< João 18 >
1 Tendo Jesus dito estas coisas, saiu com os seus discípulos para além do ribeiro de Cedron, onde havia um horto, no qual ele entrou e seus discípulos.
Jisuna haijaba loirabada Ibungona mahakki tung-inbasingga loinana Kidron lok lanthokle. Mapham aduda ingkhol ama leirammi maduda Jisu amadi mahakki tung-inbasingna chatlammi.
2 E Judas, que o traia, também conhecia aquele lugar, porque Jesus muitas vezes se ajuntava ali com os seus discípulos.
Jisuna mahakki tung-inbasingga toina unaba mapham oibanina mapham asi Jisubu pithokpa Judas-na khanglammi.
3 Tendo pois Judas tomado uma companhia de soldados e alguns criados dos principais dos sacerdotes e fariseus, veio para ali com lanternas, e archotes e armas.
Maram asina Judas-na Rome-gi lanmising amadi Ningnasanggi lanmi kangbu ama puduna athoiba purohitsing amasung pharisee-singga loinana ingkhol aduda laklammi. Makhoina meira, thaomei amadi khutlai pairaklammi.
4 Sabendo pois Jesus todas as coisas que sobre ele haviam de vir, adiantou-se, e disse-lhes: A quem buscais?
Ibungona mangonda thoklagadaba pumnamak adu khangladuna Ibungona thoraktuna makhoida hairak-i, “Nakhoina kanabu thiribano?”
5 Responderam-lhe: A Jesus Nazareno. Disse-lhes Jesus: Sou eu. E Judas, que o traia, estava também com eles.
“Eikhoi Nazareth-ki Jisubu thiribani,” haina makhoina khumlak-i. Maduda Jisuna hairak-i, “Mahak adu eini.” Jisubu pithokpa Judas mapham aduda makhoiga loinana leptuna leirammi.
6 Quando pois lhes disse: Sou eu, recuaram, e cairam por terra.
“Mahak adu eini” haina Jisuna haiba matamda makhoina tung hallaga leimaida ture.
7 Tornou-lhes pois a perguntar: A quem buscais? E eles disseram: A Jesus Nazareno.
Ibungona makhoida amuk hanglak-i, “Nakhoina kanabu thiribano?” Maduda makhoina khumlak-i, “Eikhoi Nazareth-ki Jisubu thiribani,”
8 Jesus respondeu: Já vos disse que sou eu: se pois me buscais a mim, deixai ir estes.
“Mahak adu eini haina eina nakhoida haikhre,” haina Jisuna khumlak-i. “Nakhoina eibu thiba oirabadi makhoising adu chat-hankhro”
9 Para que se cumprisse a palavra que tinha dito: Dos que me deste nenhum deles perdi.
(“Ipa, nahakna eingonda pibiba makhoi kana amatabu eina mang-hande,” haiba Ibungogi wahei adu thungnaba Ibungona masi haibani.)
10 Então Simão Pedro, que tinha espada, desembainhou-a, e feriu o servo do sumo sacerdote, e cortou-lhe a orelha direita. E o nome do servo era Malco.
Maduda Simon Peter-na mahakki thangsang adu satlaga purohitlen-gi manaigi yet thangba mana adu kakthatlammi. Manai adugi maming Malchus kou-i.
11 Porém Jesus disse a Pedro: mete a tua espada na bainha; não beberei eu o cálice que o Pai me deu?
Jisuna Peter-da hairak-i, “Thangsang adu makhumda hapchillu. Ipana eingonda piba awabagi tenggot adu eina thakloidra?”
12 Então a coorte, e o tribuno, e os servos dos judeus prenderam a Jesus e o manietaram.
Rome-gi lanmi kangbu amadi makhoigi luchingbasing aduga ningnasanggi lanmisinggana Jisubu pharammi amadi pullammi
13 E conduziram-no primeiramente a Anás, por ser sogro de Caiphas, o qual era o sumo sacerdote daquele ano.
aduga makhoina Jisubu Annas-ki manakta hanna puraklammi. Annas chahi adugi Purohitlen oiriba Caiaphas-ki makubokni.
14 Ora, Caiphas era quem tinha aconselhado aos judeus que convinha que um homem morresse pelo povo.
Mi amana miyamgi mahutta sibana henna phei haina Jihudisinggi luchingbasingda paotak pikhiba mi adu Caiaphas asini.
15 E Simão Pedro e outro discípulo seguiam a Jesus. E este discípulo era conhecido do sumo sacerdote, e entrou com Jesus na sala do sumo sacerdote.
Simon Peter amadi atoppa tung-inba aduna Jisugi tung illammi. Atoppa tung-inba aduga purohitlen aduga munna khangnaba maramna mahakna Jisuga loinana purohitlen-gi sumangda changlammi.
16 E Pedro estava fora, à porta. Saiu então o outro discípulo que era conhecido do sumo sacerdote, e falou à porteira, e levou a Pedro para dentro.
Adubu Peter-di mapanda thong manakta leplammi. Purohitlenna masak khangba atoppa tung-inba aduna hallaktuna mapham aduda thong sangbagi mathou touribi nupimacha aduda hairaga Peter-bu manungda pusillammi.
17 Então a porteira disse a Pedro: Não és tu também dos discípulos deste homem? Disse ele: Não sou
Thongsangbi nupimacha aduna Peter-da hairak-i, “Nahaksu mi asigi tung-inabasinggi marakta ama nattra?” Maduda Peter-na khumlak-i, “Ei natte.”
18 Ora estavam ali os servos e os criados, que tinham feito brazas, e se aquentavam, porquanto fazia frio; e com eles estava Pedro, aquentando-se também.
Matam adu ingbagi maramna minaising amadi ngaksellibasing aduna meitan thagatlaga madugi akoibada leptuna mei tiklammi. Peter-su makhoiga loinana leptuna mei tikminnarammi.
19 E o sumo sacerdote interrogou Jesus acerca dos seus discípulos e da sua doutrina.
Purohitlenna Ibungogi tung-inbasing amadi Ibungogi tambibagi matangda Ibungoda hanglammi.
20 Jesus lhe respondeu: Eu falei abertamente ao mundo; eu sempre ensinei na sinagoga e no templo onde todos os judeus se ajuntam, e nada disse em oculto;
Maduda Jisuna khumlak-i, “Eina taibangpanda iphong phongna wa hai aduga Jihudisingna tinnaba maphamsing haibadi synagogue-sing amadi Mapugi Sanglenda eina tambibani. Eina kari amata lonna haikhide.
21 Para que me perguntas a mim? pergunta aos que ouviram o que é que lhes tenho falado: eis que eles sabem o que eu lhes tenho dito.
Aduga karigi nahakna eingonda madugi wahang adu hanglibano? Eina haiba takhiba makhoi aduda eina kari kari haikhi haibadu hang-u. Eina haikhiba adu makhoina khangbani.”
22 E, tendo ele dito isto, um dos criados que ali estavam deu uma bofetada em Jesus, dizendo: Assim respondes ao sumo sacerdote?
Jisuna masi haiba matamda lanmi amana Ibungogi maida khubakna tharaga hairak-i, “Nangna adumna Purohitlenda khumbra?”
23 Respondeu-lhe Jesus: Se falei mal, dá testemunho do mal; e, se bem, porque me feres?
Maduda Jisuna hairak-i, “Eina aranba haikhiba leiradi madu leiriba mayam mamang asida haiyu. Aduga eina achumba hairabadi karigi nahakna eingonda nakhut tharibano?”
24 E Anás mandou-o, manietado, ao sumo sacerdote Caiphas.
Madudagi Annas-na pullaga leiriba Ibungobu Purohitlen Caiaphas-ki maphamda tharammi.
25 E Simão Pedro estava ali, e aquentava-se. Disseram-lhe pois: Não és também tu dos seus discípulos? ele negou, e disse: Não sou
Mapham aduda Peter leptuna mei tiklammi. Maduda makhoina Peter-da hanglak-i, “Nahaksu mi asigi tung-inba ama nattra?” Madu Peter-na yaramde aduga hairak-i, “Ei natte.”
26 E um dos servos do sumo sacerdote, parente daquele a quem Pedro cortara a orelha, disse: Não te vi eu no horto com ele?
Peter-na mana kakkhiba nupa adugi mari mata oiba purohitlen-gi manai amana Peter-da hairak-i, “Ingkhol aduda nahakna mahakka loinana leiba adu eina ukhidabra?”
27 E Pedro negou outra vez, e logo o galo cantou.
Madu Peter-na amuk hanna yaramde. Khudak aduda yenbarabana khonglak-i.
28 Depois levaram Jesus da casa de Caiphas para a audiência. E era pela manhã. E não entraram na audiência, para não se contaminarem, mas poderem comer a pascoa.
Jihudisingna Jisubu Caiaphas-ki maphamdagi Rome-gi leingak mapugi sanggaida puraklammi. Matam adu ayuk anganba oirammi. Makhoina Lanthokpibagi chakkhangba adu yaoba yananaba laininggi oiba masa sengna leinanaba makhoina sanggai manungdadi changlamde.
29 Então Pilatos saiu fora e disse-lhes: Que acusação trazeis contra este homem?
Maram aduna Pilate-na mapanda thoraktuna makhoida hanglak-i, “Nakhoina mi asi kari maral lei hairibano?”
30 Responderam, e disseram-lhe: Se este não fosse malfeitor, não to entregaríamos.
Maduda makhoina khumlak-i, “Mahak asi phattaba touba mi oiramdrabadi eikhoina mahakpu nahakki naphamda puraklamloi.”
31 Disse-lhes pois Pilatos: levai-o vós, e julgai-o segundo a vossa lei. Disseram-lhe pois os judeus: A nós não nos é lícito matar alguém.
Pilate-na hairak-i, “Nakhoina mahakpu puduna nakhoigi wayel yathanggi matung inna wayellu.” Maduda makhoina khumlak-i, “Mi amabu hatpa yabagi ayaba adu eikhoida pide.”
32 (Para que se cumprisse a palavra que Jesus tinha dito, significando de que morte havia de morrer.)
Masi Jisuna mahak karamba ma-ongda sigani haina haikhiba adu thungnanabani.
33 Tornou pois a entrar Pilatos na audiência, e chamou a Jesus, e disse-lhe: Tu és o rei dos judeus?
Madudagi Pilate-na sanggai manungda amuk changle aduga Jisubu kousillaga hanglak-i, “Nahak Jihudisinggi ningthoura?”
34 Respondeu-lhe Jesus: Tu dizes isso de ti mesmo, ou disseram-to outros de mim?
Jisuna khumlak-i, “Madu nahak nasadagi lakpa wahangla nattraga atoppa misingna nangonda eigi maramda haibagira?”
35 Pilatos respondeu: Porventura sou eu judeu? a tua nação e os principais dos sacerdotes entregaram-te a mim: que fizeste?
Pilate-na khumlak-i, “Eibu Jihudira? Nahakki mising amadi athoiba purohitsingna nahakpu eingonda sinnarakpani. Nahakna kari toukhrabage?”
36 Respondeu Jesus: O meu reino não é deste mundo: se o meu reino fosse deste mundo, pelejariam os meus servos, para que eu não fosse entregue aos judeus: porém agora o meu reino não é daqui.
Maduda Jisuna hairak-i, “Eigi leibakti taibangpan asigi natte. Taibangpan asigi oiramlabadi Jihudisingna eibu phaba thingnanaba eigi inaisingna lan soknaramgadabani. Adubu eigi leibakti mapham asigi natte.”
37 Disse-lhe pois Pilatos: Logo tu és rei? Jesus respondeu: Tu dizes que eu sou rei. Eu para isso nasci, e para isso vim ao mundo, para dar testemunho à verdade. Todo aquele que é da verdade ouve a minha voz.
Pilate-na hairak-i, “Adu oirabadi nahak ningthounine!” Maduda Jisuna khumlak-i, “Ei ningthouni haina nahakna haiba adu nahakna chumna haire. Maram asigidamak eihak pokpani amadi achumbagi maramda hainanaba taibangpan asida lakpani. Achumbagi maikeida leiba mi khudingna eigi khonjel tai.”
38 Disse-lhe Pilatos: Que é a verdade? E, dizendo isto, tornou a sair para os judeus, e disse-lhes: Não acho nele crime algum;
Pilate-na Ibungoda hanglak-i, “Achumba haibasi karino?” Madudagi Pilate-na mapanda thoktuna makhoida hairak-i, “Eina mangonda maral piba yaba kari amata phangde.
39 Mas vós tendes por costume que eu vos solte um pela pascoa. Quereis pois que vos solte o Rei dos judeus?
Adubu Lanthokpibagi chakkhangba matamda eina mi amabu thadokpagi nakhoigi chatnabi lei. Maram aduna Jihudisinggi ningthou adu nakhoigidamak thadokpa pambra?”
40 Então todos tornaram a clamar, dizendo: Este não, mas Barrabás. E Barrabás era um salteador.
Maduda makhoina kanna laorak-i, “Natte, mahak natte! Barabbas-pu thadok-u!” (Barabbas asi daku amani.)