< Matayu 21 >

1 Yesu na wafundwa wakuwi pawaweriti pakwegera na Yerusalemu na kusoka Betifagi kulugongu lwa Mizeyituni, kawatumiti wantumintumi wakuwi wawili,
E quando se aproximaram de Jerusalém, e chegaram a Betfagé, ao monte das Oliveiras, então Jesus mandou dois discípulos, dizendo-lhes:
2 pakawagambira, “Mgendi mpaka kushijiji sha palongolu penu na hamumwoni punda na mwana gwakuwi wawatawa. Muwayopoli na munjegeri.
Ide à aldeia em vossa frente, e logo achareis uma jumenta amarrada, e um jumentinho com ela; desamarra-a, e trazei-os a mim.
3 Handa muntu yoseri pakatakula shoseri, mumgambiri, ‘Mtuwa kawafira kawatenderi na shakapanu hawawalekeri.’”
E se alguém vos disser algo, direis: “O Senhor precisa deles, mas logo os devolverá”.
4 Shitwatira ashi shitendikiti su galii gagatakulitwi na mbuyi gwa Mlungu gatendeki,
Ora, isto aconteceu para que se cumprisse o que foi dito pelo profeta, que disse:
5 “Mlugambiri lushi lwa Sayuni, Guloli, Mfalumi gwaku kankwiza kwa gwenga! Ndo mpoli na kakwena panani pa punda, Na ndama, mwana gwa punda.”
Dizei à filha de Sião: “Eis que o teu rei vem a ti, manso, e sentado sobre um jumento; um jumentinho, filho de uma animal de carga”.
6 Su wafundwa wakuwi wagenda na watenda ntambu Yesu yakawalagaliriti,
Os discípulos foram, e fizeram como Jesus havia lhes mandado;
7 wamjega punda ulii na ndama gwakuwi, wayazilira nguwu zyawu panani pa punda na Yesu kakwena kalivaga pampindi pakuwi.
Então trouxeram a jumenta e o jumentinho, puseram as capas sobre eles, e ele montou sobre elas.
8 Lipinga lya wantu wayarika nguwu zawu munjira, na wantu wamonga wadumula maputira ga mitera na waiyalika panjira.
E uma grande multidão estendia suas roupas pelo caminho, e outros cortavam ramos das árvores, e os espalhavam pelo caminho.
9 Lipinga lya wantu wamlongoleriti Yesu na wamonga wamfatiti kumbeli pawabotanga, “Kakwiswi Mwana gwa Dawudi! Mlungu kamtekeleri yakiza mulitawu lya Mtuwa! Kakwiswi Mlungu!”
E as multidões que iam adiante dele, e as que seguiam, clamavam: Hosana ao Filho de Davi! Bendito o que vem no nome do Senhor! Hosana nas alturas!
10 Yesu pakaweriti kankwingira Yerusalemu, lushi loseri luweriti na shelekusheleku. Wantu wakosiyiti, “Hashi, ayu ndo gaa?”
Enquanto ele entrava em Jerusalém, toda a cidade se alvoroçou, perguntando: Quem é este?
11 Lipinga lya wantu liwankula, “Ayu ndo Yesu mbuyi gwa Mlungu, kalawa Nazareti isi ya Galilaya.”
E as multidões respondiam: Este é o Profeta Jesus, de Nazaré de Galileia.
12 Yesu kagenda kwingira Mnumba nkulu ya Mlungu, kawawinga kunja wantu woseri yawaweriti wankuwuza na kuhemera vintu palii. Kazigalambuziya meza zawaweriti wankuvunjira mpiya na vigoda vya wantu yawaweriti wankuwuza wang'unda,
Jesus entrou no Templo; então expulsou todos os que estavam vendendo e comprando no Templo, e virou as mesas dos cambistas e as cadeiras dos que vendiam pombas.
13 na kawagambira, “Galembwa Mumalembu Mananagala kuwera Mlungu kalonga, ‘Numba nkulu yaneni hayishemwi numba ya sala.’ Kumbiti mwenga muyitenda mpanga ya wapoka!”
E disse-lhes: Está escrito: “Minha casa será chamada casa de oração”; mas vós a tornais em covil de ladrões!
14 Wanalwisi na yawalewelekiti wamgendiriti Yesu Kunumba nkulu ya Mlungu na yomberi kawaponiziya.
E cegos e mancos vieram a ele no Templo, e ele os curou.
15 Su, watambika wakulu na wafunda wa Malagaliru wakalaliti pawawoniti vitwatira vya kulikangasha vyakatenditi na wana pawaweriti wankubotanga Mnumba nkulu ya Mlungu pawalonga, “Kakwiswi Mwana gwa Dawudi!”
Quando os chefes dos sacerdotes e os escribas viram as maravilhas que ele fazia, e as crianças gritando no Templo: “Hosana ao Filho de Davi!”, eles ficaram indignados.
16 Su womberi wamkosiya Yesu, “Hashi, gupikinira ntambu yawalonga?” Yesu kawankula, “Yina mpikanira. Hashi, hamwebetuli Malembu aga? ‘Guwafunditi wana na wana wanonu ntambu ya kukukwisa.’”
E perguntaram-lhe: Ouves o que estas [crianças] dizem? E Jesus lhes respondeu: Sim. Nunca lestes: “Da boca das crianças e dos bebês providenciaste o louvor?”
17 Su, Yesu kawaleka na kagenda kunja kwa lushi na kagenda Betaniya na kalikaliti kulaa pashiru poseri.
Então ele os deixou, e saiu da cidade para Betânia, e ali passou a noite.
18 Yesu pakaweriti kankuwuya mlushi mandawira putiputi, kaweriti na njala.
E pela manhã, enquanto voltava para a cidade, teve fome.
19 Kaguwona mkuyu pampeku pa njira na kagugendera, kumbiti guweriti gwahera bwajubwaju loseri ira gwana mihamba hera. Su kagugambira mtera, “Hapeni guleri kayi mabwajubwaju!” Palaa palii mkuyu gulii guyuma. (aiōn g165)
Quando ele viu uma figueira perto do caminho, veio a ela, mas nada nela achou, a não ser somente folhas. E disse-lhe: Nunca de ti nasça fruto, jamais! E imediatamente a figueira se secou. (aiōn g165)
20 Wafundwa pawaguwoniti na walikangasha, pawalonga, “Iwera hashi mkuyu agu guyuma kanongola?”
Os discípulos viram, e ficaram maravilhados, dizendo: Como a figueira se secou de imediato?
21 Yesu kawankula, “Nakaka nuwagambirani, handa pamuwera na njimiru pota na lyoga, hamuwezi kutenda ntambu yantenditi kwa mkuyu agu na kwa hangu ndiri hera kumbiti ata hamuwezi kulugambira lugongu, ‘Gutupuki gukalidibiziyi gumweni mulitanda,’ na hayitendeki.
Porém Jesus lhes respondeu: Em verdade vos digo: se tiverdes fé, e não duvidardes, vós não somente fareis isto à figueira, mas até se disserdes a este monte: “Levanta-te, e lança-te no mar”, isso se fará.
22 Handa pamwajimira, hampananwi shoseri shamluwa kwa Mlungu.”
E tudo o que pedirdes em oração, crendo, recebereis.
23 Yesu kingiriti Mnumba nkulu ya Mlungu na kaweriti kankufunda. Watambika wakulu na wazewi wamwiziriti Yesu na kumkosiya, “Hashi, gutenda vitwatira avi kwa uwezu wa gaa? Hashi, ndo gaa yakakupanana uwezu awu?”
Depois de entrar no templo, quando ele estava ensinando, os chefes dos sacerdotes e os anciãos do povo se aproximaram dele, perguntando: Com que autoridade fazes isto? E quem te deu esta autoridade?
24 Yesu kawankula, “Naneni hanuwakosiyi likosiwu limu na pamunankula, su naneni hanuwagambirani ntenda vitwatira avi kwa uwezu wa gaa.
Jesus lhes respondeu: Eu também vos farei uma pergunta. Se vós a responderdes a mim, também eu vos responderei com que autoridade faço isto.
25 Nuwakosiya, ‘Hashi, uwezu wa Yohani Mbatiza ulawiti kwagaa? Hashi, ulawiti kumpindi ama kwa wantu?’” Kumbiti wanjiti kulitakuziyana weni, “Hatulongi ashi? Handa patutakula, ‘Ulawiti kwa Mlungu,’ yomberi hakatukosiyi, ‘Su, iwera hashi mumjimiriti ndiri Yohani?’
De onde era o batismo de João? Do céu, ou dos seres humanos? E eles pensaram entre si mesmos, dizendo: Se dissermos: “Do céu”, ele nos dirá: “Por que, então, não crestes nele?
26 Kumbiti patulonga, ‘Ulawiti kwa wantu,’ tutira lipinga lya wantu toziya wantu woseri wavimana kuwera Yohani kaweriti mbuyi gwa Mlungu.”
Mas se dissermos: “Dos seres humanos”, temos medo da multidão, pois todos consideram João como profeta.
27 Su, wamwankula Yesu, “Tuvimana ndiri.” Yesu kawagambira, “Naneni viraa hapeni nuwagambiri ntenda vitwatira avi kwa uwezu wa gaa.
Então responderam a Jesus: Não sabemos. E ele lhes disse: Nem eu vos digo com que autoridade faço isto.
28 “Vinu mwenga mulihola ashashi kwa shitwatira ashi? Kuweriti muntu yumu yakaweriti na wana wakuwi wawili. Yomberi kamgendiriti mkulu yumu na kulonga, ‘Mwana gwangu, leru gugendi gwakatendi lihengu mulirambu lya mizyabibu.’
Mas que vos parece? Um homem tinha dois filhos. Aproximando-se do primeiro, disse: “Filho, vai hoje trabalhar na minha vinha.”
29 Yomberi kamwankula, ‘Hapeni ng'endi,’ kumbiti shakapanu kagenda kutenda lihengu.
Porém ele respondeu: “Eu [vou], senhor”, mas não foi.
30 Shakapanu tati ulii kamgendera mwana gwakuwi yumonga kamgambiriti ntambu ilii. Yomberi kamwankula, ‘Yina tati hang'endi,’ kumbiti kagenditi ndiri.
E, aproximando-se do segundo, disse da mesma maneira. E ele respondeu: “Não quero”; mas depois se arrependeu, e foi.
31 Hashi, pa wawili awa gaa yakatenditi gakafiriti tati gwakuwi?” Womberi wamwankula, “Uliya mwana gwa kwanja.” Su, Yesu kawagambira, “Nuwagambirani nakaka, watola kodi na wandiyandiya hawawalonguleri kugenda kwingira Muufalumi wa Mlungu.
Qual dos dois fez a vontade do pai? Eles lhe responderam: O segundo. Jesus lhes disse: Em verdade vos digo que os publicanos e as prostitutas estão indo adiante de vós ao Reino de Deus.
32 Toziya Yohani Mbatiza kiziti kwa mwenga kawalanguziya njira ya kulikala ya kumfiriziya Mlungu na mwenga mumjimira ndiri, kumbiti watola kodi na wandiyandiya wamjimiriti. Ata pamwoniti goseri aga, mwenga mlekiti ndiri vidoda vyamtenda na kumjimira yomberi.”
Pois João veio a vós mesmos no caminho de justiça, mas não crestes nele; enquanto que os publicanos e as prostitutas nele creram. Vós, porém, mesmo tendo visto [isto], nem assim vos arrependestes, a fim de nele crer.
33 Yesu kalonga, “Mpikaniri mfanu gumonga. Kuweriti na muntu yakaweriti na lirambu, ndo mweni yakalimiti mizyabibu, katindiziya lipamanda na kabawa linegu lya kukamira zyabibu na kanyawiti liringu lya kulolelera. Shakapanu lirambu lya mizyabibu lilii kaliyazimira kwa walimaji, mweni kagenda mwanja gwa kutali.
Ouvi outra parábola. Havia um homem, dono de uma propriedade. Ele plantou uma vinha, cercou-a, fundou nela uma prensa de uvas, e construiu uma torre. Depois a arrendou a uns lavradores, e partiu-se para um lugar distante.
34 Shipindi sha kubenanga pashisokiti, kawatumiti wantumintumi wakuwi kwa walimaji walii, su watoli semu yakuwi yawabeniti.
Quando chegou o tempo dos frutos, enviou seus servos aos lavradores, para receberem os frutos que a ele pertenciam.
35 Walimaji walii wawakamula wantumintumi wakuwi, yumu wamkomanga, yumonga wamlaga na yumonga wamlaga kwa kumgumanga mabuwi.
Mas os lavradores tomaram os seus servos, e feriram um, mataram outro, e apedrejaram outro.
36 Muntu ulii kawatuma kayi wantumintumi wamonga wavuwa, kuliku wa kwanja, walimaji walii watenda ntambu ira ilii.
Outra vez enviou outros servos, em maior número que os primeiros, mas fizeram-lhes o mesmo.
37 Upeleru kamtuma mwana gwakuwi kugenda kwa womberi pakalihola, ‘Nakaka hawampikiniri mwana gwangu.’
E por último lhes enviou o seu filho, dizendo: “Respeitarão ao meu filho”.
38 Kumbiti walimaji walii pawamwoniti mwana gwakuwi, walitakuziyana weni kwa weni, ‘Ayu ndo muhala gwakuwi. Mwizi tumlagi na uhala wakuwi hauweri watwenga!’
Mas quando os lavradores viram o filho, disseram entre si: “Este é o herdeiro. Venhamos matá-lo, e tomemos a sua herança”.
39 Su, wambata na wamlaviya kunja kulirambu lilii lya mizyabibu na wamlaga.”
Então o agarraram, lançaram-no para fora da vinha, e o mataram.
40 Yesu kawakosiya, “Vinu, mweni kana lirambu lya mizyabibu pakiza, hakawatendi hashi walimaji walii?”
Ora, quando o senhor da vinha chegar, o que fará com aqueles lavradores?
41 Womberi wamwakula, “Hakawalagi woseri yawatenditi vidoda na lirambu lilii hakawapanani walimaji wamonga, ndo weni hawamupanani semu yakuwi yawavibena kwa shipindi sha kubenanga.”
Eles lhe responderam: Aos maus dará uma morte má, e arrendará a vinha a outros lavradores, que lhe deem os frutos em seus tempos [de colheita].
42 Yesu kawagambira, “Hashi, hamwebetuli shawalembiti Mumalembu Managala? ‘Libuwi lyawalilemiti wanyawa numba, vinu liwera libuwi lyaliwera na mana nentu kuliku mabuwi goseri. Mtuwa ndo yakatenditi shitwatira ashi, shitwatira sha kulikangasha nentu kwa twenga!’”
Jesus lhes disse: Nunca lestes nas Escrituras: “A pedra que os construtores rejeitaram, essa se tornou cabeça da esquina. Isto foi feito pelo Senhor, e é maravilhoso aos nossos olhos”?
43 Yesu kongera kutakula, “Su nuwagambirani, Ufalumi wa Mlungu hawawawusiyi kwa mwenga na kuwapanani wantu yawalera mabwajubwaju gaherepa.
Portanto eu vos digo que o reino de Deus será tirado de vós, e será dado a um povo que produza os frutos dele.
44 Yoseri yakaguwa pa libuwi ali hakamegeki vipandi vipandi na libuwi palimguwira muntu yoseri, halimupekesi.”
E quem cair sobre esta pedra será quebrado; mas sobre quem ela cair, ela o tornará em pó.
45 Watambika wakulu na Mafalisayu pawapikaniriti mifanu ya Yesu na wavimaniti kuwera yomberi kaweriti kankuwalonga weni.
Quando os chefes dos sacerdotes e os fariseus ouviram estas suas parábolas, entenderam que [Jesus] estava falando deles.
46 Su wajeriti kusakula ntambu ya kumkamula Yesu. Kumbiti womberi watiriti lipinga lya wantu lyawamaniti kuwera Yesu ndo mbuyi gwa Mlungu.
E procuravam prendê-lo, mas temeram as multidões, pois elas o consideravam profeta.

< Matayu 21 >