< Faarfannaa 126 >

1 Faarfannaa ol baʼuu. Yeroo Waaqayyo warra boojiʼamanii turan gara Xiyoonitti deebisetti, nu akka warra abjuu abjootanii taane.
Matkalaulu. Kun Herra käänsi Siionin kohtalon, niin me olimme kuin unta näkeväiset.
2 Afaan keenya kolfaan, arrabni keenya immoo faarfannaa gammachuutiin guutame. Kana irratti saboota gidduutti, “Waaqayyo waan guddaa isaaniif godheera” jedhame.
Silloin oli meidän suumme naurua täynnä, ja kielemme riemua täynnä; silloin sanottiin pakanain keskuudessa: "Herra on tehnyt suuria heitä kohtaan".
3 Waaqayyo waan guddaa nuuf godhe; nus ni gammanne.
Niin, Herra on tehnyt suuria meitä kohtaan; siitä me iloitsemme.
4 Yaa Waaqayyo, akkuma lagoota Negeeb, boojuu keenya nuu deebisi.
Herra, käännä meidän kohtalomme, niinkuin sadepurot Etelämaassa.
5 Warri imimmaaniin facaasan, faarfannaa gammachuutiin ni haammatu.
Jotka kyynelin kylvävät, ne riemuiten leikkaavat.
6 Namni sanyii facaafamu baadhatee booʼaa gad baʼu, bissii isaa baadhatee faarfannaa gammachuu faarfachaa deebiʼa.
He menevät itkien, kun kylvösiemenen vievät; he palajavat riemuiten, kun lyhteensä tuovat.

< Faarfannaa 126 >