< 2 Reis 6 >

1 Os filhos dos profetas disseram a Eliseu: Eis que o lugar em que moramos contigo nos é estreito.
Pea naʻe pehē ʻe he ngaahi foha ʻoe kau palōfita kia ʻIlaisa, “Vakai eni, kuo ʻapiʻapi kiate kitautolu ʻae potu ʻoku tau nonofo ai mo koe.
2 Vamos agora ao Jordão, e tomemos dali cada um uma viga, e façamo-nos ali lugar em que habitemos. E ele disse: Andai.
‌ʻOku mau kole kiate koe, ke ke tuku ke mau ʻalu ki Sioatani, pea taki taha toʻo ʻe he tangata haʻane ʻakau lalanga, pea mau ngaohi ʻi ai ha potu ke tau nofo ai.” Pea naʻe talaange ʻe ia, ʻo pehē, “Mou ʻalu.”
3 E disse um: Rogamos-te que queiras vir com teus servos. E ele respondeu: Eu irei.
Pea naʻe pehē ʻe he tokotaha, “ʻOku ou kole ke ke fiemālie mo ke ʻalu mo hoʻo kau tamaioʻeiki.” Pea naʻa ne pehēange, “Te u ʻalu pe.”
4 Foi-se, pois, com eles; e como chegaram ao Jordão, cortaram a madeira.
Ko ia naʻa ne ʻalu ai mo kinautolu. Pea ʻi heʻenau hoko atu ki Sioatani, naʻa nau fai ʻae taʻanga.
5 E aconteceu que derrubando uma árvore, caiu o machado na água; e deu vozes, dizendo: Ah, senhor meu, que era emprestada!
Kae lolotonga ʻa ʻene tā ha ʻakau ʻe he tokotaha, naʻe tō hifo ʻae toki ukamea ki he vai: pea naʻa ne tangi mo pehē, “ʻOiauē, ʻa [ʻeku ]ʻeiki! He naʻe nō ia.”
6 E o homem de Deus disse: Onde caiu? E ele lhe mostrou o lugar. Então cortou ele um pau, e lançou-o ali; e fez flutuar o ferro.
Pea naʻe pehē ʻe he tangata ʻoe ʻOtua, naʻe tō hifo ia ʻi fē? Pea naʻa ne fakahā kiate ia ʻae potu. Pea naʻa ne tutuʻu mai ha vaʻa ʻakau mo ne lī ia ki ai pea naʻe tētē hake ʻae ukamea.
7 E disse: Toma-o. E ele estendeu a mão, e tomou-o.
Ko ia naʻe pehē ʻe ia, “Toʻo hake ia kiate koe.” Pea naʻa ne mafao atu hono nima, mo ne toʻo ia.
8 Tinha o rei da Síria guerra contra Israel, e consultando com seus servos, disse: Em tal e tal lugar estará meu acampamento.
Pea naʻe fai ʻae tau ʻe he tuʻi ʻo Silia ki ʻIsileli, pea ne fakakaukau mo ʻene kau tamaioʻeiki, ʻo pehē, ʻE ʻi he potu ko ē mo ē ʻa hoku ʻapitanga tau.
9 E o homem de Deus enviou a dizer ao rei de Israel: Olha que não passes por tal lugar, porque os sírios vão ali.
Pea naʻe fekau atu ʻe he tangata ʻoe ʻOtua ki he tuʻi ʻo ʻIsileli, ʻo pehē, Vakai ke ʻoua naʻa ke ʻalu ange ki he potu na; he kuo hoko hifo ki ai ʻae kakai Silia.
10 Então o rei de Israel enviou a aquele lugar que o homem de Deus havia dito e alertado-lhe; e guardou-se dali, não uma vez nem duas.
Pea naʻe fekau atu ʻe he tuʻi ʻo ʻIsileli ki he potu naʻe fakaʻilo ʻe he tangata ʻoe ʻOtua mo valoki ai ia, pea naʻa ne fakamoʻui ia ʻi ai ʻo ʻikai ke liunga taha pe liunga ua.
11 E o coração do rei da Síria foi perturbado disto; e chamando a seus servos, disse-lhes: Não me declarareis vós quem dos nossos é do rei de Israel?
Ko ia naʻe puputuʻu lahi ʻae loto ʻoe tuʻi ʻo Silia ʻi he meʻa ni; pea naʻa ne ui mai ʻa ʻene kau tamaioʻeiki, mo ne pehē kiate kinautolu, “ʻE ʻikai te mou fakahā mai pe ko hai ʻiate kitautolu ʻoku kau ki he tuʻi ʻo ʻIsileli?”
12 Então um dos servos disse: Não, rei, senhor meu; mas sim que o profeta Eliseu está em Israel, o qual declara ao rei de Israel as palavras que tu falas em tua mais secreta câmara.
Pea naʻe pehē ʻe he tokotaha ʻo ʻene kau tamaioʻeiki, “ʻA ʻeku ʻeiki ko e tuʻi, ʻoku ʻikai ha tokotaha ka ko ʻIlaisa pe ko e palōfita ʻaia ʻoku ʻi ʻIsileli, ʻoku tala ki he tuʻi ʻo ʻIsileli ʻae ngaahi lea ʻaia ʻoku ke lea ʻaki ʻi hoʻo potu mohe.”
13 E ele disse: Ide, e olhai onde está, para que eu envie a tomá-lo. E foi-lhe dito: Eis que ele está em Dotã.
Pea naʻa ne pehē, “ʻAlu ʻo vakai pe ʻoku ʻi fē ia, koeʻuhi ke u fekau atu mo ʻomi ia.” Pea naʻe tala kiate ia, ʻo pehē, “Vakai ʻoku ne nofo ʻi Totani.”
14 Então enviou o rei ali cavaleiros, e carros, e um grande exército, os quais vieram de noite, e cercaram a cidade.
Ko ia naʻa ne fekau ki ai ʻae fanga hoosi, mo e ngaahi saliote, mo e fuʻu kakai tokolahi: pea naʻa nau omi poʻuli pe ʻonau kāpui ʻae kolo.
15 E levantando-se de manhã o que servia ao homem de Deus, para sair, eis que o exército que tinha cercado a cidade, com cavaleiros e carros. Então seu criado lhe disse: Ah, senhor meu! Que faremos?
Pea ʻi heʻene tuʻu hengihengi hake ʻae tamaioʻeiki ʻae tangata ʻoe ʻOtua, mo ne ʻalu kituʻa, “Vakai, naʻe kāpui ʻae kolo ʻe he fuʻu kakai tokolahi ʻaki ʻae fanga hoosi mo e ngaahi saliote.” Pea naʻe pehē ʻe heʻene tamaioʻeiki kiate ia, “ʻOiauē ʻa ʻeku ʻeiki! Ko e hā te ta fai?”
16 E ele lhe disse: Não tenhas medo: porque mais são os que estão conosco do que os que estão com eles.
Pea naʻe pehēange ʻe ia, “ʻOua naʻa ke manavahē: he ko kinautolu ʻoku kau mai kiate kitaua ʻoku tokolahi hake ʻiate kinautolu ʻoku kau kiate kinautolu.”
17 E orou Eliseu, e disse: Rogo-te, ó SENHOR, que abras seus olhos para que veja. Então o SENHOR abriu os olhos do jovem, e olhou; e eis que o monte estava cheio de cavaleiros, e de carros de fogo ao redor de Eliseu.
Pea naʻe lotu ʻa ʻIlaisa, ʻo ne pehē, “ʻE Sihova, ʻoku ou kole kiate koe, ke ke fakaʻā ʻa hono mata, koeʻuhi ke ne mamata.” Pea naʻe fakaʻā ʻae mata ʻoe talavou ʻe Sihova; pea naʻa ne sio: pea vakai, naʻe fonu ʻae moʻunga ʻi he fanga hoosi mo e ngaahi saliote afi naʻe nofo takatakai ʻia ʻIlaisa.
18 E logo que os sírios desceram a ele, orou Eliseu ao SENHOR, e disse: Rogo-te que firas a esta gente com cegueira. E feriu-os com cegueira, conforme ao dito de Eliseu.
Pea ʻi heʻenau hoko hifo kiate ia, naʻe lotu ʻa ʻIlaisa kia Sihova, ʻo ne pehē, “ʻOku ou kole kiate koe ke ke taaʻi ʻae kakai ni ke nau kui.” Pea naʻa ne taaʻi ke kui ʻakinautolu ʻo hangē ko e lea ʻa ʻIlaisa.
19 Depois lhes disse Eliseu: Não é este o caminho, nem é esta a cidade; segui-me, que eu vos guiarei ao homem que buscais. E guiou-os a Samaria.
Pea naʻe pehē ʻe ʻIlaisa kiate kinautolu, “ʻOku ʻikai ko e hala eni, pea ʻoku ʻikai ko e kolo eni: muimui mai ʻiate au, pea te u ʻomi ʻakimoutolu ki he tangata ʻoku mou kumi ki ai.” Ka naʻa ne tataki ʻakinautolu ki Samēlia.
20 E assim que chegaram a Samaria, disse Eliseu: SENHOR, abre os olhos destes, para que vejam. E o SENHOR abriu seus olhos, e olharam, e acharam-se em meio de Samaria.
Pea ʻi heʻenau hoko mai ki Samēlia, naʻe pehē ʻe ʻIlaisa, “ʻE Sihova, ke ke fakaʻā ʻae mata ʻoe kau tangata ni, koeʻuhi ke nau mamata.” Pea naʻe fakaʻā honau mata ʻe Sihova, pea naʻa nau mamata; pea vakai, kuo nau ʻi he loto [kolo ]ʻo Samēlia.
21 E quando o rei de Israel os havia visto, disse a Eliseu: Eu os ferirei, pai meu?
Pea naʻe pehē ʻe he tuʻi ʻo ʻIsileli kia ʻIlaisa, ʻi heʻene mamata kiate kinautolu, “ʻA ʻeku tamai, te u teʻia ʻakinautolu pe ʻikai? Te u teʻia ʻakinautolu?”
22 E ele lhe respondeu: Não os firas; feririas tu aos que tomaste cativos com tua espada e com teu arco? Põe diante deles pão e água, para que comam e bebam, e se voltem a seus senhores.
Pea naʻe pehēange ʻe ia, “ʻE ʻikai te ke teʻia ʻakinautolu: te ke fie tāmate ʻakinautolu kuo ke maʻu pōpula ʻi hoʻo heletā pea mo hoʻo kaufana? Tuku ki honau ʻao ʻae mā mo e vai, koeʻuhi ke nau kai mo inu, pea ʻalu ki honau ʻeiki.”
23 Então lhes foi preparada grande comida: e quando houveram comido e bebido, enviou-os, e eles se voltaram a seu senhor. E nunca mais tropas da Síria vieram à terra de Israel.
Pea naʻa ne teuteu maʻanautolu ʻae meʻakai lahi: pea hili ʻenau kai mo inu, naʻa ne fekau ke nau ʻalu, pea naʻa nau ʻalu ki honau ʻeiki. Pea pehē naʻe ʻikai toe haʻu ʻae ngaahi kautau mei Silia ki he fonua ʻo ʻIsileli.
24 Depois disto aconteceu, que Ben-Hadade rei da Síria juntou todo seu exército, e subiu, e pôs cerco a Samaria.
Pea hili ange eni, naʻe tānaki ʻe Penihatati ko e tuʻi ʻo Silia ʻa ʻene kautau kotoa pē, mo ne ʻalu hake, ʻo ne kāpui ʻa Samēlia ʻaki ʻae tau.
25 E houve grande fome em Samaria, tendo eles cerco sobre ela; tanto, que a cabeça de um asno era vendida por oitenta peças de prata, e a quarta parte de uma porção de esterco de pombas por cinco peças de prata.
Pea naʻe lahi ʻaupito ʻae honge ʻi Samēlia: pea vakai, naʻa nau kāpui ai pe ia ʻaki ʻae tau, pea ko e meʻa ia naʻe fakatau ai ʻae ʻulu ʻoe ʻasi ʻaki ʻae paʻanga siliva ʻe valungofulu, pea mo e vahe fā ʻoe kape ʻo ʻete lupe ki he konga siliva ʻe nima.
26 E passando o rei de Israel pelo muro, uma mulher gritou-lhe, e disse: Socorro, rei, senhor meu.
Pea lolotonga ʻae ʻalu ange ʻae tuʻi ʻo ʻIsileli ʻi he funga ʻā, naʻe tangi mai kiate ia ha fefine, ʻo pehē, “ʻE hoku ʻeiki, ko e tuʻi, tokoni mai.”
27 E ele disse: Se o SENHOR não te salva, de onde eu tenho de te salvar? Do granário, ou da prensa de uvas?
Pea naʻe pehē ʻe ia, “Kapau ʻe ʻikai fakamoʻui koe ʻe Sihova, ʻe fēfē ʻa ʻeku tokoni koe ʻeau? Mei he tukuʻanga uite, pe mei he tataʻoʻanga uaine?”
28 E disse-lhe o rei: Que tens? E ela respondeu: Esta mulher me disse: Dá aqui o teu filho, e o comamos hoje, e amanhã comeremos o meu.
Pea naʻe pehē ʻe he tuʻi kiate ia, “Ko e hā ʻa hoʻo mamahi?” Pea naʻe pehē ʻe ia, “Naʻe pehē mai ʻe he fefine ni kiate au, ‘Foaki hoʻo tama ʻaʻau, ke ta kai ia he ʻaho ni, pea te ta kai ʻa ʻeku tama ʻaʻaku ʻi he ʻapongipongi.’
29 Cozinhamos, pois, meu filho, e o comemos. O dia seguinte eu lhe disse: Dá aqui o teu filho, e o comamos. Mas ela escondeu seu filho.
Ko ia ne ma haka ʻa ʻeku tama, pea ne ma kai ia: pea naʻaku pehē kiate ia ʻi he ʻaho ʻe taha, Foaki ʻa hoʻo tama ʻaʻau, ke ta kai ia: ka kuo ne fufū ʻa ʻene tama.”
30 E quando o rei ouviu as palavras daquela mulher, rasgou suas roupas, e passou assim pelo muro: e chegou a ver o povo o saco que trazia interiormente sobre sua carne.
Pea vakai ʻi heʻene fanongo ʻe he tuʻi ki he ngaahi lea ʻae fefine, naʻa ne haehae ʻa hono ngaahi kofu; pea naʻa ne ʻalu ange ʻi he funga ʻā, pea naʻe sio ʻae kakai, pea vakai kuo ne ʻai ʻae kofu tauangaʻa ki loto ki hono kakano.
31 E ele disse: Assim me faça Deus, e assim me acrescente, se a cabeça de Eliseu filho de Safate restar sobre ele hoje.
Pea naʻa ne toki pehē, “Ke fai pehē ʻe he ʻOtua kiate au ʻo lahi hake, ʻo kapau ʻe kei tuʻu ʻae ʻulu ʻo ʻIlaisa ko e foha ʻo Safati kiate ia he ʻaho ni.”
32 Estava naquele tempo Eliseu sentado em sua casa, e com ele estavam sentados os anciãos: e o rei enviou a ele um homem. Mas antes que o mensageiro viesse a ele, disse ele aos anciãos: Não vistes como este homicida me envia a tirar a cabeça?
Ka naʻe nofo pe ʻa ʻIlaisa ʻi hono fale, pea naʻe nonofo mo ia ʻae kau mātuʻa; pea naʻe fekau atu [ʻe he tuʻi ]ha tangata meiate ia: ka ʻi he teʻeki hoko mai ʻae talafekau kiate ia, naʻa ne pehē ki he kau mātuʻa, “ʻOku mou vakai, ki heʻene fekau mai ʻe he foha ni ʻoe fakapō, ke ne toʻo ʻo ʻave ʻa hoku ʻulu? Vakai, ʻoka hoko mai ʻae talafekau, tāpuni ʻae matapā, pea taʻofi maʻu ia ki he matapā: ʻikai kuo patū mai ʻae vaʻe ʻo ʻene ʻeiki ki mui ʻiate ia?”
33 Ainda estava ele falando com eles, e eis que o mensageiro que descia a ele; e disse: Certamente este mal vem do SENHOR. Para que tenho de esperar mais ao SENHOR?
Pea lolotonga ʻa ʻene kei talanoa mo kinautolu, vakai, naʻe hoko hifo kiate ia ʻae talafekau: pea naʻa ne pehē, “Vakai ʻoku meia Sihova ʻae kovi ni; koeʻumaʻā ʻa ʻeku kei tatali ai kia Sihova?”

< 2 Reis 6 >