin kathi tengle kainko ten eikimvel unte tin kana gel’e.
19 Minha raiz se estendia junto às águas, e o orvalho ficava de noite em meus ramos.
Ijeh inem itile, thingphung ajung hon twi lah aphah a abah ho daitwi in achap nou jing tobang kahi.
20 Minha honra se renovava em mim, e meu arco se revigorava em minha mão.
Jabolna thah thah kachunga kilong louhel in eikipe jing jin, chuleh kathahatna jong tang louhel in akibelap jinge.
21 Ouviam-me, e esperavam; e se calavam ao meu conselho.
Amichang cheh in kathumopna angaijun kathusei ding hi amahon thipchet in angah uve.
22 Depois de minha palavra nada replicavam, e minhas razões gotejavam sobre eles.
Chuleh kasei chai tengle amahon belap ding anei ji pouve, Kathumop chun amaho alung lhai sah jeh u chun.
23 Pois esperavam por mim como pela chuva, e abriam sua boca como para a chuva tardia.
Mihem ten gojuh ding kinem tah a anga jing bangun amahon kathusei ding kinem tah in angah jiuvin, kathusei ho chu chavang gotwi bangin adon uve.
24 Se eu me ria com eles, não acreditavam; e não desfaziam a luz de meu rosto.
Amaho alunglhah teng uleh ken amaho chu nuiseuvin kave jin ahileh mailhai sel a kavet chu amaho a din manlu tah ahiji.
25 Eu escolhia o caminho para eles, e me sentava à cabeceira; e habitava como rei entre as tropas, como o consolador dos que choram.
Haosapu bangin amahon atoh diu kaseipeh in sepai hon lah a chun lengpa bangin kacheng in chuleh lengvai ho kalhamon jin ahi.

< 29 >