< Matendu 23 >
1 Paulu kawalola ndii wanashizyungu walii, shakapanu kanja kutakula, “Mwalongu wangu, mpaka leru nweriti nankulikala na nfiru iherepa paulongolu pa Mlungu.”
Entonces Pablo fijó sus ojos en el Tribunal Supremo y declaró: Varones hermanos: Yo me he conducido delante de Dios hasta hoy con toda buena conciencia.
2 Panu Mtambika Mkulu Ananiya kawahimiziya walii yawaweriti wagoloka pakwegera na Paulu wamwakuli mumlomu.
Pero el sumo sacerdote Ananías mandó a los que estaban junto a él que le golpearan la boca.
3 Su, Paulu kamgambira, “Mlungu mweni hakakuwakuli mbalawandi gwenga handa shibambaza shawapakaziiti shokaa! Guwera hashi, kulikala panu su guntozi shikamalagaliru na aku gumweni gwenga gugamega malagaliru kwa kuhimiziya wang'omi!”
Entonces Pablo le dijo: ¡Dios te golpeará pronto, pared blanqueada! Te sientas para juzgarme según la Ley, ¿y contra la Ley mandas que yo sea golpeado?
4 Wantu wawaweriti wagoloka palii wamgambira Paulu, “Gumwigira mtambika mkulu gwa numba ya Mlungu!”
Los presentes le reclamaron: ¿Te atreves a maldecir al sumo sacerdote de Dios?
5 Paulu kankula, “Walonga wangu, nuvimana ndiri handa yomberi ndo Mtambika Mkulu. Mana Malembu mananagala galonga, ‘Nagumtakulira vidoda mkolamlima gwa wantu waku.’”
Pablo respondió: No sabía, hermanos, que es un sumo sacerdote, pues está escrito: No maldecirás a un magistrado de tu pueblo.
6 Shipindi ashi Paulu kalimaniti kala handa seemu yimu ya wanashizyungu walii iweriti ndo Masadukayu na yimonga Mafalisayu. Su, katakula kwa liziwu likulu paulongolu pa shizyungu, “Walongu wangu, neni ndo Mfalisayu, mwana gwa Mfarisayu. Neni wanjega kushizyungu toziya nulitumbira handa wahowiti hawazyuki.”
Entonces Pablo entendió que algunos de ellos eran saduceos y otros, fariseos. Levantó la voz ante el Tribunal Supremo: Varones hermanos, yo soy fariseo, hijo de fariseos. Con respecto a [la] esperanza de [la] resurrección de los muertos me juzgan.
7 Pakatakuliti kala aga, ndewu ikalipa ilawiriti pakati pa Mafalisayu na Masadukayu na shipinga shipalanganika.
Cuando dijo esto, hubo un altercado entre los fariseos y los saduceos. Se dividió la asamblea
8 Shanziru sheni Shiweriti ashi, Masadukayu wakolera handa wahowiti wazyuki ndiri, kwahera wantumintumi wa kumpindi, na rohu zyeni kwahera. Kumbiti Mafalisayu wajimira goseri aga matatu.
porque los saduceos dicen que no hay resurrección, ni ángel, ni espíritu, pero los fariseos creen todo esto.
9 Umatu uyongerekiti na wamonga wa wafunda wa Malagaliru ga shipinga sha Mafalisayu wagolokiti na kulavia malalamiku gawu kwa likakala, “Hatweniwoni shoseri shilii shikondola pakati pa muntu ayu, pamonga iwera handa rohu ama ntumintumi gwa kumpindi kuyowera na yomberi.”
Entonces hubo una discusión acalorada. Se levantaron algunos escribas de [los] fariseos y contendían con violencia: No hallamos algún mal en este hombre. ¿Y si le habló un espíritu o un ángel?
10 Ndewu iweriti nkulu ata mkulu gwa wanjagila katira handa Paulu mewampapulangi vipandivipandi. Hangu, kawahimiziyiti wanjagila wakuwi kwingira pakati paa shipinga shilii, wamlaviyi Paulu na kumwuziya mngati mliboma.
Se produjo un gran altercado. El comandante tuvo temor de que Pablo fuera despedazado. Ordenó que la tropa bajara de inmediato a arrebatarlo de en medio de ellos y llevarlo al cuartel.
11 Pashiru pafatiti, Mtuwa kagolokiti pakwegera na Paulu, kamgambira, “Guliyupi moyu! Gumbitawulira panu Yerusalemu, hagutendi ntambu irayi ayi mlushi lwa Rumi.”
La noche siguiente le apareció el Señor y [le] dijo: ¡Ten ánimo! Como testificaste fielmente con respecto a Mí en Jerusalén, así te es necesario testificar también en Roma.
12 Pawushiiti, Wayawudi watenditi waliwoni kwa bada. Waliyupa shiapu, “Hapeni tuliyi wala kulanda mpaka patuweri kala tumlagi Paulu.”
Cuando aclaró el día, los judíos tramaron un complot. Se juramentaron bajo maldición y dijeron que no comerían ni beberían hasta matar a Pablo.
13 Wantu nentu ya malongu msheshi ndo yawatenditi mpangu gwa kutenda hangu.
Los que tramaron este complot eran más de 40,
14 Su wagenditi kwa Mtambika Mkulu na wazewi, walonga, “Twenga tulilapira handa hapeni tuliyi shoseri kwa milomu yetu mpaka patumlaga Paulu.
los cuales dijeron a los principales sacerdotes y a los ancianos: Juramos bajo maldición no comer hasta cuando matemos a Pablo.
15 Vinu su, mwenga pamwera na shizyungu guwatumi wajumbi kwa mkulu gwa majengeni su wamjegi Paulu kwamwenga pamlipayira handa mfira kuwayupa shisoweru shiherepa nentu kuusu yomberi. Tuweriti ndiri kala kumlaga ata pamberi pa kusoka panu.”
Ahora, pues, ustedes y el Tribunal Supremo soliciten al comandante que mañana lo lleve ante ustedes porque van a investigar estrictamente las cosas relacionadas con él. Nosotros estaremos preparados para matarlo antes que llegue.
16 Kumbiti mwana gwa mlongu gwakuwi Paulu kapikiniriti kuusu mpangu agu, hangu kagenda mngati mwa boma kamgambira Paulu kuusu mpangu agu.
Pero el hijo de la hermana de Pablo supo lo de la emboscada. Fue al cuartel e informó a Pablo.
17 Panu Paulu kamshema yumu gwa wanjagila, kamgambira, “Gumtoli mndemba ayu kwa mkulu gwa wanjagila, kwana shintu sha kukugambira.”
Entonces Pablo llamó a uno de los centuriones y le dijo: Lleva a este joven ante el comandante, porque tiene algo que informarle.
18 Mnjagira kamtola mndemba ayu, kumlonguziya mpaka kwa mkulu gwa wanjagila, kalonga, “Mtatilwa ulii Paulu kanshema kanduwa numjegi mntemba ayu kwaku toziya kana shitwatira sha kukugambira.”
Él lo llevó ante el comandante y dijo: El prisionero Pablo me rogó que te trajera a este joven que tiene algo que informarte.
19 Mkulu gwa wanjagila kamkoliti liwoku mndemba ayu kamjega pahala pagweka, kamkosiya, “Gwana shishi sha kung'ambira?”
El comandante lo tomó de la mano, [lo] llevó aparte y le preguntó: ¿Qué tienes que decirme?
20 Yemberi kalonga, “Wayawudi waligambirana wakuluwi numjegi Paulu Pashizyungu wankulipayira handa shizyungu shifira kupata visoweru avi kamili nentu kuusu yomberi.
Y respondió: Los judíos se pusieron de acuerdo para rogarte que mañana lleves a Pablo al Tribunal Supremo, porque van a investigar estrictamente lo relacionado con él.
21 Kumbiti gwenga nagujimira, toziya wantu wavuwa nentu ya malongu msheshi walitanda kala kumkamula, walitatira weni mushirapu kuwera hapeni waliyi ama kulanda mpaka wamlagi huti Paulu. Vinu wakala pawahepera lagilu lyaku”
Pero no te dejes convencer por ellos, porque más de 40 varones lo acechan, pues juraron bajo maldición no comer ni beber hasta que lo maten. Ya están preparados y esperan tu promesa.
22 Mkulu gwa wanjagila kalonga, gugendi zaku kotukumgambira muntu yoseri handa gunjegera visoweru avi.
Entonces el comandante le ordenó: A nadie digas que me informaste esto. Y lo despidió.
23 Su, mkulu gwa jeshi kawashemiti wanjagila wawili kawagambira, “Muwatandi kala wanjagila miya mbili, wakwena falasi malongu saba na wanjagila miya mbili yawawera na migoha, wagendi Kaisariya, muweri kala kuwuka pamberi pa saa tatu pashiru.
Llamó a dos centuriones y [les] dijo: Preparen 200 soldados, 70 jinetes y 200 lanceros para que vayan a Cesarea a las nueve de la noche.
24 Mtandi falasi wamu kwajili ya Paulu, wamjegiti Salama kwa Felisi, mkulu gwa mkowa.”
Preparen cabalgadura para que monten a Pablo y [lo] lleven con seguridad ante el gobernador Félix.
25 Shakapanu mkulu ayu gwa shenta kalembiti hangu luhamba,
Le escribió una carta:
26 “Neni Klawudi Lusiya nunkukulembera gwenga mtuwa Felisi, mkulu gwa mkowa. Nukulamsiya!
Claudio Lisias al excelentísimo gobernador Félix. Saludos.
27 ‘Wayawudi wamkamuliti muntu ayu na sambira wamlagi mewang’ambiriti ndiri handa yomberi ndo mwanalushi gwa Rumi na hangu ng'enda pamuhera na wanjagila numlopoziya.
Este hombre fue arrestado por los judíos y lo iban a ejecutar. Supe que es romano, fui con la tropa y [lo] rescaté.
28 Numjegiti panlogolu pa shizyungu shawu shikulu nfira kuvimana shanziru sha masitaka gawu.
Como quería saber la causa por la cual lo acusaban, lo llevé al Tribunal Supremo de ellos.
29 Nyambuliti handa masitaka geni gahusu lukakatala lwa seemu zimu zya malagaliru gawu na hangu monandiri handa katenda shoseri shifiruwa wamlagi ama wamtatiri mshibetubetu.
Supe que era acusado por cuestiones de la Ley de ellos, pero no había ningún cargo digno de muerte o prisión.
30 Pawang'ambiriti handa Wayawudi waweriti watenda mpangu gwa kumlaga, amuwiti kumjega kwaku, nuwagambira wasitaki wakuwi wajegi mashitaka gawu kulongolu kwaku.”
Me llegó el informe de que había un complot contra él. De inmediato [lo] envié a ti. Ordené también a sus acusadores que hablen contra él delante de ti.
31 Su, wanjagila awa wamtoliti Paulu handa ntambu yawawalagaliriti, wamjega pashiru palii mpaka Antipatiri.
Los soldados tomaron a Pablo según se les ordenó, y [lo] llevaron de noche a Antípatris.
32 Shirawu yakuwi wanjagila wa magulu wawuyiti kuliboma, wawaleka wanjagila walii wawakwena falasi wandereyiti na mwanja pamwera na Paulu.
Al día siguiente [lo] enviaron [a Cesarea ]con la caballería, y los demás regresaron al cuartel.
33 Pawasokiti Kaisariya wamupiti mkulu gwa mkowa su luhamba na kumtula Paulu pasi pa ukolamlima wakuwi.
Ellos entraron en Cesarea, entregaron la carta al gobernador y presentaron a Pablo.
34 Felisi pakabetuliti luhamba alu kawakosiiti Paulu kalawa kumkoa gaa. Pawamgambiriti handa kaweriti kalawa kumkoa gwa Kilikiya.
[Aquél] leyó y preguntó de qué provincia era. Supo que era de Cilicia
35 Kalonga, “hampikiniri lisitaka lyaku pawasoka kala wasitaki waku.” Shakapanu kaamuwa Paulu wamloleri pamdamu gwa Herodi.
y le dijo: Te oiré cuando comparezcan también tus acusadores. Y mandó que él fuera custodiado en el Palacio de Justicia de Herodes.