< Atos 2 >

1 E ao se cumprir o dia de Pentecostes, estavam todos concordando no mesmo lugar.
Lishaka lya Pentekosti palisokiti, woseri waweriti wajojinikiti pahala pamuhera.
2 E de repente houve um ruído do céu, como de um vento forte [e] violento, e encheu toda a casa onde eles estavam sentados.
Vumu liziwu gambira lyega lipikinika kulawa kuliyera na limemiziyiti numba yoseri yawalikaliti.
3 E foram vistas por eles línguas repartidas como que de fogo, e se pôs sobre cada um deles.
Womberi wawoniti vintu gambira mimbamba ya motu yaibagulikiti na kamkangalira kila muntu.
4 E eles foram todos cheios do Espírito Santo, e começaram a falar em outras línguas, conforme o Espírito lhes dava a discursarem.
Woseri wamemiziyitwi Rohu Mnanagala na wanjiti kutakula kwa luga zya makabira gamonga, Rohu ntambu yakawatenditi watakuli.
5 E havia judeus que estavam morando em Jerusalém, homens devotos, de toda nação abaixo do céu.
Vinu palii Yerusalemu kuweriti na Wayawudi, wantu yawamguwira Mlungu, wantu yawalawiti kila isi pasi pa mpindi.
6 E acontecendo esta voz, ajuntou-se a multidão; e ela estava confusa, porque cada um os ouvia falar em sua própria língua.
Womberi pawapikaniriti liziwu ali, lipinga likulu lya wantu lijojinikiti pamuhera walikangasha, toziya kila yumu gwawu kawapikaniriti womberi wankutakula kwa luga ya likabila lyakuwi mweni.
7 E todos estavam admirados, e se maravilhavam, dizendo uns aos outros: Ora, estes que estão falando, não são todos eles galileus?
Womberi wasintuka na kulikangasha pawalikosiya, “Hashi, wantu awa ntambu yawatakula Wagalilaya ndiri?
8 E como nós ouvimos cada um [deles] em nossa própria língua, na qual nascemos?
Iwera hashi, kila yumu gwetu kankuwapikinira pawatakula kwa luga yakuwi mweni?
9 Partos, Medos, Elamitas, os habitantes da Mesopotâmia, da Judeia, Capadócia, Ponto, Ásia,
Wamu wetu ndo Wapariti na Wamediya na Waelami, wamonga walawa Misopotamiya na Yudeya na Kapadokiya na Pontu na Asiya,
10 Frígia, Panfília, Egito e regiões da Líbia perto de Cirene, e romanos estrangeiros, tanto judeus como prosélitos,
na Firigiya na Pamfiliya na Misri na kumikowa ya Libya pakwegera na Kureni. Wamonga wahenga kulawa Rumi,
11 Cretenses e Árabes, os ouvimos em nossas próprias línguas eles falarem das grandezas de Deus.
Wayawudi na wantu wawagalambukiriti dini ya Shiyawudi na wamonga walawa Kureti na Arabiya. Twawoseri twenga tupikanira pawatakula kwa luga zya makabila getu twaweni kuusu vitwatira vikulu Mlungu vyakatenditi!”
12 E todos estavam admirados e confusos, dizendo uns aos outros: O que isso quer dizer?
Walikangasha na kuhinginika, wankulikosiyana weni gweka, “Mana yakuwi shii?”
13 E outros, ridicularizando, diziam: Eles estão cheios de vinho doce.
Kumbiti wamonga watenda lidufiya pawalonga, “Wantu awa walowera ujimbi!”
14 Mas Pedro, pondo-se de pé com os onze, levantou sua voz, e lhes falou: Homens judeus, e todos os que habitais em Jerusalém, seja isto conhecido, e ouvi minhas palavras:
Shakapanu Peteru kagolokiti pamuhera na wantumintumi walii lilongu na yumu, kanja kulibwelera lipinga lilii lya wantu, “Walongu Wayawudi na woseri mwenga yamulikala Yerusalemu, mpikaniri weri shilii shanonga.
15 Porque estes não estão bêbados, como vós pensais, sendo [ainda] a terceira hora do dia.
Wantu awa walowera ndiri ujimbi ntambu yamulihola, toziya ayi ndo saa tatu hera mandawira!
16 Mas isto é o que foi dito por meio do profeta Joel:
Unakaka ndo awu shitwatira ashi ndo shirii shakatakuliti mbuyi gwa Mlungu Yoweli,
17 E será nos últimos dias, diz Deus, que: Eu derramarei do meu Espírito sobre toda carne, e vossos filhos e filhas profetizarão, e vossos rapazes terão visões, e vossos velhos sonharão sonhos;
‘Hantendi mumashaka ga kupelera, Mlungu kalonga, Hanuwamiminiri wantu woseri Rohu gwangu. Wananguta wenu wapalu na wadala, waubweri ujumbi, Wandemba hawawoni mawonu, Na wazewi wenu hawaloti.
18 E também sobre meus servos e sobre minhas servas, naqueles dias eu derramarei do meu Espírito, e profetizarão.
Yina, ata wantumintumi wangu, wapalu na wadala, Hanuwamiminiri Rohu gwangu mulishaka, Na womberi hawaubweri ujumbi waneni.
19 E darei milagres acima no céu, e sinais abaixo na terra; sangue, fogo, e vapor de fumaça;
Handendi mauzauza kumpindi kuliyera, Na lilangaliru pasi panu, Hakuweri na mwazi, motu na lyosi lizotopa,
20 O sol se converterá em trevas, e a lua em sangue, antes que venha o grande e notório dia do Senhor.
Mshenji gutulwa nditi, Na lyezi haliweri lisheri handa mwazi, Pamberi pa lishaka likulu na weru wa Mtuwa kwiza.
21 E será que todo aquele que chamar ao nome do Senhor será salvo.
Panu, yoseri yakafira kuluwa kwa litawu lya Mtuwa, hakalopoziwi’
22 Homens israelitas, ouvi estas palavras: Jesus o nazareno, homem aprovado por Deus entre vós, com maravilhas, milagres e sinais, que Deus fez por meio dele no meio de vós, assim como vós mesmos também sabeis;
“Wana isi wa Israeli, mpikaniri shisoweru ashi! Yesu gwa Nazareti kaweriti muntu na ukulu wakuwi wa Umlungu ulanguziwa kwa mwenga kwa mauzauza, makangashu na langaliru Mlungu lyakatenditi pakati penu kwa njira yakuwi, handa ntambu yamumana.
23 Este, sendo entregue pelo determinado conselho e conhecimento prévio de Deus, sendo tomando, pelas mãos de injustos [o] crucificastes e matastes;
Kugenderana na mpangu gwakuwi mweni Mlungu kaamuwiti kala handa Yesu mewamubati, mwenga mumlaga kwa kuwalekera wantu wadoda wampingiki.
24 Ao qual Deus ressuscitou, tendo soltado as dores da morte; porque não era possível ele ser retido por ela;
Kumbiti Mlungu kamzyukisiya kulawa kwawahowiti, kamlopoziya mukutama kwa kuhowa kwa mana iwezekana ndiri nakamu kuhowa kumtatiri
25 Porque Davi diz sobre ele: Eu sempre via ao Senhor diante de mim, porque ele está à minha direita, para que eu não seja abalado.
Mana Dawudi katakuliti kuusu yomberi hangu, Numwoniti Mtuwa kuulongolu kwa neni mashaka goseri, ka pamu na neni uwega wangu wa kumliwu, ata hapeni ndikinyiki.
26 Por isso meu coração está contente, e minha língua se alegra, e até mesmo minha carne repousará em esperança.
Hangu, moyu gwangu gwasekuseku, kayi ntenditi lusheka lya nemeleru. Nshimba ya neni hayilikali mlitumbiru,
27 Pois tu não abandonarás minha alma no Xeol, nem permitirás que o teu santo veja a degradação. (Hadēs g86)
Toziya hapeni guyileki rohu yaneni kulirindi lyalihera upeleru, pota kumleka mnanagala gwaku kawoli. (Hadēs g86)
28 Tu tens me feito conhecer os caminhos da vida; tu me encherás de alegria com tua face.
Gunanguziyi njira za ukomu, kuweri kwakuwi gumemiziya sekuseku!
29 Homens irmãos, é lícito eu vos dizer abertamente sobre o patriarca Davi, que morreu, e foi sepultado, e a sepultura dele está conosco até o dia de hoje.
“Mwalongu wangu, nfira kuwagambirani shinagaubaga kuusu vitwatira vyavimpatiti Dawudi, mbuyi gwetu. Yomberi kahowiti, wamsira, kayi lipumba lyakuwi lyapalapanu pa twenga mpaka lelu.
30 Portanto, sendo ele profeta, e sabendo que Deus tinha lhe prometido com juramento que faria [a um] da sua descendência se sentar no seu trono;
Kumbiti yomberi kaweriti mbuyi gwa Mlungu na kavimaniti kuwera Mlungu kamlagiliti kwa shirapu kuwera hakampanani yumu gwa mwiwuku gwakuwi ukolamlima ntambu yakaweriti Dawudi.
31 Vendo [-o] com antecedência, falou da ressurreição do Cristo, que a sua alma não foi abandonada no Xeol, nem a sua carne viu a degradação. (Hadēs g86)
Dawudi kaviwoniti pamberi vitwatira Mlungu vyakagenda kuvitenda, su yomberi kayoweriti kuusu uzyukisiya wa Kristu pakatakuliti, ‘Kalekitwi ndiri mulirindi lyalihera upeleru, ama nshimba yakuwi iwoliti ndiri.’ (Hadēs g86)
32 A este Jesus Deus ressuscitou; do qual todos nós somos testemunhas.
Su, Mlungu kamzyukisiyiti Yesu ayu na twawoseri twenga ndo wakapitawu wa lilawiru ali.
33 Portanto, tendo sido exaltado à direita de Deus, e recebido do Pai a promessa do Espírito Santo, derramou isto que agora estais vendo e ouvindo.
Yesu wamnyasuliti kumpindi mpaka uwega wa kumliwu wa Mlungu, yomberi kawanka lagilu lya Rohu Mnanagala kulawa kwa Tati na kashimiminira shilii shamushiwona vinu na kushipikinira.
34 Porque Davi não subiu aos céus; mas sim, ele diz: Disse o Senhor a meu Senhor: Senta-te à minha direita,
Mana Dawudi mweni, kakwena haa mpaka kumpindi, ila yomberi kalongiti, Mtuwa kamgambiriti Mtuwa gwangu, Gulikali uwega wangu wa kumliwu,
35 Até que eu ponha teus inimigos por escabelo de teus pés.
Mpaka nuwatendi wankondu waku waweri shiti sha magulu gaku.
36 Saiba então com certeza toda a casa de Israel, que Deus o fez Senhor e Cristo a este Jesus, que vós crucificastes.
Wantu woseri wa Israeli wafiruwa kuvimana kwa nakaka handa Yesu ayu yampingikiti, ndomweni Mlungu kamtenda kuwera mtuwa na Kristu.”
37 E eles, ao ouvirem [estas coisas], foram afligidos como que perfurados de coração, e disseram a Pedro, e aos outros apóstolos: Que faremos, homens irmãos?
Su, wantu pawapikaniriti aga, walunguziwitwi moyu, wawakosiyiti Peteru na wantumintumi wayaguwi, “Walongu wetu, tutendi shishi?”
38 E Pedro lhes disse: Arrependei-vos, e batize-se cada um de vós no nome de Jesus Cristo, para perdão dos pecados; e vós recebereis o dom do Espírito Santo.
Peteru kankula, “Mtubu na kila yumu gwenu kabatizwi kwa litawu lya Yesu Kristu su mpati kuwusiya vidoda vyenu na kwanga kwayidi kwa Rohu Mnanagala.
39 Porque a promessa é para vós, e para vossos filhos, e para todos que [ainda] estão longe, a tantos quantos Deus, nosso Senhor, chamar.
“Toziya lagilu alii ndo kwajili ya mwenga na wana wenu na kwa wantu woseri yawawera kutali, kwa ntambu ya woseri yawalikala patali, na kwa wantu woseri Mtuwa Mlungu gwetu hakawashemi kwakuwi.”
40 E com muitas outras palavras ele dava testemunho, e exortava, dizendo: Salvai-vos desta geração perversa!
Kwa shisoweru shingi kayi shitangala, Peteru kasisitiziti na kuwahimiziya wantu pakalonga, “Mlilopoziyi mushiyiwuku ashi shikondola.”
41 Então os que receberam a palavra dele de boa vontade foram batizados; e foram adicionados naquele dia quase três mil almas.
Wavuwa wavijimiriti visoweru vyakuwi, wabatizwa. Wantu elufu tatu wongerekiti mushipinga shili lishaka ali.
42 E eles perseveravam na doutrina dos apóstolos, na comunhão, no partir do pão, e nas orações.
Woseri awa wendereyiti kulifunda kulawa kwa wantumintumi, kulikala pamuhera shilongu, kumega libumunda na kumluwa Mlungu.
43 E houve temor em toda alma; e muitos milagres e sinais foram feitos pelos apóstolos.
Mauzauza na makangashu gavuwa gatendikiti kupitira wantumintumi ata kila muntu kawera na lyoga.
44 E todos os que criam estavam juntos, e tinham todas as coisas em comum.
Woseri yawajimira wendereyiti weri shintu shimu na lunda zawu wagawaniti pamuhera.
45 E eles vendiam [suas] propriedades e bens, e as repartiam com todos, conforme a necessidade que cada um tinha.
Waweriti wankuwuza lunda na vintu vyawu shakapanu wagawana mpiya shiyasi ya nfiru ya kila yumu.
46 E perseverando a cada dia em concordância no Templo, e partindo o pão de casa em casa, comiam juntos com alegria e sinceridade de coração.
Wendereyiti kuliwona pamuhera kila lishaka Munumba nkulu ya Mlungu. Kumbiti shipindi sha kumega libumunda, waliwoniti mnumba zyawu na waliya pamuhela shiboga ashi kwa sekuseku na moyu guherepa.
47 Louvando a Deus, e tendo graça, [sendo do agrado] de todo o povo. E a cada dia o Senhor acrescentava à igreja aqueles que estavam sendo salvos.
Wamkwisiti Mlungu, wafiruwa na wantu woseri. Kila lishaka Mtuwa kawayongeleriti walanga ya wantu yawaweriti wankulopoziwa.

< Atos 2 >