< Atos 28 >
1 E, havendo escapado, então souberam que a ilha se chamava milita.
Patusokiti kala nyanyi muisi iyuma, tuvimaniti kuwera shisiwa shilii shishemitwi Malita.
2 E os bárbaros usaram conosco de não pouca humanidade; porque, acendendo um grande fogo, nos recolheram a todos por causa da chuva que sobrevinha, e por causa do frio.
Wenikaya wa palii watutendiriti gaherepa nentu. Vula iweriti yankwanja kutowa na kuweriti na mbepu, su wakoziyiti motu na watushemeriti woseri twenga.
3 E, havendo Paulo ajuntado uma quantidade de vides, e pondo-as no fogo, uma víbora, fugindo do calor, lhe acometeu a mão.
Paulu kasoliti shisanka shididini sha mbawu na pakashituliti mumotu, toziya ya livuki lya motu, njoka yakawera na usungu kalawiti mushisanka shilii na kumnyengelera muliwoku lyakuwi.
4 E os bárbaros, vendo-lhe a bicha pendurada na mão, diziam uns aos outros: Certamente este homem é homicida, a quem, escapando do mar, a Justiça não deixa viver.
Wenikaya wa palii pawamuwoniti njoka ulii kalinyengelera muliwoku lya Paulu, su waligambiziyana, “Muntu ayu kalagaga tembera kalopoziwa kulawa mubahali, kuhowa hapeni kumleki kalikali!”
5 Porém, sacudindo ele a bicha no fogo, não padeceu nenhum mal.
Kumbiti Paulu kampuntiriti njoka ulii mumotu na mweni katenduwitwi ndiri ata padidini.
6 E eles esperavam que viesse a inchar ou a cair morto de repente; porém, tendo esperado já muito, e vendo que nenhum incômodo lhe sobrevinha, mudando de parecer, diziam que era um deus.
Wantu waweriti wankulolera mekatutumuki ama mekaguwi na kuhowa. Kumbiti pakwoyera kwa shipindi shitangala na kwona kwahera shoseri shashimlawiriti, womberi wagalamburiti maholu gawu na kwanja kulonga kuwera yomberi ndo mlungu.
7 E ali, próximo daquele mesmo lugar, havia umas herdades que pertenciam ao principal da ilha, por nome Públio, o qual nos recebeu e hospedou benignamente por três dias.
Pakwegera na pahala palii paweriti na malambu ga mkulu gwa shisiwa shilii yakashemitwi Publiu. Yomberi katuwankiti na kututendera kwa moyu guherepa kwa shipindi sha mashaka matatu.
8 E aconteceu que o pai de Públio estava de cama enfermo de febres e disenteria, ao qual Paulo foi ver, e, havendo orado, pôs as mãos sobre ele, e o curou.
Tati gwakuwi Publiu kagonjiti mushitanda, yomberi kaweriti kapyupa na kupweka mwazi. Paulu kingiriti mnumba su kamwoni na pakaluwa Mlungu, katula mawoku pamlweri na kumponiziya.
9 Feito pois isto, vieram também ter com ele os demais que na ilha tinham enfermidades, e sararam.
Kulawirana na shitwatira ashi, wantu woseri yawalikaliti mushisiwa shilii, walii yawaweriti walweli su wiziti na waponiziwitwi.
10 Os quais nos honraram também com muitas honras: e, havendo de navegar, nos proveram das coisas necessárias.
Womberi watupananiti ligoya nentu, na twenga patuweriti kala mumwanja kupitira mubahali, womberi watuliti mumtumbwi vintu vivuwa vyatuvifiriti.
11 E três meses depois partimos num navio de Alexandria que invernara na ilha, o qual tinha por insígnia Castor e Pollux.
Pa miyezi mitatu twanjiti mwanja kayi kwa meli yaigolokiti pashisiwa shilii toziya ya shipindi sha mpepu. Meli ayi iweriti ya Alekizandiriya iweriti na alama ya milungu mawira yawashemwa Kasita na Polukisi.
12 E, chegando a Siracusa, ficamos ali três dias.
Patusokiti mlushi lwa Sirakusi, tulikaliti aku kwa mashaka matatu.
13 De onde, indo costeando, viemos a régio; e um dia depois, soprando um vento do sul, chegamos no segundo dia a Puteolos.
Kulawa kulii tugenditi pampeku pa bahari na tusokiti mlushi lwa Regiu. Lishaka lyalifatiti lyega lyalihera makakala lyanjiti kuvuma kulawa kusika, na kwa mwanja gwa mashaka mawili tusokiti mlushi lwa Potioli.
14 Onde, achando alguns irmãos, nos rogaram que por sete dias ficassemos com eles; e assim fomos a Roma.
Aku tuwawoniti walongu yawatushemiriti tulikali pamuhera nawomberi kwa lijuwa limu. Su twendereyiti na mwanja mpaka tusokiti Rumi.
15 E de lá, ouvindo os irmãos novas de nós, nos sairam ao encontro à praça de Ápio e às três Vendas, e Paulo, vendo-os, deu graças a Deus, e tomou ânimo.
Walongu wa aku Rumi pawapatiti visoweru vyetu, womberi wiziti kulisoku lya Apiu na pahala papashemwa “mikahawa mitatu” kutwanka. Paulu pakawawoniti, yomberi kalongiti mayagashii Mlungu, su shitwatira ashi shimtenditi kaweriti na moyu.
16 E, logo que chegamos a Roma, o centurião entregou os presos ao general dos exércitos; porém a Paulo se lhe permitiu morar sobre si à parte, com o soldado que o guardava.
Patusokiti Rumi, Paulu wamlekeziyiti kulikala gweka yakuwi pakawera na mnjagira yumu gwa kumlolera.
17 E aconteceu que, três dias depois, Paulo convocou os que eram principais dos judeus, e, juntos eles, lhes disse: Varões irmãos, não havendo eu feito nada contra o povo, ou contra os ritos paternos, vim todavia preso desde Jerusalém, entregue nas mãos dos romanos;
Pa mashaka matatu, Paulu kawashemiti pamuhera wakulu wa Shiyawudi. Pawajojinikiti kala, yomberi kawagambiriti, “Walongu wangu, tembera neni nuwatenda ndiri shitwatira shoseri wantu wetu ama vitiba vya watati wetu kumbiti nkamulitwi aku Yerusalemu na kutulwa mumawoku mwa Warumi.
18 Os quais, havendo-me examinado, queriam soltar-me, por não haver em mim crime algum de morte.
Pawankosiyiti kala na kuwona nahera shidoda shoseri, womberi wafiriti kulekeziya.
19 Porém, opondo-se os judeus, foi-me forçoso apelar para Cesar, não tendo, contudo, de que acusar a minha nação.
Kumbiti Wayawudi wamonga walemiti shitwatira ashi, neni nazimika kukata lufaa kwa Kaisari tembera neni nweriti ndiri na shoseri sha kuwasitaki wantu wa lushi lwangu.
20 Assim que por esta causa vos chamei, para vos ver e falar; porque pela esperança de Israel estou com esta cadeia.
Toziya ayi nduwa kuliwona na kuyowera na mwenga, mana ndawalirwa minyololu ayi toziya ya litumbiru lilii lya Israeli.”
21 Porém eles lhe disseram: Nós não recebemos acerca de ti cartas algumas da Judeia, nem, vindo aqui algum dos irmãos, nos anunciou ou falou de ti mal algum.
Womberi wamwankula, “Twenga tuwanka ndiri luhamba lwoseri kulawa Yudeya kuusu gwenga, ama kwahera mlongu yoseri yakiziti panu na kulaviya shisoweru ama kutakula shoseri shidoda kuusu gwenga.
22 Porém bem quizeramos ouvir de ti o que sentes; porque, quanto a esta seita, notório nos é que em toda a parte se fala contra ela.
Kumbiti metufiri kupikinira kulawa kwaku shilii shaguhola toziya tuvimana kuwera kila pahala wantu wankutakulira madoda kuusu womberi.”
23 E, havendo-lhe eles assinalado um dia, muitos foram ter com ele à pousada, aos quais declarava e testificava o reino de Deus, e procurava persuadi-los à fé de Jesus, tanto pela lei de Moisés como pelos profetas, desde pela manhã até à tarde.
Su pawapangiti lishaka lya kuliwona na womberi, wantu wavuwa wiziti kwanjira mandawira mpaka pamihi Paulu kawagambiriti vitwatira vivuwa na kulaviya ukapitawu kuusu Ufalumi wa Mlungu. Yomberi kajeriti kuwatenda wajimiri shisoweru kuusu Yesu kulawa Mumalagaliru ga Musa na malembu ga wambuyi wa Mlungu.
24 E alguns criam no que se dizia; porém outros não criam.
Wamonga wawu wajimiriti shisoweru shakuwi kumbiti wamonga wajimira ndiri.
25 E, como ficaram entre si discordes, se despediram, dizendo Paulo esta palavra: Bem falou o Espírito Santo a nossos pais pelo profeta Isaias,
Su womberi wajimilirana ndiri, na pawayanjiti kuwuka, Paulu katakuliti shitwatira shimu, “Rohu Mnanagala katakuliti nakaka na watati wenu palii kupitira Isaya mbuyi gwa Mlungu,
26 Dizendo: vai a este povo, e dize: De ouvido ouvireis, e de maneira nenhuma entendereis; e, vendo, vereis, e de maneira nenhuma percebereis.
Pakalongiti, ‘Gugendi kwa wantu awa na gukawagambiri, kupikinira hampikiniri, kumbiti hapeni mwerewi, kulola hamloli, kumbiti hapeni mwoni.
27 Porque o coração deste povo está endurecido, e com os ouvidos ouviram pesadamente, e fecharam os olhos, para que nunca com os olhos vejam, nem com os ouvidos ouçam, nem do coração entendam, e se convertam e eu os cure.
Toziya myoyu ya wantu awa iwera ikamala, na makutu gawu gadiwa womberi wawona ndiri. Pamonga womberi mewaloli kwa masu gawu na mewapikaniri kwa makutu gawu, mewavimani kwa myoyu yawu na mewang'alambukiri, na neni meniwaponiziyi.’”
28 Seja-vos pois notório que esta salvação de Deus é enviada aos gentios, e eles a ouvirão.
“Su neni nfira mwenga muvimani kuwera ulopoziya wa Mlungu ujegwa kwa wantu yawawera ndiri Wayawudi na womberi hawapikiniri!”
29 E, havendo ele dito isto, partiram os judeus, tendo entre si grande contenda.
Na yomberi pakatakuliti kala visoweru avi, Wayawudi wawuka pawawera na visoweru mumyoyu mwawu.
30 E Paulo ficou dois anos inteiros na sua própria habitação que alugara, e recebia todos quantos vinham vê-lo;
Kwa shipindi sha vinja viwili vyoseri Paulu kalikaliti kulaa pakaya pakapangiti mweni, kaweriti kankuwashemera woseri yawasokiti kumulamsiya.
31 Pregando o reino de Deus, e ensinando com toda a ousadia as coisas pertencentes ao Senhor Jesus Cristo, sem impedimento algum.
Kwa ugangamala na pota na lyoga yomberi kaweriti kankuwubwera Ufalumi wa Mlungu na kufunda kuusu Mtuwa Yesu Kristu.