< Atos 20 >
1 E, depois que cessou o alvoroço, Paulo chamou para si os discípulos, e, abraçando-os, saiu para a Macedônia.
Kui rahutused olid lõppenud, kutsus Paulus jüngrid enese juurde, ja olles neid julgustanud, jättis ta nendega hüvasti ning asus teele Makedooniasse.
2 E, havendo andado por aquelas partes, e exortando-os com muitas palavras, veio à Grécia.
Ta käis läbi selle piirkonna, rääkis inimestele palju julgustavaid sõnu ja jõudis lõpuks Kreekasse.
3 E, passando ali três meses, e sendo-lhe pelos judeus postas ciladas, havendo de navegar para a Síria, determinou voltar pela Macedônia.
Ta jäi sinna kolmeks kuuks. Kuna juudid kavandasid tema vastu kurja samal ajal, kui tema valmistus purjetama Süüriasse, otsustas ta tagasi pöörduda Makedoonia kaudu.
4 E acompanhou-o, até à Asia, Sópater, de Berea, e, dos de Tessalônica, Aristarco, e Segundo, e Gaio de Derbe, e Timotheo, e, dos da Asia, Tycico e Trófimo.
Temaga koos olid Soopatros, Pürrose poeg Bereast, Aristarhos ja Sekundus Tessaloonikast, Gaius Derbest, samuti Timoteos, ning Tühhikos ja Trofimos Aasia maakonnast.
5 Estes, indo adiante, nos esperaram em Troas.
Need mehed läksid ette ja ootasid meid Troases.
6 E, depois dos dias dos pães asmos, navegamos de Philipos, e em cinco dias fomos ter com eles a Troas, onde estivemos sete dias.
Meie aga purjetasime pärast hapnemata leibade pühi Filippist ära ja ühinesime teistega viis päeva hiljem Troases. Me jäime sinna seitsmeks päevaks.
7 E no primeiro dia da semana, ajuntando-se os discípulos para partir o pão, Paulo, que havia de partir no dia seguinte, discursava com eles; e alargou a pratica até à meia noite.
Nädala esimesel päeval me kogunesime leiba murdma. Paulus kõneles inimestele. Ja kuna ta plaanis järgmisel päeval lahkuda, jätkas ta kõnelemist südaööni.
8 E havia muitas luzes no cenáculo onde estavam juntos.
Ent mitu lampi põles ülemises toas, kus me koos olime.
9 E, estando um certo mancebo, por nome Eutycho, assentado numa janela, caiu, tomado de um sono profundo que lhe sobreveio durante o extenso discurso de Paulo, desde o terceiro andar; e foi levantado morto.
Aknal istus noormees nimega Eutühhos, kes vajus sügavasse unne, kui Paulus rääkis ja rääkis. Kui ta oli sügavalt magama jäänud, kukkus ta kolmandalt korruselt alla ja kui ta üles tõsteti, oli ta surnud.
10 Paulo, porém, descendo, inclinou-se sobre ele, e, abraçando-o, disse: Não vos perturbeis, que a sua alma nele está.
Paulus läks alla, heitis ennast noormehe peale ja haaras ta ümbert kinni. „Ärge kartke, “ütles ta, „ta on elus!“
11 E subindo, e partindo o pão, e comendo, e falando-lhes largamente até à alvorada, assim partiu.
Siis ta läks üles, murdis leiba ja sõi. Kui ta oli kõnelnud kaua, kuni koiduni, ta lahkus.
12 E levaram vivo o mancebo, e ficaram não pouco consolados.
Aga rahvas viis noormehe koju elusana ja tundis suurt lohutust.
13 Nós, porém, subindo ao navio, navegamos até Asson, onde devíamos receber a Paulo, porque assim o ordenara, indo ele por terra.
Meie aga läksime varem laeva ja purjetasime Assosesse, kus me pidime Pauluse peale võtma. Ta oli niiviisi korraldanud, sest ta tahtis sinna jalgsi tulla.
14 E, logo que se ajuntou conosco em Asson, tomâ-mo-lo, e fomos a Mitylene:
Kui ta meiega Assoses kokku sai, võtsime ta laeva ja tulime Mitüleenesse.
15 E, navegando dali, chegamos no dia seguinte defronte de Chio, e no outro aportamos a Samos, e, ficando em Trogylio, chegamos no dia seguinte a Mileto.
Sealt me purjetasime järgmisel päeval edasi ja jõudsime Kiose saare lähedale. Teisel päeval aga purjetasime Samose saarele ja sellele järgneval päeval saabusime Mileetosesse.
16 Porque já Paulo tinha determinado passar adiante de Éfeso, para não gastar tempo na Asia. Apressava-se pois para, se lhe fosse possível, estar em Jerusalém no dia de pentecostes.
Sest Paulus oli otsustanud Efesosest mööda purjetada, et mitte Aasia provintsis aega viita, sest ta kiirustas, et kui vähegi võimalik, nelipühapäevaks jõuda Jeruusalemma.
17 E de Mileto mandou a Éfeso, a chamar os anciãos da igreja.
Mileetosest saatis Paulus sõna Efesosse ja kutsus kogudusevanemad enese juurde.
18 E, logo que chegaram junto dele disse-lhes: Vós bem sabeis, desde o primeiro dia em que entrei na Asia, o modo como em todo esse tempo me portei no meio de vós,
Kui nad saabusid, ütles ta neile: „Te teate, kuidas alates esimesest päevast, mil ma Aasia maakonda saabusin, ma kogu selle aja teie juures olen elanud.
19 Servindo ao Senhor com toda a humildade, e com muitas lágrimas e tentações, que pelas ciladas dos judeus me tem sobrevindo.
Ma teenisin Issandat suure alandlikkusega ja pisaratega ja ränkade katsumustega juutide kurjade vastuplaanide keskel.
20 Como nada, que útil vos fosse, deixei de vos anunciar, e ensinar publicamente e pelas casas:
Te teate, et ma pole kõhelnud teile kuulutada ühtki asja, mis võiks teile kasulik olla, vaid olen õpetanud avalikult ja majast majja käies.
21 Testificando, tanto aos judeus como aos gregos, a conversão a Deus, e a fé em nosso Senhor Jesus Cristo.
Ma tunnistasin nii juutidele kui kreeklastele, et nad peavad meeleparanduseks pöörduma Jumala poole ja uskuma Issandasse Jeesusesse.
22 E agora, eis que, ligado eu pelo espírito, vou para Jerusalém, não sabendo o que lá me há de acontecer.
Ja nüüd lähen ma Vaimust ajendatuna Jeruusalemma ega tea, mis minuga seal võib juhtuda.
23 Senão que o Espírito Santo de cidade em cidade me testifica, dizendo que me esperam prisões e tribulações.
Tean ainult seda, mida Püha Vaim igas linnas hoiatab ja ütleb, et vangistused ja raskused ootavad mind.
24 Mas de nenhuma coisa faço caso, e nem a minha vida tenho por preciosa, contanto que cumpra com alegria a minha carreira, e o ministério que recebi do Senhor Jesus, para dar testemunho do evangelho da graça de Deus.
Siiski ma ei pea oma elu endale kalliks. Minu ainus eesmärk on lõpetada võidujooks ja täita ülesanne, mille Issand Jeesus on mulle andnud: tunnistada Jumala armu evangeeliumi.
25 E agora, eis que bem sei que todos vós, por quem passei pregando o reino de Deus, não vereis mais o meu rosto.
Ma tean, et mitte keegi teist, kelle hulgas ma olen kuningriiki kuulutanud, ei näe mind enam kunagi.
26 Portanto, no dia de hoje, vos protesto que estou limpo do sangue de todos.
Seetõttu tunnistan ma teile tänasel päeval, et mina olen puhas kõikide verest.
27 Porque nunca deixei de anunciar-vos todo o conselho de Deus.
Sest ma pole kartnud teile kuulutada kogu Jumala tahet.
28 Olhai pois por vós, e por todo o rebanho sobre que o Espírito Santo vos constituiu bispos, para apascentardes a igreja de Deus, a qual alcançou com seu próprio sangue.
Sellepärast pange tähele iseennast ja kõike karja, mille ülevaatajaks Püha Vaim on teid pannud. Olge karjased Jumala kogudusele, mille ta on saanud iseenese vere läbi.
29 Porque eu sei isto: que, depois da minha partida, entrarão entre vós lobos cruéis, que não perdoarão ao rebanho.
Ma tean, et pärast minu lahkumist tulevad teie sekka julmad hundid, kes karja ei säästa.
30 E que dentre vós mesmos se levantarão homens que falarão coisas perversas, para atraírem os discípulos após si.
Isegi teie eneste seast tõusevad mehed ja moonutavad tõde, et meelitada jüngreid eneste järele.
31 Portanto, vigiai, lembrando-vos de que, durante três anos, não cessei, de noite e de dia, de admoestar com lágrimas a cada um de vós.
Sellepärast valvake ja mõelge sellele, et ma kolm aastat ööd ja päevad ei ole lakanud silmaveega manitsemast igaüht teie seast.
32 Agora pois, irmãos, encomendo-vos a Deus e à palavra da sua graça; o qual é poderoso para vos edificar e dar herança entre todos os santificados.
Nüüd ma jätan teid Jumala ja tema armusõna hooleks; tema ehitab teid üles ja annab teile pärandi kõigi pühitsetute seas.
33 De ninguém cobicei a prata, nem o ouro, nem o vestido.
Kellegi hõbedat ega kulda ega rõivaid ei ole ma kadestanud.
34 Vós mesmos sabeis que para o que me era necessário a mim, e aos que estão comigo, estas mãos me serviram.
Te teate, et need mu käed on teinud tööd ja teeninud minule ja minu kaaslastele seda, mis vajalik.
35 Tenho-vos mostrado em tudo que, trabalhando assim, é necessário suportar os enfermos, e lembrar as palavras do Senhor Jesus, que disse: Mais benaventurada coisa é dar do que receber.
Kõiges, mida ma tegin, näitasin teile, et sellise raske tööga peame aitama nõrgemaid, pidades meeles sõnu, mida Issand Jeesus ise ütles: „Õndsam on anda kui võtta!““
36 E, havendo dito isto, pondo-se de joelhos, orou com todos eles.
Kui Paulus oli kõne lõpetanud, põlvitas ta nende kõikidega maha ja palvetas.
37 E levantou-se um grande pranto entre todos, e, lançando-se ao pescoço de Paulo, o beijavam,
Siis puhkesid kõik valjusti nutma ja kallistasid Paulust ja andsid talle suud.
38 Entristecendo-se muito, principalmente pela palavra que dissera, que não veriam mais o seu rosto. E acompanharam-no até ao navio.
Kõige rohkem kurvastas neid väide, et nad ei näe tema nägu enam kunagi. Siis saatsid nad ta laevale.