< João 21 >

1 Depois d'isto manifestou-se Jesus outra vez aos discipulos junto do mar de Tiberiades; e manifestou-se assim:
Etu huwa pichete, arubi Jisu Tai nijor chela khan ke dikhai dise Tiberias nodi kinar te. Tai eneka taikhan ke dikhai dise:
2 Estavam juntos Simão Pedro, e Thomé, chamado Didymo, e Nathanael, o de Caná da Galilea, os filhos de Zebedeo, e outros dois dos seus discipulos.
-Simon Peter aru Didymus kowa Thomas, aru Galilee jaga laga Cana town pora Nathaniel aru Zebedee laga duijon chokra aru Tai chela khan kunba eke logote asele.
3 Disse-lhes Simão Pedro: Vou pescar. Dizem-lhe elles: Tambem nós vamos comtigo. Foram, e subiram logo para o barco, e n'aquella noite nada apanharam.
Simon Peter taikhan ke koise, “Moi maas dhori bole jai ase.” Taikhan koise, “Amikhan bhi apuni logote jabo.” Titia taikhan joldi jai kene ekta naw te bohi jaise, kintu etu rati taikhan eku bhi pa-a nai.
4 E, sendo já manhã, Jesus se apresentou na praia, porém os discipulos não conheceram que era Jesus.
Jitia phojur hoise, Jisu nodi kinar te khara thakise, hoilebi chela khan etu Jisu ase koi kene jana nai.
5 Disse-lhes pois Jesus: Filhos, tendes alguma coisa de comer? Responderam-lhe: Não.
Karone Jisu taikhan ke koise, “Jawan khan, khabole kiba ase?” Taikhan Taike koise, “Nai.”
6 E elle lhes disse: Lançae a rede para a banda direita do barco, e achareis. Lançaram-n'a pois, e já não a podiam tirar, pela multidão dos peixes.
Titia Tai taikhan ke koise, “Naw laga dyna phale tumikhan jal hali dibi, titia tumikhan kiba pabo.” Titia taikhan jal hali dise, aru maas bisi dhori luwa karone tanibo para nai.
7 Então aquelle discipulo a quem Jesus amava disse a Pedro: É o Senhor. E, quando Simão Pedro ouviu que era o Senhor, cingiu-se com a tunica (porque estava nú) e lançou-se ao mar.
Titia juntu chela ke Jisu morom kore, tai pora Peter ke koise, “Etu Probhu ase.” Jitia Simon Peter etu kotha hunise, tai laga bahar kapra pindhi loise- kelemane tai kapra nalagai kene thakise- aru samundar te jap marise.
8 E os outros discipulos foram com o barco (porque não estavam distantes da terra senão quasi duzentos covados), levando a rede dos peixes.
Kintu dusra chela khan chutu naw te ahise- kelemane taikhan kinar te jabole bisi dur nohoi, dui-sou hath lamba nisena he ase- aru taikhan maas bhorta thaka jal ke tani ani loise.
9 Logo que desceram para terra, viram ali umas brazas, e um peixe posto em cima, e pão.
Jitia taikhan joldi matite ahi jaise, taikhan jui laga koila te maas rakhi thaka, aru roti dikhise.
10 Disse-lhes Jesus: Trazei dos peixes que agora apanhastes.
Jisu taikhan ke koise, “Tumikhan etiya dhori luwa pora maas olop anibi.”
11 Simão Pedro subiu, puxou a rede para terra, cheia de cento e cincoenta e tres grandes peixes, e, sendo tantos, não se rompeu a rede.
Simon Peter naw te jai kene dangor maas pora bhorta thaka jal ke matite tani anise; ta te bisi thakise hoilebi jal to phata nai.
12 Disse-lhes Jesus: Vinde, jantae. E nenhum dos discipulos ousava perguntar-lhe: Quem és tu? sabendo que era o Senhor.
Jisu pora taikhan ke koise, “Ahibi aru nashta kori lobi.” Kintu ekjon chela khan bhi Taike hudibo mon dangor kora nai, “Apuni kun ase?” Kelemane Tai he Probhu ase koi kene taikhan jani loise.
13 Chegou pois Jesus, e tomou o pão, e deu-lh'o, e, similhantemente o peixe.
Jisu ahise aru roti aru maas loi kene taikhan ke dise.
14 E já esta era a terceira vez que Jesus se manifestava aos seus discipulos, depois de ter resuscitado dos mortos.
Etu tin bar asele Jisu Tai mora pora ji uthija pichete chela khan ke nijor dikhai dise.
15 E, depois de terem jantado, disse Jesus a Simão Pedro: Simão, filho de Jonas, amas-me mais do que estes? E elle respondeu: Sim, Senhor; tu sabes que te amo. Disse-lhe: Apascenta os meus cordeiros.
Jitia nashta kori loise, Jisu Simon Peter ke koise, “Simon Peter, Jonah laga chokra, tumi eitu khan pora bhi Moike bisi morom kore?” Peter Tai koise, “Hoi Probhu moi Apuni ke morom kora Apuni jane.” Jisu taike koise, “Ami laga mer khan ke khila bhi.”
16 Tornou a dizer-lhe segunda vez. Simão, filho de Jonas, amas-me? Disse-lhe: Sim, Senhor; tu sabes que te amo. Disse-lhe: Apascenta as minhas ovelhas.
Tai taike aru koise dusra bar, “Simon Jonah laga chokra, tumi Moike morom kore?” Peter Taike koise, “Hoi Probhu, Apuni he jane moi Apuni ke morom kore.” Jisu taike koise, “Ami laga mer khan ke roikhya koribi.”
17 Disse-lhe terceira vez: Simão, filho de Jonas, amas-me? Simão entristeceu-se por lhe ter dito terceira vez: Amas-me? e disse-lhe: Senhor, tu sabes todas as coisas; tu sabes que eu te amo. Jesus disse-lhe: Apascenta as minhas ovelhas.
Tai taike koise tin bar, “Simon Jonah laga chokra, tumi Moike morom kore?” Peter udas hoise kelemane Jisu taike tin bar kowa karone, “Moike morom kore?” Tai koise, “Probhu, Apuni he sob jane, moi Apuni ke morom kore.” Jisu taike koise, “Ami laga mer khan ke khila bhi.
18 Na verdade, na verdade, te digo, que, quando eras mais moço, te cingias a ti mesmo, e andavas por onde querias: mas, quando já fores velho, estenderás as tuas mãos; e outro te cingirá, e te levará para onde tu não queiras.
Hosa pora Moi tumike kobo, tumi jawan somoite tumi nijor komor bandi kot te jabole mon kore ta te jai thakisele, kintu jitia tumi bura hoi jabo, tumi hath uthaikene dusra pora tumike kapra pindhai aru tumi kot te jabole mon nakore ta te loijabo.”
19 E disse isto, significando com que morte havia elle de glorificar a Deus. E, dito isto, disse-lhe: Segue-me.
Titia Jisu etu kowa motlob to Peter kineka moribo aru Isor ke mohima kori bole ase, etu dikhai dibole kowa hoise, aru Tai Peter ke koise, “Ami laga piche koribi.”
20 E Pedro, voltando-se, viu que o seguia aquelle discipulo a quem Jesus amava, e que na ceia se recostara tambem ao seu peito, e que dissera: Senhor, quem é que te ha de trahir.
Titia Peter ghuri piche saise, aru junke Jisu morom kore etu chela jun bhoj kora somoite thik Jisu laga chati usorte jhuki kene hudise, “Probhu, Apuni ke thogai dibole thaka kun ase?”
21 Vendo Pedro a este, disse a Jesus: Senhor, e d'este que será?
Karone Peter taike dikhi kene Jisu ke koise, “Kintu Probhu, etu manu kineka hobo?”
22 Disse-lhe Jesus: Se eu quero que elle fique até que eu venha, que te importa a ti? Segue-me tu.
Jisu taike koise, “Jodi Moi kobo Moi aru wapas naha tak, taike thaki bole dibo mon korile tumi ki hoise? Tumi Ami laga piche koribi.”
23 Divulgou-se pois entre os irmãos este dito, que aquelle discipulo não havia de morrer. Jesus, porém, não lhe disse que não morreria, mas: Se eu quero que elle fique até que eu venha, que te importa a ti?
Karone etu chela namoribo koi kene bhai khan majote kotha kori thakise, kintu Jisu taike etu chela namoribo kowa nai kintu, “Jodi Moi aru naha tak taike thaki bole dibo mon korile, tumi ki hoise?”
24 Este é o discipulo que testifica d'estas coisas, e estas coisas escreveu; e sabemos que o seu testemunho é verdadeiro.
Etu chela he ase jun pora etu kotha ke gawahi dise, aru etu kotha ke likhi diya hoise, aru tai laga gawahi hosa ase, etu amikhan jani ase.
25 Ha, porém, ainda muitas outras coisas que Jesus fez, as quaes, se cada uma de per si fosse escripta, cuido que nem ainda o mundo todo poderia conter os livros que se escrevessem. Amen.
Kintu aru bhi bisi kaam ase, Jisu kori diya, jodi etu sob kotha ekta-ekta kori likhi jabo koile, ami laga bhabona te kitab likhi bole etu duniya te jagah napabo.

< João 21 >