< Yohani 1 >
1 Panjiti lipaga kuweriti na Shisoweru, Shisoweru kaweriti pamuhera na Mlungu, nayomberi kaweriti Mlungu.
No principio era o Verbo, e o Verbo estava com Deus, e o Verbo era Deus.
2 Kwanjira kwanja Shisoweru kaweriti pamuhera na Mlungu.
Elle estava no principio com Deus.
3 Kupitila shisoweru, Mlungu kawumbiti vintu vyoseri, kwahera ata shintu shimu shawashiwumbitwi pota nayomberi.
Todas as coisas foram feitas por elle, e sem elle nada, do que foi feito, se fez.
4 Shisoweru ndo shanzu sha makaliru na makaliru aga gajegiti weru kwa wantu.
N'elle estava a vida, e a vida era a luz dos homens;
5 Uweru awu ulangala muntiti na ntiti hapeni izimiziyi uweru awu.
E a luz resplandece nas trevas, e as trevas não a comprehenderam.
6 Mlungu kamtumiti mjumbi gwakuwi litawu lyakuwi Yohani,
Houve um homem enviado de Deus, cujo nome era João.
7 Yakiziti kuwapitawulira wantu kuusu uweru awu, su woseri wapikiniriti ujumbi na wamijimiri.
Este veiu para testemunho, para que testificasse da luz; para que todos cressem por elle.
8 Yohani kaweriti ndiri uweru, ira kiziti hera kuwagambira wantu kuusu uweru awu.
Não era elle a luz; mas para que testificasse da luz.
9 Awu ndo weru wanakaka, weru wankwiza pasipanu, kuwawalira wantu woseri.
Este era a luz verdadeira, que alumia a todo o homem que vem ao mundo.
10 Shisoweru kaweriti pasipanu. Mlungu kanyawiti pasipanu kupitira Shisoweru, kumbiti wantu wa pasipanu wamumana ndiri.
Estava no mundo, e o mundo foi feito por elle, e o mundo não o conheceu.
11 Kiziti muisi yakuwi mweni, kumbiti wantu wakuwi mweni wamuwanka ndiri.
Veiu para o que era seu, e os seus não o receberam.
12 Kumbiti wamonga yawamuwankiti na kumjimira, awa kawayupiti uwezu wa kuwera wana wa Mlungu.
Mas, a todos quantos o receberam, deu-lhes o poder de serem feitos filhos de Deus, a saber, aos que crêem no seu nome;
13 Womberi waweriti ndiri wana wa Mlungu kwa uwezu wa wantu ama kwa makakala ga nshimba ama kwa kufira kwa muntu, ira Mlungu mweni kawatenditi waweri wana wakuwi.
Os quaes não nasceram do sangue, nem da vontade da carne, nem da vontade do varão, mas de Deus.
14 Shisoweru kaweriti muntu, kalikaliti na twenga, kaweriti upendelewu nentu pamuhera na unakaka. Tuwoniti ukwisa wakuwi, ukwisa yakauwankiti, wa Mwana gwa gweka gwa Tati.
E o Verbo se fez carne, e habitou entre nós, e vimos a sua gloria, como a gloria do unigenito do Pae, cheio de graça e de verdade.
15 Yohani kawagambira wantu kuusu Shisoweru. Kabotanga, “Ayu ndo ulii yanumtakuliti shipindi pantakuliti, ‘Paneni kankwiza muntu yumu, yomberi ndo mkulu kuliku neni, toziya kaweriti kala neni naniyiwuki.’”
João testificou d'elle; e clamou, dizendo: Este era aquelle de quem eu dizia: O que vem depois de mim é antes de mim, porque era primeiro do que eu.
16 Kulawira na upendelewu uvuwa wakuwi, katutekeleriti woseri, katupiti utekeleru na utekeleru.
E todos nós recebemos tambem da sua plenitude, e graça por graça.
17 Mlungu katupiti Lilagaliru kupitira Musa, kumbiti upendelewu na unakaka viziti kupitira Yesu Kristu.
Porque a lei foi dada por Moysés; a graça e a verdade vieram por Jesus Christo.
18 Kwahera muntu yakamwoniti Mlungu. Kumbiti Mwana gwa gweka yakaweriti Mlungu na yakaweriti uwega wa Tati gwakuwi, ndo yakatenditi kamanikani.
Deus nunca foi visto por alguem. O Filho unigenito, que está no seio do Pae, elle nol-o declarou.
19 Awu ndo upitawu wa Yohani kwa wakulu wa Wayawudi Yerusalemu kulii pawawatumiti watambika wamu na wantu wa ukowu wa Lawi wa numba ya Mlungu wagendi kwa Yohani wamkosiyi, “Gwenga gwa gaa?”
E este é o testemunho de João, quando os judeos mandaram de Jerusalem sacerdotes e levitas para que lhe perguntassem: Quem és tu
20 Yohani kalemiti ndiri kuwankula, ira katakuliti pota na kufifa, kalongiti, “Neni na Kristu ndiri yakasyagulitwi na Mlungu kuwalopoziya wantu.”
E confessou, e não negou; confessou: Eu não sou o Christo.
21 Womberi wamkosiya, “Su, gwenga gwa gaa? Gwenga gwa Eliya?” Yohani kawankula, “Ndala, neni ndiri.” Wamkosiya kayi, “Gwenga ndo ulii Mbuyi gwa Mlungu yawamtakuliti?” Yohani Kawankula, “Ndala!”
E perguntaram-lhe: Pois que? És tu Elias? E disse: Não sou. És tu propheta? E respondeu: Não.
22 Nawomberi wamgambira, “Su, gutugambiri gwenga gwa gaa? Su gutakula hashi kuusu gumweni? Hatugendi kutakula ntambu yagutuwankula kwa walii yawatutumiti.”
Disseram-lhe pois: Quem és? para que demos resposta áquelles que nos enviaram; que dizes de ti mesmo?
23 Yohani kawankula ntambu yakalembiti Isaya mbuyi gwa Mlungu, “Neni ndo liziwu lya muntu yakabotanga mushiwala, ‘Mnyawi njira yakupitira Mtuwa!’”
Disse: Eu sou a voz do que clama no deserto: Endireitae o caminho do Senhor, como disse o propheta Isaias.
24 Wajumbi yawatumitwi na Mafalisayu,
E os que tinham sido enviados eram dos phariseos;
25 wamkosiyiti Yohani, “Paguwera ndiri Kristu, ama Eliya, ama ulii Mbuyi gwa Mlungu, iwera hashi gubatiza?”
E perguntaram-lhe, e disseram-lhe: Porque baptizas pois, se tu não és o Christo, nem Elias, nem o propheta?
26 Yohani kawankula, “Neni mbatiza kwa mashi, kumbiti kwana yumu pakati penu yamummana ndiri.
João respondeu-lhes, dizendo: Eu baptizo com agua; mas no meio de vós está um a quem vós não conheceis.
27 Paneni kankwiza, neni herepa ndiri ata kuyopola lugoyi zya vilyatu vyakuwi.”
Este é aquelle que vem após mim, que já foi antes de mim, do qual eu não sou digno de desatar a correia da alparca.
28 Vitwatila vyoseri vyavilawiriti Betaniya kusika mwa lushemba lwa Yoridani, pahala Yohani pakawera kankubatiza.
Estas coisas aconteceram em Bethania, da outra banda do Jordão, onde João estava baptizando.
29 Shirawu yakuwi, Yohani kamwoniti Yesu kankumwizira. Yohani katakula, “Ayu ndo Mwana Kondolu gwa Mlungu, yakawusiya vidoda vya wantu wa pasipanu!
No dia seguinte João viu a Jesus, que vinha para elle, e disse: Eis aqui o Cordeiro de Deus, que tira o peccado do mundo.
30 Ayu ndo ulii yanumtakuliti, pantakuliti, ‘Paneni kamkwiza muntu yumu mkulu kuliku neni, toziya kaweriti kala neni haneniyiwuki.’
Este é aquelle do qual eu disse: Após mim vem um varão que já foi antes de mim; porque já era primeiro do que eu.
31 Namweni numumaniti ndiri, kumbiti niziti kubatiza kwa mashi su yomberi kamanikana kwa wantu wa Israeli.”
E eu não o conhecia; mas, para que fosse manifestado a Israel, por isso vim eu baptizando com agua.
32 Na awu ndo upitawu Yohani yakautakuliti, “Moniti Rohu Mnanagala kankusuluka gambira nkunda pakiza kulawa kumpindi kwa Mlungu na kumkangalira.
E João testificou, dizendo: Eu vi o Espirito descer do céu como uma pomba, e repousar sobre elle.
33 Neni numumana ndiri kuwera yomberi ndo uliya yanumtakuliti, su Mlungu yakantumiti neni kubatiza kwa mashi, kang'ambiriti, ‘Hagumwoni Rohu pakamsulukira muntu kulawa kumpindi, ndo ulii yakabatiza kwa Rohu Mnanagala.’
E eu não o conhecia, mas o que me mandou a baptizar com agua esse me disse: Sobre aquelle que vires descer o Espirito, e repousar sobre elle, esse é o que baptiza com o Espirito Sancto.
34 Yohani katakuliti, Neni moniti, nuwagambirani nakaka kuwera ayu ndo Mwana gwa Mlungu.”
E eu vi, e tenho testificado que este é o Filho de Deus.
35 Shirawu yakuwi, Yohani kaweriti kayi paliya pamuhera na wafundwa wakuwi wawili,
No dia seguinte João estava outra vez ali, e dois dos seus discipulos;
36 pakamwoniti Yesu kankupita katakula, “Ayu ndo Mwana Kondolu gwa Mlungu.”
E, vendo por ali andar a Jesus, disse: Eis aqui o Cordeiro de Deus.
37 Wafundwa wawili pawapikaniriti aga, su wagenditi pamuhera na Yesu.
E os dois discipulos ouviram-n'o dizer isto, e seguiram a Jesus.
38 Yesu kagalambukiti, kawawoniti wankumfata, su kawakosiya, “Mwankusakula shishi?” Womberi wamwankula, “Rabi” mana yakuwi “mfunda” gulikala koshi?
E Jesus, voltando-se e vendo que elles o seguiam, disse-lhes: Que buscaes? E elles lhe disseram: Rabbi, (que, traduzido, quer dizer, Mestre) onde moras?
39 Yesu kawagambira, “Mwizi na mloli.” Iweriti handa saa lilongu pamihi. Su wagenditi pamuhera na yomberi na wapawoniti pahala pakalikaliti. Walikaliti pamuhera na Yesu lishaka lyoseri.
Elle lhes disse: Vinde, e vêde. Foram, e viram onde morava, e ficaram com elle aquelle dia: e era já quasi a hora decima.
40 Andereya, mlongu gwa Simoni Peteru, yakampikiniriti Yohani pakalonga na mweni kamfatiti Yesu.
Era André, irmão de Simão Pedro, um dos dois que ouviram aquillo de João, e o haviam seguido.
41 Andereya kamwoniti kwanja mlongu gwakuwi Simoni, kamgambira, “Tumwoniti ulii Mlopoziya yakasyaguritwi na Mlungu” Ayu ndo Kristu Mlopoziya.
Este achou primeiro a seu irmão Simão, e disse-lhe: Já achámos o Messias (que, traduzido, é o Christo).
42 Su wamjegiti Simoni kwa Yesu. Yesu kamlola Simoni na kalonga, “Litawu lyaku ndo Simoni mwana gwa Yohani, Kumbiti hagushemwi Kefa.” Kwa Shigiriki ndo Peteru, mana yakuwi “Litalawu.”
E levou-o a Jesus. E, olhando Jesus para elle, disse: Tu és Simão, filho de Jonas; tu serás chamado Cephas (que quer dizer Pedro).
43 Shirawu yakuwi Yesu kaamuwiti kugenda Galilaya. Su kamwoniti Filipu, kamgambira, “Gunfati!”
No dia seguinte quiz Jesus ir á Galilea, e achou a Philippe, e disse-lhe: Segue-me.
44 Filipu kaweriti mwenikaya gwa Betisayida, lushi lyawalikaliti ashina Andereya na Peteru.
E Philippe era de Bethsaida, cidade de André e de Pedro.
45 Filipu kamwoniti Nataniyeri na kamgambira, “Tumwona ulii mweni Musa kamlembiti mushitabu sha Malagaliru na wambuyi wa Mlungu walembiti kuusu mweni. Mweni ndo Yesu mwana gwa Yosefu, kulawa Nazareti.”
Philippe achou Nathanael, e disse-lhe: Havemos achado aquelle de quem Moysés escreveu na lei, e os prophetas, a saber: Jesus de Nazareth, filho de José.
46 Nataniyeri kamkosiya Filipu, “Kwana shintu shoseri shiherepa shiza kulawa Nazareti?” Filipu kamwankula, “Gwizi guloli.”
Disse-lhe Nathanael: Pode vir alguma coisa boa de Nazareth? Disse-lhe Philippe: Vem, e vê.
47 Yesu pakamwoniti Nataniyeri kankumwizira, katakuliti kuusu yomberi, “Mloli! Ayu ndo Mwisraeli nakaka, kwahera shinika kwakuwi.”
Jesus viu Nathanael vir ter com elle, e disse d'elle: Eis aqui um verdadeiro israelita, em quem não ha dolo.
48 Nataniyeri kamkosiya “Gumana ashi neni?” Yesu kamwankula, “Pamberi pa Filipu kukushema, nukuwoniti pagulivagiti pasi pa mtera gwa mkuyu.”
Disse-lhe Nathanael: D'onde me conheces tu? Jesus respondeu, e disse-lhe: Antes que Philippe te chamasse, te vi eu, estando tu debaixo da figueira.
49 Nataniyeri kamwankula, “mfunda, Gwenga ndo Mwana gwa Mlungu! Gwenga gwa Mfalumi gwa Israeli!”
Nathanael respondeu, e disse-lhe: Rabbi, tu és o Filho de Deus, tu és o Rei d'Israel.
50 Yesu kamgambira, “Hashi, gujimira toziya nukugambiriti kuwera nukuwoniti pasi pa mtera gwa mkuyu? Haguwoni vikulu nentu vivuwa kuliku avi!”
Jesus respondeu, e disse-lhe: Porque te disse: Vi-te debaixo da figueira, crês? coisas maiores do que estas verás.
51 Na Yesu kawagambiriti womberi, “Nankuwagambirani mwenga nakaka, hamuwoni kumpindi kwa Mlungu kuvuguka na wantumintumi wa kumpindi pawakwena na kumsulukira Mwana gwa Muntu.”
E disse-lhe: Na verdade, na verdade vos digo que d'aqui em diante vereis o céu aberto, e os anjos de Deus subirem e descerem sobre o Filho do homem.