< Wagalatiya 4 >
1 Su ntakula vinu, muhala pakawera kankali mwana mdidini hapeni kaweri ntambu yingi na mumanda tembera ulunda woseri uwera wakuwi.
Or, je dis qu'aussi longtemps que l'héritier est enfant, il ne diffère en rien de l'esclave, quoiqu'il soit seigneur de tout;
2 Mweni kawera pasi pa walera wakuwi na yawalolera ulunda wakuwi mpaka shipindi sha kuhala shashitulitwi na tati gwakuwi.
Mais il est sous des tuteurs et des curateurs jusqu'au temps marqué par le père.
3 Ntambu iraa ayi twenga patuweriti handa twankali wana wadidini tuweriti wamanda wa vintu vyaviwera na uwezu vyavikolamlima pasipanu.
Nous aussi de même, lorsque nous étions enfants, nous étions sous l'esclavage des rudiments du monde.
4 Kumbiti shipindi shilii shashitulitwi pashisokiti, Mlungu kamtumiti mwana gwakuwi yakayiwukiti kwa mdala, yomberi kiwukiti pasi pa Malagaliru Mlungu gakamupananiti Musa,
Mais, lorsque les temps ont été accomplis, Dieu a envoyé son Fils, né d'une femme, né sous la loi,
5 kapati kuwalopoziya wantu woseri yawawera pasi pa Malagaliru, su tupati kutendwa wana wa Mlungu.
Afin qu'il rachetât ceux qui étaient sous la loi, afin que nous reçussions l'adoption.
6 Toziya vinu mwenga mwawana wakuwi, Mlungu kamtumiti Rohu gwa Mwana gwakuwi mumyoyu mwenu, Rohu yakashema “Aba” mana yakuwi “Tati.”
Et, parce que vous êtes fils, Dieu a envoyé dans vos cœurs l'Esprit de son Fils, lequel crie: Abba, ô Père!
7 Su gwenga gwa mumanda ndiri kayi, kumbiti gwamwana na gwenga paguwera mwana, su haguwanki goseri Mlungu gakawatuliriti wana wakuwi.
C'est pourquoi tu n'es plus esclave, mais fils, et si tu es fils, tu es aussi héritier de Dieu par Christ.
8 Makashu pamumumaniti ndiri Mlungu, muweriti wamanda wa vilii vyaviwera ndiri milungu nakaka.
Mais alors, à la vérité, ne connaissant point Dieu, vous serviez des dieux qui n'en sont point de leur nature.
9 Kumbiti vinu mumumana Mlungu ama nongi mumanikana na Mlungu, iwera hashi mwankuviwuyira vintu legilegi na vyavihera shintu, vintu vilii vyavikolamlima pasipanu, kwa vintu avi mfira kuwera wamanda kayi?
Et maintenant que vous avez connu Dieu, ou plutôt que vous avez été connus de Dieu, comment retournez-vous encore à ces faibles et misérables rudiments, auxquels vous voulez vous assujettir de nouveau?
10 Mwenga mwankali mwankugakola nentu mashaka na myezi na vipindi vya vinja na vinja!
Vous observez les jours, les mois, les temps et les années.
11 Neni ntira kuusu mwenga, pamonga lihengu lyantenditi kwa mwenga lyagamira hera.
Je crains pour vous que je n'aie travaillé en vain à votre égard.
12 Walongu wangu, nuwahiga muweri gambira neni, toziya neni wera gambira mwenga. Muntendera ndiri shidoda shoseri.
Soyez comme moi, car moi aussi j'ai été comme vous; je vous en prie, frères.
13 Mwenga muvimana kuwera toziya ya ulweli wangu, neni mpatiti lupenu lwa kuwera na mwenga na kuwabwelera Shisoweru Shiwagira kwa mala ya kwanja.
Vous ne m'avez fait aucun tort; et vous savez que je vous ai annoncé ci-devant l'Évangile dans l'infirmité de la chair;
14 Tembera ulweli wangu uwatuliti mumajeru, mwenga mumbeziyiti ndiri ama kumonera shinyakali. Kumbiti mwenga munankiti gambira neni ndo ntumintumi gwa kumpindi gwa Mlungu, gambira neni ndo Kristu Yesu mweni.
Et vous ne m'avez point méprisé ni rejeté, à cause de ces épreuves que j'ai dans ma chair; mais vous m'avez reçu comme un ange de Dieu, et comme Jésus-Christ.
15 Ntambu ya nemeleru yamuweriti nayu igenda koshi? Neni weza kupitawulira, shipindi shilii memuwezi kugakolopola masu genu na kumpanani neni.
Qu'est-ce donc qui faisait alors votre bonheur? Car je vous rends témoignage, que s'il eût été possible, vous vous fussiez arraché les yeux pour me les donner.
16 Hashi, neni nwera mngondu gwenu kwa kuwagambira unakaka?
Suis-je donc devenu votre ennemi, en vous disant la vérité?
17 Wantu walii yawagolokera kuwera mfati Malagaliru, walanguziya handa wankuwashera mwenga, kumbiti nfiru zyawu ziherepa ndiri. Shintu shawafira ndo kuwalekenaziya mwenga na twenga su mpati kuwera kwa womberi.
Ils sont zélés pour vous; mais non loyalement: au contraire, ils veulent vous détacher de nous, afin que vous soyez zélés pour eux.
18 Iherepa kuwera na bidii ya kutenda vitwatira viherepa kila shipindi. Neni pawera na mwenga, na shipindi shilii neni pawera ndiri pamuhera na mwenga.
Or, il est bon d'être zélé pour le bien en tout temps, et non pas seulement lorsque je suis présent parmi vous.
19 Wana wangu! Gambira utama wa kwiwura mwana, neni mpata kayi utama toziya ya mwenga mpaka pamuwera na ntambu ya Kristu mngati mwenu.
Mes petits enfants, pour qui je sens de nouveau les douleurs de l'enfantement, jusqu'à ce que Christ soit formé en vous;
20 Neni menfiri kuwera na mwenga shipindi shilaa ashi, pamonga meng'alambuli liziwu lyangu. Neni nkolwa na lyoga kuusu mwenga!
Je voudrais être maintenant avec vous, et changer de langage; car je suis dans une grande inquiétude à votre sujet.
21 Mung'ambiri, mwenga yamufira kukolwamlima na Malagaliru Mlungu gakamupananiti Musa, hashi mwenga muvimana ndiri yagatakula Malagaliru?
Dites-moi, vous qui voulez être sous la loi, n'entendez-vous point la loi?
22 Toziya ilembwa Mumalembu Mananagala kuwera Aburahamu kaweriti na wana wawili, mwana yumu kiwukiti kwa mawu mmanda na yumonga kiwukiti kwa mawu mlekeziwa.
Car il est écrit, qu'Abraham eut deux fils; l'un de l'esclave, et l'autre de la femme libre.
23 Kumbiti mwana yakayiwukiti kwa mawu mmanda, kiwukiti kwa ntambu ya mafiliru ga muntu, kumbiti mwana ulii yakayiwukiti kwa mawu mlekeziwa, kiwukiti kulawirana na lagilu lya Mlungu.
Mais celui de l'esclave naquit selon la chair; et celui de la femme libre naquit en vertu de la promesse.
24 Vitwatira avi viweriti mfanu wa ujumbi tunga. Toziya wamawu wawili awa wawera ndo mfanu gwa malinganiru mawili. Hajiri, wana wakuwi wayiwukiti muntambu ya umanda. Agu ndo mfanu wa lipatanu lyalitendikiti kulugongu lwa Sinayi.
Ces choses sont allégoriques; car ces deux femmes sont deux alliances, l'une du mont Sina, qui enfante des esclaves, et c'est Agar.
25 Vinu Hajiri kankulinganiziwa na lugongu lwa Sinayi lwaluwera Arabiya na luwera mfanu gwa lushi lwa vinu lwa Yerusalemu yayiwera vinu muumanda pamuhera na wana wakuwi.
Car Agar signifie le mont Sina, en Arabie, et elle correspond à la Jérusalem d'à présent, qui est, en effet, esclave avec ses enfants;
26 Kumbiti Yerusalemu yayiwera kumpindi yagambira mdala mlekeziwa na yomberi ndo mawu gwetu.
Mais la Jérusalem d'en haut est libre, et c'est elle qui est la mère de nous tous.
27 Toziya Malembu Mananagala galembwa, “Gunemeleri gwenga yaguwera mpendi, gwenga yagwiwura ndiri! Gubotangi na gutagi lusheka gwenga yagumana ndiri utama wa kwiwura mwana. Toziya wana wa ulii yakalekitwi ndo wavuwa kuliku wana wa ulii yakaweriti na mpalu.”
Car il est écrit: Réjouis-toi, stérile, toi qui n'enfantais point, éclate et pousse des cris, toi qui n'as pas été en travail d'enfant; car les enfants de la délaissée seront plus nombreux que ceux de la femme qui avait l'époux.
28 Vinu mwenga walongu wangu muwera wana wa lagilu gambira Isaka.
Pour nous, frères, nous sommes les enfants de la promesse, de même qu'Isaac.
29 Kumbiti handa yayiweriti mashaka galii ulii yakayiwukiti kwa mafiliru ga muntu kamtabisiyiti ulii yakayiwukiti kwa mafiliru ga Rohu wa Mlungu, ndo ntambu yayiwera ata vinu.
Mais, comme alors, celui qui était né selon la chair persécutait celui qui était né selon l'Esprit, il en est de même maintenant.
30 Kumbiti Malembu Mananagala galonga hashi? Galonga, “Gumuwingi mawu mmanda pamuhera na mwana gwakuwi, toziya mwana gwa mmanda hapeni kahali pamuhera na mwana gwa mawu mlekeziwa.”
Mais que dit l'Écriture? Chasse l'esclave et son fils; car le fils de l'esclave ne sera point héritier avec le fils de la femme libre.
31 Su walongu wangu, twenga twawana ndiri wa mawu mmanda kumbiti twawana wa mawu mlekeziwa.
Or, frères, nous sommes les enfants, non de l'esclave, mais de la femme libre.