< Mateus 22 >

1 Então Jesus, tomando a palavra, tornou a falar-lhes em parábolas, dizendo:
Junmul chik ri Jesús xuchapleꞌj tzijonem kukꞌ ri winaq xukoj kꞌambꞌejabꞌal noꞌj, xubꞌij:
2 O reino dos céus é semelhante a um certo rei que celebrou as bodas de seu filho;
Ri ajawarem rech ri kaj kajunumataj rukꞌ ri jun taqanel ri xubꞌan jun nimaqꞌij rumal ri kꞌulanem rech ri ukꞌojol.
3 E enviou os seus servos a chamar os convidados para as bodas; e não quizeram vir.
Xuꞌtaq bꞌik ri e patanil taq rech chikisikꞌixik ri winaq ri e sikꞌital pa ri nimaqꞌij, we winaq riꞌ man xkaj taj xebꞌek pa ri nimaqꞌij.
4 Depois enviou outros servos, dizendo: Dizei aos convidados: eis que tenho o meu jantar preparado, os meus bois e cevados já mortos, e tudo já pronto: vinde às bodas.
Kꞌa te riꞌ xuꞌtaq chi bꞌik nikꞌaj e rajchakibꞌ xubꞌij chike: Chibꞌij chike ri e qasikꞌim chi xutzir le wa. Xinkamisaj ri e nuwakax, ronojel xutzirik. Chixpetoq pa we nimaqꞌij riꞌ.
5 Porém eles, não fazendo caso, foram, um para o seu campo, outro para o seu tráfico:
Ri winaq man xkilij ta ri sikꞌinik ri xya chike xane ri jun xeꞌ pa ri uchak pa ri rulew, ri jun chik xeꞌ pa ri ukꞌay.
6 E os outros, apoderando-se dos servos, os ultrajaram e mataram.
Ri nikꞌaj chik xeꞌkichap ri ajchakibꞌ, xkibꞌan kꞌax chike kꞌa te riꞌ xeꞌkikamisaj.
7 E o rei, tendo notícia disto, encolerizou-se: e, enviando os seus exércitos, destruiu aqueles homicidas, e incendiou a sua cidade.
Ri taqanel xyakataj royawal. Xuꞌtaq bꞌik ri e rajchꞌoꞌjabꞌ chikikamisaxik ri e kamisanelabꞌ xuqujeꞌ chuporoxik ri kitinimit.
8 Então diz aos servos: As bodas, na verdade, estão preparadas, mas os convidados não eram dignos.
Kꞌa te riꞌ xubꞌij chike ri e rajchakibꞌ: “Xutzir ri wa rech nimaqꞌij, are kꞌu ri xeꞌnsikꞌij man taqal ta chike xeꞌnsikꞌij.
9 Ide pois às saídas dos caminhos, e convidai para as bodas a todos os que encontrardes.
Jix pa taq ri uchꞌuꞌk ri bꞌe, jibꞌisikꞌij loq ri winaq ri kiꞌriqo.”
10 E os servos, saindo pelos caminhos, ajuntaram todos quantos encontraram, tanto maus como bons; e as bodas encheram-se de convidados.
Jeriꞌ xebꞌe ri patanijelabꞌ pa taq ri bꞌe xebꞌe chikimulixik konojel ri winaq ri xeꞌkiriqo, e kꞌo utz taq winaq chike xuqujeꞌ e kꞌo itzel taq winaq, xaq jeriꞌ xnoj ri ja pa ri nimaqꞌij rech kꞌulanem.
11 E o rei, entrando para ver os convidados, viu ali um homem que não estava trajado com vestido de bodas,
Are xok bꞌik ri nim taqanel chikilik ri e sikꞌital pa ri nimaqꞌij, xril jun achi ri man ukojom taj ri atzꞌyaq rech nimaqꞌij rech kꞌulanem.
12 E disse-lhe: Amigo, como entraste aqui, não tendo vestido de bodas? E ele emudeceu.
Xubꞌij che: “Ala, ¿jas che xatok la at waral man akojom taj awatzꞌyaq rech ri nimaqꞌij rech kꞌulanem?” Ri achi xaq xuta ri xbꞌix che.
13 Disse então o rei aos servos: amarrai-o de pés e mãos, levai-o, e lançai-o nas trevas exteriores: ali haverá pranto e ranger de dentes.
Ri nim taqanel xubꞌij chike ri e patanil re: “Chijatꞌij le uqꞌabꞌ xuqujeꞌ le raqan, chiwesaj bꞌik, chikꞌyaqa bꞌik pa ri qꞌequꞌmal, chilaꞌ kꞌo wi na oqꞌej xuqujeꞌ qutꞌutꞌem ware.”
14 Porque muitos são chamados, mas poucos escolhidos.
Jeriꞌ rumal sibꞌalaj e kꞌi e sikꞌitalik, xa kꞌu xaq e jujun e chaꞌtalik.
15 Então, retirando-se os fariseus, consultaram entre si como o surpreenderiam em alguma palavra;
Xebꞌe kꞌu ri fariseos, xkitzukuj jas kibꞌan che ukojik jun kꞌaꞌmabꞌal che ri Jesús rukꞌ ri kubꞌij chike.
16 E enviaram-lhe os seus discípulos, com os herodianos, dizendo: Mestre, bem sabemos que és verdadeiro, e ensinas o caminho de Deus, segundo a verdade, e de ninguém se te dá, porque não olhas à aparência dos homens;
Xeꞌkitaq bꞌik e jujun kitijoxelabꞌ e kachiꞌl ri herodianos, xeꞌkibꞌij che ri Jesús: Ajtij, qetaꞌm chi lal jun achi tzꞌaqat, xuqujeꞌ saq kabꞌan la chukꞌutik ri ubꞌe ri Dios man are ta kabꞌan la ri kakibꞌij ri winaq, rumal cher man are ta kil la ri kekaꞌy ri winaq.
17 Dize-nos, pois, que te parece? É lícito pagar o tributo a Cesar, ou não?
Bꞌij bꞌa la chaqe: ¿La taqalik kaqatoj ri alkabal che ri César ri taqanel pa Roma o man taqal taj?
18 Jesus, porém, conhecendo a sua malícia, disse: Porque me experimentais, hipócritas?
Ri Jesús retaꞌm ri itzel taq kichomanik rumal riꞌ xubꞌij chike: Kawach taq winaq, ¿jas che kiwaj kikoj kꞌaꞌmabꞌal pa ri nubꞌe?
19 Mostrai-me a moeda do tributo. E eles lhe apresentaram um dinheiro.
Chikꞌutumpe jun pwaq tojbꞌal rech ri alkabal. Ri winaq xkikꞌut jun pwaq choch.
20 E ele diz-lhes: De quem é esta efigie e esta inscrição?
Ri Jesús xuta chike: ¿Jachin ajchoqꞌe we palajaj xuqujeꞌ we tzꞌibꞌ riꞌ?
21 Dizem-lhe eles: De Cesar. Então ele lhes diz: dai pois a Cesar o que é de Cesar, e a Deus o que é de Deus.
Ri winaq xkibꞌij: Rech ri César. Ri Jesús xubꞌij chike: Chiya che ri César ri rech ri César, xuqujeꞌ chiya che ri Dios ri rech ri Dios.
22 E eles, ouvindo isto, maravilharam-se, e, deixando-o, se retiraram.
Are xkita ri xbꞌix chike: Sibꞌalaj xemayijanik, xkitzaq kanoq ri Jesús, xebꞌek.
23 No mesmo dia chegaram junto dele os saduceus, que dizem não haver ressurreição, e o interrogaram,
Che ri qꞌij riꞌ ri Saduceos, ri kakibꞌij chi maj kꞌastajibꞌal wach, xeqet rukꞌ ri Jesús, xkita jun kꞌotbꞌal chiꞌ che, xkibꞌij:
24 Dizendo: Mestre, Moisés disse: Se morrer alguém, não tendo filhos, casará o seu irmão com a mulher dele, e suscitará descendência a seu irmão:
Ajtij, ri Moisés xukꞌut kanoq chiqawach, we kꞌo jun achi kakꞌuliꞌk, kꞌa te riꞌ kakamik maj kꞌu kan e ralkꞌwaꞌl rukꞌ ri rixoqil, ri rachalal ri achi ri xkamik kakꞌuliꞌk kan rukꞌ ri rixoqil ri rachalal, rech kekꞌojiꞌ rijaꞌl ri rachalal.
25 Ora houve entre nós sete irmãos; e o primeiro, tendo casado, morreu, e, não tendo descendência, deixou sua mulher a seu irmão.
Chiqaxoꞌl uj xekꞌojiꞌ e wuqubꞌ alaxik. Ri nabꞌyal xkꞌuliꞌk, kꞌa te riꞌ xkamik, maj e ralkꞌwaꞌl xekanaj kanoq rukꞌ ri rixoqil, rumal riꞌ xkꞌuliꞌ kanoq ri rachalal rukꞌ ri rixoqil.
26 Da mesma sorte o segundo, e o terceiro, até ao sétimo;
Jeꞌ xkꞌulmataj rukꞌ ri ukabꞌ, ri urox, kꞌa xtoꞌtaj rukꞌ ri wuqubꞌ alaxik. Konojel xekꞌuliꞌ rukꞌ ri ixoq, xekam kꞌu bꞌik maj jun xuya kanoq ralkꞌwaꞌl rukꞌ ri ixoq.
27 Por fim, depois de todos, morreu também a mulher.
Kꞌisbꞌal rech xkam bꞌik ri ixoq.
28 Portanto, na ressurreição, de qual dos sete será a mulher, visto que todos a possuiram?
Are kuriq ri qꞌij rech kꞌastajibꞌal wach ¿jachin chike we wuqubꞌ achyabꞌ riꞌ rachajil we ixoq, rumal cher konojel xekꞌuliꞌ rukꞌ?
29 Jesus, porém, respondendo, disse-lhes: errais, não conhecendo as escrituras, nem o poder de Deus;
Ri Jesús xubꞌij chike: Ri ix ix sachinaq rumal man iwetaꞌm taj ri tzꞌibꞌatalik xuqujeꞌ ri ukwinem ri Dios.
30 Porque na ressurreição nem casam nem se dão em casamento; mas serão como os anjos de Deus no céu
Pa ri kꞌastajibꞌal wach man kekꞌuliꞌ taj chi ri winaq, xuqujeꞌ man keya ta xuqujeꞌ pa kꞌulanem, xane jer kuꞌx angelibꞌ ri e kꞌo pa ri kaj.
31 E, acerca da ressurreição dos mortos, não tendes lido o que Deus vos declarou, dizendo:
Are kꞌu ri kꞌastajibꞌal wach ke ri kaminaqibꞌ, ¿la man isikꞌim ri xubꞌij ri Dios chiꞌwe ojer?
32 Eu sou o Deus de Abraão, o Deus de Isaac, e o Deus de Jacob? Deus não é Deus dos mortos, mas dos vivos.
In riꞌ, ri in uDios ri Abraham, ri Isaac, xuqujeꞌ ri Jacob. Ri Dios man kiDios taj kaminaqibꞌ xane kiDios e kꞌaslik taq winaq.
33 E, as turbas, ouvindo isto, ficaram maravilhadas da sua doutrina.
Are xkita ri winaq ri xubꞌij ri Jesús, xemayijanik che ri ukꞌutuꞌn.
34 E os fariseus, ouvindo que fizera emudecer os saduceus, reuniram-se no mesmo lugar;
Ri fariseos are xkita ri xubꞌij ri Jesús chike ri e saduceos, xkimulij kibꞌ rech kakikoj chi jun kꞌaꞌmabꞌal che ri Jesús.
35 E um deles, doutor da lei, interrogou-o para o experimentar, dizendo:
Jun chike ri fariseos ri qas retaꞌm ri taqanik xubꞌan jun kꞌotbꞌal chiꞌ che ri Jesús, rech kukoj jun kꞌaꞌmabꞌal che xubꞌij:
36 Mestre, qual é o grande mandamento na lei?
Ajtij, ¿pa ri utaqanik ri Moisés, jachin chike ri taqanik ri sibꞌalaj nim uqꞌij?
37 E Jesus disse-lhe: Amarás o Senhor teu Deus de todo o teu coração, e de toda a tua alma, e de todo o teu pensamento.
Ri Jesús xubꞌij che: Chaloqꞌaj ri Ajawxel ri aDios rukꞌ ronojel awanimaꞌ, rukꞌ ronojel akꞌuꞌx, xuqujeꞌ rukꞌ ronojel achomanik.
38 Este é o primeiro e grande mandamento.
Are waꞌ ri nabꞌe taqanik xuqujeꞌ nim uqꞌij chikiwach ronojel ri nikꞌaj chik.
39 E o segundo, semelhante a este, é: Amarás o teu próximo como a ti mesmo.
Ri ukabꞌ taqanik xaq raj junam rukꞌ we nabꞌe: Chaloqꞌaj ri ajil tzꞌaqat, jacha ri kabꞌan chuloqꞌaxik awibꞌ at.
40 Destes dois mandamentos depende toda a lei e os profetas.
Pa ukobꞌchal we taqanik riꞌ kꞌo wi ronojel ri kubꞌij ri taqanik xuqujeꞌ ronojel ri kitzijom loq ri e qꞌalajisal taq utzij ri Dios.
41 E, estando reunidos os fariseus, interrogou-os Jesus,
Ri fariseos kimulim kibꞌ are xuta ri Jesús chike:
42 Dizendo: Que pensais vós do Cristo? De quem é filho? eles disseram-lhe: De David.
¿Jas kichomaj ix chirij ri Cristo? ¿Ralkꞌwaꞌl jachinaq? Ri fariseos xkibꞌij che: Ralkꞌwaꞌl ri David.
43 Disse-lhes ele: Como é então que David, em espírito, lhe chama Senhor, dizendo:
¿Jas kꞌu che ri David nojinaq che ri Uxlabꞌixel xubꞌij Ajawxel che? Are xubꞌij:
44 Disse o Senhor ao meu Senhor: Assenta-te à minha direita, até que eu ponha os teus inimigos por escabelo de teus pés.
Xubꞌij ri Ajawxel che ri wajaw: chattꞌuyul pa ri nuwiqiqꞌabꞌ kꞌa keꞌnya na konojel ri akꞌulel pa awaqan.
45 Se David pois lhe chama Senhor, como é seu filho?
Ri David we kubꞌij “wajaw” che ri Mesías ¿jas ta kꞌu che riꞌ ukꞌojol?
46 E ninguém podia responder-lhe uma palavra: nem desde aquele dia ousou mais alguém interrogá-lo.
Xa ta ne jun xkwinik xutzalij uwach ri xubꞌij ri Jesús, xa ta ne jun tzij xkibꞌij che, tzi che ri qꞌij riꞌ maj chi jun karaj kubꞌan kꞌotbꞌal chiꞌ che ri Jesús.

< Mateus 22 >