< Matendu 24 >

1 Pa mashaka mhanu, mtambika mkulu gwa numba ya Mlungu Ananiya kingiriti Kaisariya pamwera na wazewi wamu na wakili yumu gwa malagaliru yawamshema Teritulu. Wamgendiriti mkulu wa mkowa ulii wamgambira mashitaka gawu kuusu Paulu.
Five days later the high priest Ananias came down with some elders and a lawyer named Tertullus, who presented to the governor their case against Paul.
2 Paulu wamshemiti, na Teritulu kamlavilira mashitaka hangu, “Mtuwa Felisi, ulonguziya waku uherepa ujega ponga nkulu na kwa ulolera waku vitwatira vivuwa vitulwa weri toziya ya isi yetu.
When Paul had been called in, Tertullus opened the prosecution: “Because of you, we have enjoyed a lasting peace, and your foresight has brought improvements to this nation.
3 Shipindi shoseri na pahala poseri, kwa ntambu zoseri, mtuwa Felisi, tuvyanka vitwatira vyoseri avi kwa mayagashii gavuwa.
In every way and everywhere, most excellent Felix, we acknowledge this with all gratitude.
4 Kumbiti, bila kuhowiziya shipindi shaku nentu, tukuluwa kwa viheri vyaku, guyipikiniri isi yetu.
But in order not to burden you any further, I beg your indulgence to hear us briefly.
5 Tuyambula handa muntu ayu ndo mbaya nentu. Yomberi katenda ndewu pakati pa Wayawudi kila pahala pasi panu na viraa ndo mlongoziya gwa shama shilii sha Wanazareti.
We have found this man to be a pestilence, stirring up dissension among the Jews all over the world. He is a ringleader of the sect of the Nazarenes,
6 Kayi kajeriti kuyihalibisiya numba nkulu ya kumluwira Mlungu, natwenga tumkamliti. Tufiriti kumtoza kugenderana na malagaliru getu twaweni.
and he even tried to desecrate the temple; so we seized him.
7 Kumbiti Lusiya, mkulu gwa majengeni, kingiriti pakati, kamtoliti kwa likakala kulawa mmawoku getu.
8 Handa pagumgambira msitaki gwakuwi kiza kulongolu kwaku, Handa pagumkosiya gumweni guweza kuvimana vitwatira vyoseri avi vyatumsitakiti kwa vyeni.”
By examining him yourself, you will be able to learn the truth about all our charges against him.”
9 Na Wayawudi wajimira shisoweru sha masitaka aga pawatakula handa goseri aga gaweriti nakaka.
The Jews concurred, asserting that these charges were true.
10 Su, mkulu gwa mkowa kamlekiziiti Paulu katakuli. Nayomberi Paulu kalonga, “Nemelera kujiteteya paulongolu paku panuvimana handa guwera mtoza gwa maisi aga kwa vinja vivuwa.
When the governor motioned for Paul to speak, he began his response: “Knowing that you have been a judge over this nation for many years, I gladly make my defense.
11 Guweza kujiakishiya handa nentu ndiri ya mashaka ligumba na mawili hera gapita kwanjira pang'enditi kuguwira Yerusalemu.
You can verify for yourself that no more than twelve days ago I went up to Jerusalem to worship.
12 Wayawudi wamona ndiri panalitakuziyana na muntu yoseri wamona ndiri panuwasongiziya wantu mnumba nkulu ya Mlungu, pota munumba zya Milungu yawu. Pota pahala pingi kayi poseri mlushi alu.
Yet my accusers did not find me debating with anyone in the temple or riling up a crowd in the synagogues or in the city.
13 Pota waweza ndili kulanguziya mashitaka wagalaviyiti kuusu neni.
Nor can they prove to you any of their charges against me.
14 Shanjimira paulongolu paku ndo hashi. Neni numjimira Mlungu gwa wazewi wetu pandama kugenderana na njira ilii yeni womberi wayishema shama sha ufyangu. Njimira vitwatira vyoseri vyawalembiti muvintola vya malagaliru ga Musa na muvintola vya wambuyi.
I do confess to you, however, that I worship the God of our fathers according to the Way, which they call a sect. I believe everything that is laid down by the Law and written in the Prophets,
15 Neni nulitumbira Mlungu, na womberi walitumbira ula vira, handa wantu yawamfiriziya Mlungu na wantu yawamfiriziya ndiri Mlungu, hawazyuki.
and I have the same hope in God that they themselves cherish, that there will be a resurrection of both the righteous and the wicked.
16 Hangu hangangamali mashaka goseri kuwera na nfiru heri paulongolu pa Mlungu na palongolu pa wantu.
In this hope, I strive always to maintain a clear conscience before God and man.
17 “Pantamiti kutali kwa vinja vyamaha, mbuyiti Yerusalemu su kuwajegera wantu wa lushi lwangu utanga na kulaviya tambiku.
After several years, then, I returned to Jerusalem to bring alms to my people and to present offerings.
18 Shipindi neni paweriti nankutenda aga su womberi wamoniti neni Mnumba nkulu ya Mlungu, nweriti ntenditi kala vitwatira vya kulipunga. Panweriti ndiri na lipinga lya wantu ama ndewu yoseri.
At the time they found me in the temple, I was ceremonially clean and was not inciting a crowd or an uproar. But there are some Jews from the province of Asia
19 Kumbiti kuweriti na Wayawudi wamonga kulawa kumkoa gwa Asiya, hawa watakiwa kuwera panu paulongolu pakuwi na kulavia masitaka gawu handa wana shoseri sha kunsitakira.
who ought to appear before you and bring charges, if they have anything against me.
20 Ama, guwaleki awa wawawera panu watakuli likosa lyawaliwoniti kwaneni shipindi pang'olukiti paulongolu pashizyungu shawu shikulu,
Otherwise, let these men state for themselves any crime they found in me when I stood before the Sanhedrin,
21 payiweri hera visoweru avi vyantakuliti pang'olukiti paulongulu pawu, ‘Mlungu kantozi ulaleru toziya ya kukolera handa wahowiti hawazyukisiwi.’”
unless it was this one thing I called out as I stood in their presence: ‘It is concerning the resurrection of the dead that I am on trial before you today.’”
22 Panu, Felisi, yomberi mweni kaweriti kayimana njira ayi weri, kahayilishiti kesi ayi. Kawagambira, “Navinu hantozi kesi ayi shipindi Lusiya, mkulu gwa wanjagila, pakiza panu.”
Then Felix, who was well informed about the Way, adjourned the hearing and said, “When Lysias the commander comes, I will decide your case.”
23 Shakapanu kamwimiziya mkulu gwa wanjagila kamtuli Paulu mshibetubetu, kumbiti kaweri na ulekiziwu shiyasi na waganja wakuwi kotukuwabera pawamupanana shakafira.
He ordered the centurion to keep Paul under guard, but to allow him some freedom and permit his friends to minister to his needs.
24 Pa mashaka madidini, Felisi kiziti pamwera na mdala gwakuwi Drusila yomberi kiweriti Myawudi. Kaamuiti Paulu wamjegi, kampikanira pakayowera kuusu kumjimira Yesu Kristu.
After several days, Felix returned with his wife Drusilla, who was a Jewess. He sent for Paul and listened to him speak about faith in Christ Jesus.
25 Kumbiti shipindi Paulu pakanjiti kuyowera kuusu shashimfiriziya Mlungu, kuusu kulikolamlima na kuusu lishaka ya kutoza lyaliyiza. Felisi katiriti na kulonga, “Vinu guweza kugenda, hanukushemi kayi pampata lupenyu.”
As Paul expounded on righteousness, self-control, and the coming judgment, Felix became frightened and said, “You may go for now. When I find the time, I will call for you.”
26 Shipindi shirashi kaweriti kankulitumba handa Paulu kangamupiti shuma. Toziya ayi kamshemiti Paulu mala kwa mala na kuyowera nayu.
At the same time, he was hoping that Paul would offer him a bribe. So he sent for Paul frequently and talked with him.
27 Pa vinja miwili avi, Porikiu Festu katoliti lupenyu lwa Felisi, kaweri mkulu gwa mkowa. Toziya kafiriti kulijegelera kwa Wayawudi, Felisi kamlekiti Paulu mshibetubetu.
After two years had passed, Felix was succeeded by Porcius Festus. And wishing to do the Jews a favor, Felix left Paul in prison.

< Matendu 24 >