< Jeremias 1 >
1 Palavras de Jeremias, filho de Hilquias, [um] dos sacerdotes que estiveram em Anatote, na terra de Benjamim.
Binyamin ⱪǝbilisi zeminidiki Anatot yezisida turuwatⱪan kaⱨinlardin bolƣan Ⱨilⱪiyaning oƣli Yǝrǝmiyaning sɵzliri [tɵwǝndǝ hatirilinidu]: —
2 Ao qual veio a palavra do SENHOR nos dias de Josias, filho de Amom, rei de Judá, no décimo terceiro ano de seu reinado.
Yǝⱨuda padixaⱨi, Amonning oƣli Yosiyaning künliridǝ, yǝni u tǝhtkǝ olturƣan on üqinqi yilida [Yǝrǝmiyaƣa] Pǝrwǝrdigarning sɵzi kǝldi;
3 Veio também nos dias de Jeoaquim, filho de Josias, rei de Judá, até o fim do décimo primeiro ano de Zedequias, filho de Josias, rei de Judá, até que Jerusalém foi levada cativa no quinto mês.
Yǝⱨuda padixaⱨi Yosiyaning oƣli Yǝⱨoakimning künliridǝ ⱨǝmdǝ Yǝⱨuda padixaⱨi Yosiyaning oƣli Zǝdǝkiyaning on birinqi yilining ahiriƣiqǝ, yǝni xu yilning bǝxinqi eyida Yerusalemdikilǝr sürgün ⱪilinƣuqǝ uningƣa Pǝrwǝrdigarning sɵzi yǝnǝ kelip turdi.
4 Veio, pois, a palavra do SENHOR a mim, dizendo:
Pǝrwǝrdigarning sɵzi manga kelip:
5 Antes que te formasse no ventre eu te conheci, e antes que saísses do útero eu te santifiquei, te dei por profeta às nações.
— Anangning ⱪorsiⱪida seni apiridǝ ⱪilixtin ilgirila Mǝn seni bilǝttim; sǝn baliyatⱪudin qiⱪixtin burun seni Ɵzümgǝ atap, ǝllǝrgǝ pǝyƣǝmbǝr boluxⱪa tiklidim, — deyildi.
6 E eu disse: Ah! Senhor DEUS! Eis que não sei falar, pois sou um menino.
Mǝn bolsam: — Apla, Pǝrwǝrdigar! Mǝn gǝp ⱪilixni bilmǝymǝn; qünki mǝn gɵdǝk balidurmǝn, dedim.
7 Porém o SENHOR me disse: Não digas: sou menino; porque a todos a quem eu te enviar tu irás, e falarás tudo quanto eu te mandar.
Lekin Pǝrwǝrdigar manga: — Ɵzüngni gɵdǝk bala, demǝ; qünki Mǝn seni kimgǝ ǝwǝtsǝm, sǝn xularƣa barisǝn; wǝ Mǝn seni nemǝ dǝ dǝp buyrusam, sǝn xuni dǝysǝn.
8 Não temas diante deles, porque estou contigo para te livrar, diz o SENHOR.
Ulardin ⱪorⱪma; qünki seni ⱪutⱪuzux üqün Mǝn sǝn bilǝn billidurmǝn, — dedi.
9 Então o SENHOR estendeu sua mão, e tocou em minha boca. E o SENHOR me disse: Eis que tenho posto minhas palavras em tua boca.
Wǝ Pǝrwǝrdigar ⱪolini sozup aƣzimƣa tǝgküzdi; Pǝrwǝrdigar manga: Mana, Ɵz sɵzlirimni aƣzingƣa ⱪoydum;
10 Olha que eu te pus neste dia sobre nações e sobre reinos, para arrancar e para derrubar, e para destruir e para arruinar, e para edificar e para plantar.
Ⱪara, muxu küni Mǝn seni yulux, sɵküx, ⱨalak ⱪilix wǝ ɵrüx, ⱪurux wǝ terip ɵstürüx üqün ǝllǝr wǝ padixaⱨliⱪlar üstigǝ tiklidim, — dedi.
11 E a palavra do SENHOR veio a mim, dizendo: O que tu vês, Jeremias? E eu disse: Vejo uma vara de amendoeira.
Wǝ Pǝrwǝrdigarning sɵzi manga kelip: «Yǝrǝmiya, nemini kɵrüwatisǝn?» — deyildi. Mǝn: «Badam dǝrihining xehini kɵrüwatimǝn» — dedim.
12 E disse-me o SENHOR: Viste bem; porque eu apresso minha palavra para cumpri-la.
Pǝrwǝrdigar manga: «Kɵrgining yahxi boldi; qünki Mǝn sɵzümning ǝmǝliylixixi üqün sɵzümni kɵzitip turimǝn» — dedi.
13 E veio a mim palavra do SENHOR segunda vez, dizendo: O que tu vês? E eu disse: Vejo uma panela fervente; e sua face está voltada para o norte.
Wǝ Pǝrwǝrdigarning sɵzi manga ikkinqi ⱪetim kelip: «Nemini kɵrüwatisǝn?» — deyildi. Mǝn: «Poruⱪ-poruⱪ ⱪaynawatⱪan, aƣzi ximal tǝripidin ⱪiysayƣan bir ⱪazanni kɵrdüm» — dedim.
14 Então o SENHOR me disse: Do norte o mal será solto sobre todos os moradores desta terra.
Pǝrwǝrdigar manga: — Külpǝt ximal tǝrǝptin kelip bu zeminda turuwatⱪanlarning ⱨǝmmisi üstigǝ bɵsüp kelidu — dedi.
15 Porque eis que eu convoco todas as famílias dos reinos do norte, diz o SENHOR; e virão, e cada um porá seu trono à entrada das portas de Jerusalém, e junto a todos seus muros ao redor, e em todas as cidades de Judá.
— Qünki mana, Mǝn ximaliy padixaⱨliⱪlarning barliⱪ jǝmǝtlirini qaⱪirimǝn, — dǝydu Pǝrwǝrdigar; — ular kelidu, padixaⱨlar ⱨǝrbiri ɵz tǝhtini Yerusalem ⱪowuⱪliri aldiƣa selip, ⱨǝmmǝ sepillarƣa wǝ Yǝⱨudaning barliⱪ xǝⱨǝrlirigǝ ⱨujumƣa tǝyyarlinidu;
16 E pronunciarei meus juízos contra eles por causa de toda a sua maldade, pois me deixaram, e queimaram incenso a deuses estranhos, e se encurvaram a objetos de suas [próprias] mãos.
xuning bilǝn Mǝn [Yǝⱨudadikilǝrning] barliⱪ rǝzillikliri üqün ularning üstidin ⱨɵkümlǝrni jakarlaymǝn; qünki ular Mǝndin waz keqip, baxⱪa ilaⱨlarƣa huxbuy yeⱪip, ɵz ⱪolliri yasiƣanliriƣa qoⱪundi.
17 Tu pois, prepara tua roupa, e te levanta-te; e fala-lhes tudo quanto eu te mandar; não tenhas medo diante deles, para que eu não te faça ter medo diante deles.
Sǝn ǝmdi belingni baƣlap ornungdin turup, sanga buyruƣanlirimning ⱨǝmmisini ularƣa eyt; ular aldida ⱨoduⱪup kǝtmigin; bolmisa Mǝn seni ular aldida ⱨoduⱪturimǝn.
18 Porque eis que eu te ponho hoje como cidade fortificada, e como coluna de ferro, e como muro de bronze contra toda esta terra; contra os reis de Judá, seus príncipes, seus sacerdotes, e contra o povo desta terra.
Ⱪara, Mǝn bügün seni Yǝⱨudaning padixaⱨliriƣa, ǝmirlirigǝ, kaⱨinliriƣa ⱨǝm pütkül zemin hǝlⱪigǝ ⱪarxi turƣuqi mustǝⱨkǝm xǝⱨǝr, tɵmür tüwrük wǝ mis sepillardǝk tiklidim.
19 E lutarão contra ti, mas não te vencerão; porque eu sou contigo, diz o SENHOR, para te livrar.
Ular sanga ⱪarxi jǝng ⱪilidu, lekin sening üstüngdin ƣǝlibǝ ⱪilalmaydu — Qünki Mǝn seni ⱪutⱪuzux üqün sǝn bilǝn billidurmǝn, — dǝydu Pǝrwǝrdigar.