< Lucas 11 >
1 E aconteceu que, estando ele a orar num certo lugar, quando acabou lhe disse um dos seus discípulos: Senhor, ensina-nos a orar, como também João ensinou aos seus discípulos.
Jun qꞌijal ri Jesús tajin kubꞌan chꞌawem pa jun leꞌaj. Are xtoꞌtajik, jun chike ri utijoxelabꞌ xubꞌij che: Ajawxel, kꞌutu la chiqawach jas kaqabꞌan chubꞌanik chꞌawem, jetaq ri xubꞌan ri Juan kukꞌ ri utijoxelabꞌ.
2 E ele lhes disse: Quando orardes, dizei: Pai nosso, que estás nos céus, santificado seja o teu nome: venha o teu reino: seja feita a tua vontade, assim na terra como no céu;
Xubꞌij ri Jesús chike: Are kibꞌan chꞌawem, chibꞌij: Tat, tyoxirisatalik ri bꞌiꞌ la, peta ri ajawarem e la.
3 Dá-nos cada dia o nosso pão quotidiano.
Ya la qawa ronojel qꞌij.
4 E perdoa-nos os nossos pecados, pois também nós perdoamos a qualquer que nos deve; e não nos metas em tentação, mas livra-nos do mal
Kuyu la ri qamak jeꞌ jas ri uj keꞌqakuy ri kakibꞌan kꞌax chaqe, man kujtzaj ta la pa ri mak.
5 Disse-lhes também: Qual de vós terá um amigo, e, se for procura-lo à meia noite, e lhe disser: Amigo, empresta-me três pães,
Kꞌa te riꞌ xubꞌij ri Jesús chike: Qaꞌnampe che: Jun chiꞌwe kꞌo jun rech chꞌabꞌeꞌn, kopan nikꞌaj aqꞌabꞌ rukꞌ kubꞌij che: “Wech chꞌabꞌeꞌn, kinqaj na oxibꞌ akaxlan wa.
6 Porquanto um amigo meu chegou a minha casa, vindo de caminho, e não tenho que apresentar-lhe;
Xa xul jun wech chꞌabꞌeꞌn cho ja upetik che jun ubꞌe, maj kꞌu kinya apanoq che.”
7 Ele, respondendo de dentro, diga: Não me importunes; já está a porta fechada, e os meus filhos estão comigo na cama: não posso levantar-me para tos dar?
Ri awech chꞌabꞌeꞌn kubꞌij loq chawe: “In xuqujeꞌ ri akꞌalabꞌ uj qꞌoyol chik, man kinkwin ta chik kinwaꞌjil chuyaꞌik we jastaq riꞌ chawe, man kawesaj ta nuwaram.”
8 Digo-vos que, ainda que se não levante a dar-lhos, por ser seu amigo, levantar-se-a, todavia, por causa da sua importunação, e lhe dará tudo o que houver míster.
Kinbꞌij chiꞌwe: Pune ri achi man kawaꞌjil taj rumal at rech chꞌabꞌeꞌn, kawaꞌjil kꞌu bꞌik rumal man katel ta chuchiꞌ ri rachoch, kuya bꞌik ri kajawataj chawe.
9 E eu digo-vos, a vós: Pedi, e dar-se-vos-a: buscai, e achareis: batei, e abrir-se-vos-a;
Rumal riꞌ kinbꞌij chiꞌwe: Chitaꞌ, rech kayaꞌtaj chiꞌwe. Chixtzukunoq rech kiriq ri kitzukuj, chixchꞌawoq rech kajaqataj ri uchiꞌ ja chiꞌwach.
10 Porque qualquer que pede recebe; e quem busca, acha; e a quem bate abrir-se-lhe-a.
Rumal cher ri winaq ri kuto, kayaꞌtaj na che, ri katzukunik kuriq na ri kutzukuj, ri kachꞌawik kajaqataj na ri uchiꞌ ja choch.
11 E qual o pai dentre vós que, se o filho lhe pedir pão, lhe dará uma pedra? Ou também, se lhe pedir peixe, lhe dará por peixe uma serpente?
Ix ix tat, ¿la kꞌo jun chiꞌwe are kuta jun ukaxlan wa ri iwalkꞌwaꞌl chiꞌwe la kiya jun abꞌaj che? Xuqujeꞌ are kuta jun kar chiꞌwe ¿la jun kumatz kiya che?
12 Ou também, se lhe pedir um ovo, lhe dará um escorpião?
O wine kuta jun saqmoꞌl, ¿la escorpión kaya che?
13 Pois se vós, sendo maus, sabeis dar boas dádivas aos vossos filhos, quanto mais dará o nosso Pai celestial o Espírito Santo àqueles que lho pedirem?
We ri ix, ix itzel taq winaq kiya utz laj taq jastaq chike ri iꞌwalkꞌwaꞌl, kꞌo kꞌu na ri kubꞌan ri tataxel Dios iwukꞌ, kuya na ri Uxlabꞌixel chike ri kakita che.
14 E estava expulsando um demônio, o qual era mudo. E aconteceu que, saindo o demônio, o mudo falou; e maravilhou-se a multidão.
Jun qꞌijal chik ri Jesús tajin karesaj jun itzel uxlabꞌal ri umemarisam jun achi. Are xesataj ri itzel uxlabꞌal che ri mem achi, ri achi xchꞌawik. Konojel kꞌu ri winaq xemayijanik.
15 Porém alguns deles diziam: ele expulsa os demônios por Belzebú, príncipe dos demônios.
E kꞌo jujun winaq xkibꞌij: Waꞌ we achi riꞌ keꞌresaj ri itzel taq uxlabꞌal rukꞌ ri ukwinem ri Beelzebú ri kinimaꞌqil ri itzel taq uxlabꞌal.
16 E outros, tentando-o, pediam-lhe um sinal do céu.
E kꞌo kꞌu jujun winaq chik xkita etal rech chikajil che ri Jesús xaq rech kakikoj kꞌaꞌmabꞌal pa ri ubꞌe.
17 Mas, conhecendo ele os seus pensamentos, disse-lhes: Todo o reino, dividido contra si mesmo, será assolado; e a casa, dividida contra si mesma, cairá.
Retaꞌm kꞌu ri Jesús ri kichomanik xubꞌij chike: Ronojel ajawarem ri ujachom ribꞌ, kasach na uwach, xuqujeꞌ ri e winaq ri keꞌl pa jun ja, we man xaq jun kichomanik, ketukin na riꞌ.
18 E, se também Satanás está dividido contra si mesmo, como subsistirá o seu reino? Pois dizeis que eu expulso os demônios por Belzebú;
Xaq jeriꞌ we kꞌo tukin ibꞌ chikixoꞌl ri itzel xuqujeꞌ ri e rachiꞌl, ¿la kakwin kꞌu riꞌ kajeqiꞌ pa ri rajawarem? Ri ix kibꞌij chi keꞌnwesaj ri itzel taq uxlabꞌal rukꞌ ri ukwinem ri Beelzebú.
19 E, se eu expulso os demônios por Belzebú, por quem os expulsam os vossos filhos? eles pois serão os vossos juízes.
We keꞌnwesaj in ri itzel taq uxlabꞌal rukꞌ ri ukwinem ri Beelzebú, ¿jachin kꞌu kayoꞌw kwinem chike ri itijoxelabꞌ ix chi resaxik ri itzel taq uꞌxlabꞌal? Rumal riꞌ aꞌreꞌ la keqꞌatow na tzij pa iwiꞌ.
20 Mas, se eu expulso os demônios pelo dedo de Deus, certamente a vós é chegado o reino de Deus.
We rukꞌ ri ukwinem ri Dios keꞌnwesaj bꞌik ri itzel taq uxlabꞌal, waꞌ kel kubꞌij chi xul ri ajawarem rech ri Dios iwukꞌ.
21 Quando o homem valente guarda armado a sua casa, em segurança está tudo quanto tem.
We kꞌo jun achi ri sibꞌalaj kꞌo uchuqꞌabꞌ, xuqujeꞌ kꞌo uchꞌeyabꞌal, utz riꞌ kubꞌan chuchajixik ri rachoch xuqujeꞌ ri umebꞌail.
22 Mas, sobrevindo outro mais valente do que ele, e vencendo-o, tira-lhe toda a sua armadura em que confiava, e reparte os seus despojos.
We kꞌu kape jun achi chirij ri sibꞌalaj kꞌo uchuqꞌabꞌ choch, kesax riꞌ ri uchꞌeyabꞌal ri kuꞌl ukꞌuꞌx chirij, xuqujeꞌ kelaqꞌax bꞌik ronojel ri jastaq rech.
23 Quem não é comigo é contra mim; e quem comigo não ajunta espalha.
Ri man wachiꞌl taj, nukꞌulel riꞌ. Ri man kinutoꞌ ta chikimulixik ri winaq riꞌ xa kuꞌtukij bꞌik.
24 Quando o espírito imundo tem saído do homem, anda por lugares secos, buscando repouso; e, não o achando, diz: Tornarei para minha casa, de onde saí.
Jun itzel uxlabꞌal are kel bꞌik che jun achi, keꞌ pa taq ri katzꞌinow ulew, kuꞌxlanoq. Are man kuriq ta kꞌu uxlanem, kubꞌij: “Kintzalij cho wachoch jawjeꞌ ri xinel wi loq.”
25 E, chegando, acha-a varrida e adornada.
Are kopanik, mestal chi ri ja ri xel wi loq sibꞌalaj sukꞌumatal chik.
26 Então vai, e leva consigo outros sete espíritos piores do que ele, e, entrando, habitam ali: e o último estado desse homem é pior do que o primeiro.
Kel kꞌu bꞌik, kubꞌuꞌ ma loq e wuqubꞌ itzel uxlabꞌal che rachiꞌl, kepe rukꞌ cho ri ja. Xaq jeriꞌ sibꞌalaj kꞌax kakanaj kan ri ukꞌaslemal ri winaq, sibꞌalaj kꞌax na cho ri ubꞌanik kan nabꞌe.
27 E aconteceu que, dizendo ele estas coisas, uma mulher dentre a multidão, levantando a voz, lhe disse: bem-aventurado o ventre que te trouxe e os peitos em que mamaste.
Are tajin kubꞌij ri Jesús we jastaq riꞌ, jun ixoq ri kꞌo chikixoꞌl ri winaq xubꞌij che: Sibꞌalaj utz rech ri ixoq ri xatuya pa ri uwachulew, xuqujeꞌ xatutubꞌisaj.
28 Mas ele disse: Antes bem-aventurados os que ouvem a palavra de Deus e a guardam.
Ri Jesús xubꞌij: Are utz ke ri winaq ri kakita ri utzij ri Dios, xuqujeꞌ kakinimaj.
29 E, ajuntando-se a multidão, começou a dizer: Maligna é esta geração: ela pede um sinal; e não lhe será dado outro sinal, senão o sinal do profeta Jonas:
Are tajin kakimulij kibꞌ ri winaq, ri Jesús xubꞌij chike: Itzel taq winaq ri winaq rech we qꞌij junabꞌ riꞌ, are kakaj kabꞌan jun mayijabꞌal laj kꞌutbꞌal chikiwach, man kayaꞌtaj ta chi kꞌu jun kꞌutbꞌal chike we man are ri kꞌutbꞌal rech ri Jonás.
30 Porque, assim como Jonas foi sinal para os ninivitas, assim o Filho do homem o será também para esta geração.
Jetaq ri Jonás xux jun kꞌutbꞌal chike ri winaq ri aꞌj tinimit rech Nínive ojer, ri uKꞌojol ri Achi xuqujeꞌ kux na jun kꞌutbꞌal chike ri itzel taq winaq rech we qꞌij junabꞌ riꞌ.
31 A rainha do sul se levantará no juízo com os homens desta geração, e os condenará; pois até dos confins da terra veio ouvir a sabedoria de Salomão; e eis aqui está quem é maior do que Salomão
Ri ixoq taqanel rech ri tinimit Saba kawaꞌjil na pa ri kꞌisbꞌal qꞌij, kuqꞌat na tzij pa kiwiꞌ we winaq riꞌ, rumal areꞌ upetik pa ri kꞌisbꞌal taq tinimit xuluta ri retaꞌmabꞌal ri Salomón. Waral kꞌut kꞌo jun achi ri are nim uqꞌij cho ri Salomón.
32 Os homens de Nínive se levantarão no juízo com esta geração, e a condenarão; pois se converteram com a pregação de Jonas, e eis aqui está quem é maior do que Jonas.
Ri winaq aꞌj Nínive rech ojer, kewaꞌjil na pa ri qꞌij rech qꞌatbꞌal tzij, kakiqꞌat na tzij pa kiwiꞌ ri winaq rech we qꞌij junabꞌ riꞌ, rumal aꞌreꞌ xkikꞌex kikꞌuꞌx are xkita ri qꞌalajisanik ri xubꞌan ri Jonás, kamik kꞌut kꞌo jun winaq iwukꞌ ri nim ubꞌanik cho ri Jonás.
33 E ninguém, acendendo a candeia, a põe em lugar oculto, nem debaixo do alqueire; porém no velador, para que os que entrarem vejam a luz.
Man kꞌo ta jun winaq ri kutzij jun tunal, kꞌa te riꞌ karawaj, o kukoj ne jun kajon chuchꞌuqik, xane kuya chikaj rech kꞌo kitunabꞌal ri koꞌk bꞌik pa ri ja.
34 A candeia do corpo é o olho. Sendo pois o teu olho simples, também todo o teu corpo será luminoso, mas, se for mau, também o teu corpo será tenebroso.
Ri abꞌoqꞌoch at are katunan ri atyoꞌjal, we kekaꞌy ri abꞌoqꞌoch, kꞌo utunal riꞌ ri atyoꞌjal, are kꞌu we kꞌo sutzꞌ chupam, ronojel riꞌ ri atyoꞌjal kakꞌojiꞌ pa qꞌequꞌmal.
35 Vê pois que a tua luz que em ti há não sejam trevas.
Qas chawila na chi ri tunal ri kabꞌij kꞌo awukꞌ man qꞌequꞌmal taj.
36 Se, pois, todo o teu corpo é luminoso, não tendo em trevas parte alguma, todo será luminoso, como quando a candeia te alumia com o seu resplendor.
Xaq jeriꞌ we ronojel ri atyoꞌjal kꞌo utunal, man kꞌo ta jubꞌiqꞌ qꞌequꞌmal che, katkꞌojiꞌ riꞌ pa ri tunal, jetaq are at tunatal rumal jun nimalaj tunal.
37 E, estando ele ainda falando, rogou-lhe um fariseo que fosse jantar com ele; e, entrando, assentou-se à mesa.
Are xtoꞌtaj ri Jesús che tzijonem, xpe jun fariseo xusikꞌij che waꞌim, xaq jeriꞌ xok bꞌik cho rachoch ri fariseo, xtꞌuyiꞌ chu ri mexa.
38 Mas o fariseo admirou-se, vendo que se não lavara antes de jantar.
Xmayijan kꞌu ri fariseo are xril ri Jesús man xuchꞌaj ta ribꞌ are majaꞌ kawaꞌik, jetaq ri kubꞌij ri naqꞌatajibꞌal.
39 E o Senhor lhe disse; Vós, os fariseus, limpais agora o exterior do copo e do prato; porém o vosso interior está cheio de rapina e maldade.
Xubꞌij ri Jesús: Ri ix, ix fariseos, kichꞌajchꞌobꞌej ri qumubꞌal xuqujeꞌ ri palaꞌt, xa kꞌu ixnojinaq pa iwanimaꞌ che, itzel taq rayinik xuqujeꞌ etzelal.
40 Loucos! o que fez o exterior, não fez também o interior?
¡Maj iwetaꞌmabꞌal! ¿La man are winaq ri xbꞌanow ri rij ri jastaq ri xbꞌanow xuqujeꞌ ri upam?
41 Antes dai esmola do que tiverdes, e eis que tudo vos será limpo.
We kibꞌan ri utzilal kukꞌ ri iꞌkꞌulja kachꞌajchꞌojir riꞌ ri iwanimaꞌ che itzel taq chomabꞌal.
42 Mas ai de vós, fariseus, que dizimais a hortelã, e a arruda, e toda a hortaliça, e desprezais o juízo e amor de Deus. Importava fazer estas coisas, e não deixar as outras.
¡Kꞌax iwe, fariseos! Ri kiya ri ulajujil rech ri menta, ri rora, xuqujeꞌ ronojel uwach qꞌayes, xa kꞌu man kibꞌan ta ri sukꞌal, xuqujeꞌ man kibꞌan ta ri kubꞌij ri uloqꞌanik ri Dios. Rajawaxik wi kibꞌan waꞌ we riꞌ xuqujeꞌ man kasachan ta chiꞌwe ubꞌanik waꞌ we jun chik riꞌ.
43 Ai de vós, fariseus, que amais os primeiros assentos nas sinagogas, e as saudações nas praças.
¡Kꞌax iwe, fariseos! ix ri kixkam che uriqik ri nabꞌe taq tꞌuyulibꞌal pa ri Sinagoga, xuqujeꞌ kiwayeꞌj ri rutzil iwach kakiya ri winaq pa taq ri kꞌayibꞌal.
44 Ai de vós, escribas e fariseus hipócritas, que sois como as sepulturas que não aparecem, e os homens que sobre elas andam não o sabem.
¡Kꞌax iwe! je ri ix kꞌo ri muqbꞌal taq kaminaqibꞌ, pune jeꞌl kabꞌantaj ri iwij, xa kꞌu e sibꞌalaj chu ri kaminaqibꞌ ri e kꞌo chiꞌpam.
45 E, respondendo um dos doutores da lei, disse-lhe: Mestre, quando dizes isto, também nos afrontas a nós.
Jun chike ri achyabꞌ ri sibꞌalaj retaꞌm ri taqanik, xubꞌij che ri Jesús, ajtij: tajin kujyoqꞌ xuqujeꞌ la uj, are jeriꞌ katzijon la.
46 Porém ele disse: Ai de vós também, doutores da lei, que carregais os homens com cargas difíceis de transportar, e vós mesmos nem ainda com um dos vossos dedos tocais nas ditas cargas.
Xubꞌij ri Jesús chike: Je xuqujeꞌ ix ri sibꞌalaj iwetaꞌm ri taqanik. ¡Kꞌax iwe! ix ri kiya eqaꞌn ri man qꞌiꞌowel taj chikij nikꞌaj winaq chik xa kꞌu man kiwaꞌjilisaj ta apanoq jun uwiꞌ iqꞌabꞌ chikitoꞌik.
47 Ai de vós que edificais os sepulcros dos profetas, e vossos pais os mataram.
¡Kꞌax iwe! ix ri kiyak tzꞌaq naꞌtabꞌal ke ri qꞌalajisal taq rech ri utzij ri Dios ri xekamisax kumal ri itat inan ojer.
48 Bem testificais, pois, que consentis nas obras de vossos pais; porque eles os mataram, e vós edificais os seus sepulcros.
Ri ix tajin kibꞌij chi utz ri xkibꞌan ri itat inan ojer rumal cher aꞌreꞌ xekamisan ri e qꞌalajisal taq utzij ri Dios, ri ix kꞌut are tajin kiyak tzꞌaq naꞌtabꞌal ke.
49 Portanto diz também a sabedoria de Deus: profetas e apóstolos lhes mandarei; e eles matarão uns, e perseguirão outros;
Rumal riꞌ, ri Dios rukꞌ ri retaꞌmabꞌal xubꞌij: Keꞌntaq bꞌik qꞌalajisal taq nutzij xuqujeꞌ e tzijol taq we kukꞌ, kakibꞌan kꞌu na kꞌax chike, xuqujeꞌ keꞌkikamisaj.
50 Para que desta geração seja requerido o sangue de todos os profetas que, desde a fundação do mundo, foi derramado,
Rumal waꞌ kata na kwenta chike we winaq rech we qꞌij junabꞌ riꞌ che ri kikikꞌel konojel ri e qꞌalajisal taq rech ri utzij ri Dios ri xkichapleꞌj loq pa ri ujeqetajik ri uwachulew, kꞌa pa taq ri qꞌij rech kamik.
51 Desde o sangue de Abel, até ao sangue de Zacarias, que foi morto entre o altar e o templo; assim, vos digo, será requerido desta geração.
Kachapleꞌtaj loq rukꞌ ri ukikꞌel ri Abel, kultoqꞌol rukꞌ ri ukikꞌel ri Zacarías ri xkam chuxoꞌl ri tzujbꞌal sipanik xuqujeꞌ ri Tyoxalaj kꞌolibꞌal. Jeꞌ, qas kinkꞌyaqabꞌa kan ubꞌixik, rumal we riꞌ kaqꞌat na tzij pa kiwiꞌ we winaq rech we qꞌij junabꞌ riꞌ.
52 Ai de vós, doutores da lei, que tirastes a chave da ciência; vós mesmos não entrastes, e impedistes os que entravam.
¡Kꞌax iwe ix ri sibꞌalaj iwetaꞌm ri taqanik! rumal ibꞌanom iwe che ri lawe rech ri etaꞌmabꞌal. Ix man ixokinaq taj, xuqujeꞌ iꞌqꞌatem ri rajawam kikꞌuꞌx koꞌkik.
53 E, dizendo-lhes estas coisas, os escribas e os fariseus começaram a aperta-lo fortemente, e a faze-lo falar acerca de muitas coisas,
Are xel bꞌik ri Jesús chilaꞌ, ri aꞌjtijabꞌ rech ri taqanik sibꞌalaj kꞌax xkinaꞌo rumal ri xubꞌij, rumal riꞌ xkichapleꞌj ukꞌotik uchiꞌ.
54 Armando-lhe ciladas, a fim de apanharem da sua boca alguma coisa para o acusarem.
Are xkaj xkikoj kꞌaꞌmabꞌal pa ri ubꞌe, rech kasach chubꞌixik jun jastaq.