Tiago 4
1 De onde veem as guerras e pelejas entre vós? Porventura não veem de aqui, a saber, dos vossos deleites, que nos vossos membros guerreiam?
Kust on pärit võitlused ja tülid teie seas? Kas mitte sealt, teie himudest, mis sõdivad teie sees?
2 Cobiçais, e nada tendes: sois invejosos, e cobiçosos, e não podeis alcançar: combateis e guerreais, e nada tendes, porque não pedis.
Te himustate, aga teil ei ole, ja siis te tapate. Te kadestate, aga kätte siiski ei saa, ja nii te võitlete ja tülitsete. Teil ei ole, sest te ei küsi Jumalalt.
3 Pedis, e não recebeis, porque pedis mal, para o gastardes em vossos deleites.
Te palute, aga ei saa, sest te palute valesti, tahtes seda tarvitada oma naudinguteks.
4 Adúlteros e adulteras, não sabeis vós que a amizade do mundo é inimizade contra Deus? Portanto qualquer que quizer ser amigo do mundo constitui-se inimigo de Deus.
Te abielurikkujad! Kas te ei tea, et sõprus maailmaga on vaen Jumala vastu? Kes iganes tahab olla maailma sõber, saab Jumala vaenlaseks.
5 Ou cuidais vós que em vão diz a escritura: O espírito que em nós habita tem desejo de inveja?
Või ehk arvate, et Pühakiri asjata ütleb, et ta igatseb kiivalt vaimu, mille ta meisse on elama pannud.
6 Antes dá maior graça. Portanto diz: Deus resiste aos soberbos, porém dá graça aos humildes.
Aga ta annab rohkem armu. Seepärast öeldakse: „Jumal paneb vastu kõrkidele, aga alandlikele annab ta armu.“
7 Sujeitai-vos pois a Deus, resisti ao diabo, e ele fugirá de vós.
Seepärast alistuge Jumalale! Seiske vastu kuradile, ja ta põgeneb teie eest.
8 Chegai-vos a Deus, e ele se chegará a vós. alimpai as mãos, pecadores; e, vós de duplo ânimo, purificai os corações.
Tulge Jumala ligi, siis tuleb tema teie ligi! Puhastage oma käed, te patused! Tehke puhtaks oma südamed, te kaksipidi mõtlejad!
9 Senti as vossas misérias, e lamentai, e chorai: converta-se o vosso riso em pranto, e o vosso gozo em tristeza.
Kurtke oma häda, leinake ja nutke! Teie naer muutugu nutuks ja rõõm kurbuseks.
10 Humilhai-vos perante o Senhor, e ele vos exaltará.
Alanduge Issanda ette ja tema tõstab teid üles.
11 Irmãos, não faleis mal uns dos outros. Quem fala mal de um irmão, e julga a seu irmão, fala mal da lei, e julga a lei: e, se tu julgas a lei, já não és observador da lei, mas juiz.
Ärge halvustage üksteist, vennad ja õed! Kes vennast või õest halba räägib või tema üle kohut mõistab, räägib halba Seadusest ja mõistab kohut Seaduse üle. Kui sa Seaduse üle kohut mõistad, siis ei ole sa Seaduse täitja, vaid kohtumõistja.
12 Há só um legislador, que pode salvar e destruir. Porém tu quem és, que julgas a outrem?
On vaid üks Seaduseandja ja Kohtumõistja, kes võib nii päästa kui ka hukata. Aga kes oled sina, et sa mõistad kohut oma ligimese üle?
13 Eia pois agora vós, que dizeis: Hoje, ou amanhã, iremos a tal cidade, e lá passaremos um ano, e contrataremos, e ganharemos;
Kuulge nüüd teie, kes ütlete: „Täna või homme sõidame sinna või sinna linna, tegutseme seal aasta ja kaupleme ning saame kasu!“
14 Digo-vos que não sabeis o que acontecerá amanhã. Porque, que é a vossa vida? É um vapor que aparece por um pouco, e depois se desvanece.
Aga teie ei tea, mida homne päev toob. Milline on teie elu? Te olete suitsuvine, mis korraks ilmub ja siis kaob.
15 Em lugar do que devieis dizer: Se o Senhor quizer, e se vivermos, faremos isto ou aquilo.
Selle asemel peaksite ütlema: „Kui Issand tahab, siis me elame ning teeme seda ja teist.“
16 Mas agora vos glóriais em vossas presunções: toda a glória tal como esta é maligna.
Te kiitlete oma enesekindluses. Kõik seesugune kiitlemine on halb.
17 Aquele pois que sabe fazer o bem e o não faz comete pecado.
Kui keegi teab, kuidas käituda õigesti, aga nii ei tee, on see tema jaoks patt.
