< Abbootii Murtii 9 >

1 Abiimelek ilmi Yerub-Baʼaal gara obboloota haadha isaa kanneen Sheekem keessa jiraatanii dhaqee isaanii fi gosa haadha isaa hundaan akkana jedhe;
Pea naʻe ʻalu ki Sikemi ʻa ʻApimeleki ko e foha ʻo Selupeali ki he kāinga ʻo ʻene faʻē, pea alea ia mo kinautolu, pea mo kinautolu kotoa pē naʻe ʻi he fale ʻoe tamai ʻa ʻene faʻē, ʻo pehē,
2 “Jiraattota Sheekem hundumaan, ‘Kam isinii wayya? Yoo ilmaan Yerub-Baʼaal torbaatamni isin bulchan moo yoo namni tokko isin bulche wayya?’ jedhaa gaafadhaa. Akka ani foonii fi dhiiga keessan taʼe immoo yaadadhaa.”
“ʻOku ou kole kiate kimoutolu, mou lea ʻi he telinga ʻoe kau tangata ʻo Sikemi, Ko fē ia ʻoku lelei, ʻae pule kiate kimoutolu ʻae ngaahi foha kotoa pē ʻo Selupeali, ko e toko fitungofulu, pe ko e pule ʻae tokotaha kiate kimoutolu? Mou manatu foki ʻoku ʻo homou hui mo homou kakano au.”
3 Obboloonni haadha isaas dubbii kana gurra Sheekemotaatiin gaʼan; garaan isaaniis gara Abiimelek goruu kajeele; isaan, “Inni obboleessa keenya” jedhaniiruutii.
Pea naʻe lea ai ʻae kāinga ʻo ʻene faʻē ʻi he telinga ʻoe kau tangata kotoa pē ʻo Sikemi ʻi he ngaahi lea ni: pea naʻe tokanga leva honau loto ke muimui ia ʻApimeleki: he naʻa nau pehē, ko hotau kāinga ia.
4 Isaanis mana sagadaa Baʼaal Beriit keessaa meetii gara giraamii dhibba saddeet ulfaatu kennaniif; Abiimelekis meetii sanaan kashlabboota isa faana buʼan qaxarate.
Pea naʻa nau ʻatu kiate ia ʻae konga siliva ʻe fitungofulu mei he fale ʻo Peali-Piliti, ʻaia naʻe ʻave ʻe ʻApimeleki ʻo foaki ki he kau tangata kovi mo vaʻivaʻinga ʻaia naʻe muimui ʻiate ia.
5 Gara mana abbaa isaa kan Ofraatti argamuu dhaqee obboloota isaa ilmaan Yerub-Baʼaal torbaatama dhagaa tokko irratti qale. Yootaam ilmi Yiruubaʼaal quxisuun garuu dhokatee isa jalaa miliqe.
Pea naʻa ne ʻalu ki he fale ʻo ʻene tamai ʻi Ofila, ʻo ne tāmateʻi hono kāinga ko e ngaahi foha ʻo Selupeali ʻe toko fitungofulu, ʻi he funga maka pe taha: ka naʻe hao ʻa Sotame ko e foha kimui ʻo Selupeali: he naʻa ne fufū ia.
6 Namoonni Sheekemii fi Beet Miiloo hundi Abiimelekin moosisuuf jedhanii Sheekemitti utubaa mukaa guddaa tokko biratti walitti qabaman.
Pea naʻe fakataha ʻae kau tangata kotoa pē ʻo Sikemi, mo e fale kotoa ʻo Milo, pea naʻa nau ʻalu, ʻo fakanofo ʻa ʻApimeleki ke tuʻi, ʻI he malaʻe ʻoe pou ʻaia naʻe ʻi Sikemi.
7 Yootaam yommuu wanni kun itti himametti fiixee Gaara Gerziimitti ol baʼee sagalee guddaadhaan akkana isaaniin jedhe; “Yaa jiraattota Sheekem, akka Waaqni isin dhagaʼuuf na dhaggeeffadhaa.
Pea ʻi heʻenau tala ia kia Sotame, naʻe ʻalu ia ʻo tuʻu ʻi he tumutumu ʻoe moʻunga ko Kelisimi, pea hiki hono leʻo, ʻo kalanga, ʻo ne pehē kiate kinautolu, “Fanongo kiate au, ʻakimoutolu ʻae kau tangata ʻo Sikemi, koeʻuhi ke tokanga ʻae ʻOtua kiate kimoutolu.
8 Gaaf tokko mukkeen mootii moosifachuuf baʼan; isaanis muka ejersaatiin, ‘Mootii nuu taʼi’ jedhan.
Naʻe ʻalu atu ʻae ngaahi ʻakau ʻi he kuonga ʻe taha ke fakanofo ha tuʻi kiate kinautolu; pea naʻa nau pehē ki he ʻolive, ‘Ke ke pule koe kiate kimautolu.’
9 “Mukni ejersaa garuu, ‘Ani mukkeen hundaa olitti raafamuudhaaf jedhee zayitii koo kan Waaqnii fi namni ittiin kabajaman dhowwadhuu ree?’ jedhee deebise.
Ka naʻe pehē ʻe he ʻolive kiate kinautolu, ‘He te u tuku ʻeku lelei ʻaʻaku ʻaia ʻoku tupu ai ʻiate au ʻenau fakaʻapaʻapa ki he ʻOtua mo e tangata, pea u ʻalu ke hoko ko e māʻolunga au ʻi he ngaahi ʻakau?’
10 “Itti aansaniis mukkeen muka harbuutiin, ‘Kottuutii mootii nuu taʼi’ jedhan.
Pea naʻe pehē ʻe he ngaahi ʻakau ki he fiki, ‘Haʻu koe, ʻo pule kiate kimautolu.’
11 “Mukni harbuu garuu deebisee, ‘Ani mukkeen hundaa olitti baʼee raafamuuf jedhee ija koo miʼaawaa fi gaarii sana kennuu dhiisuu ree?’ jedhe.
Ka naʻe pehē ʻe he fiki kiate kinautolu, ‘ʻE lelei ʻeku tuku ʻeku huʻamelie, mo ʻeku fua lelei, pea u ʻalu ke hoko au ke māʻolunga ki he ngaahi ʻakau?’
12 “Mukkeenis muka wayiniitiin, ‘Kottuutii mootii nuu taʼi’ jedhan.
Pea naʻe pehē ʻe he ngaahi ʻakau ki he vaine, ‘Haʻu koe, ʻo pule kiate kimautolu.’
13 “Mukni wayinii garuu deebisee, ‘Ani mukkeen hundaa olitti baʼee raafamuuf jedhe daadhii wayinii kootii kan Waaqaa fi nama gammachiisu sana kennuu dhiisuu?’ jedhe.
Pea naʻe pehē ʻe he vaine kiate kinautolu, ‘ʻE lelei ʻeku tuku ʻeku uaine, ʻaia ʻoku ne fakafiemālie ʻae ʻOtua mo e tangata, pea u ʻalu ke hoko ke pule ki he ngaahi ʻakau?’
14 “Dhuma irrattis mukkeen hundi muka qoraattiitiin, ‘Kottuutii mootii nuu taʼi’ jedhan.
Pea naʻe pehē ʻe he ngaahi ʻakau kotoa pē ki he talatalaʻāmoa, ‘Haʻu koe, ʻo pule kiate kimautolu.’
15 “Mukni qoraattiis mukkeeniin, ‘Isin yoo dhugumaan na moosifachuu feetan, kottaatii gaaddisa koo jalatti daʼeeffadhaa; yoo akkas taʼuu baate garuu ibiddi muka qoraattii keessaa baʼee birbirsa Libaanoon haa barbadeessu!’ jedhe.
Pea naʻe pehē ʻe he talatalaʻāmoa ki he ngaahi ʻakau, ‘Kapau ʻoku mou fakanofo moʻoni au ko e tuʻi kiate kimoutolu, mou haʻu ʻo falala ki hoku malu: pea kapau ʻe ʻikai, tuku ke haʻu ʻae afi mei he talatalaʻāmoa ʻo fakaʻauha ʻae ngaahi sita ʻo Lepanoni.’
16 “Egaa isin Abiimelekin moosisuun keessan yoo karaa dhugaatii fi amanamummaan taʼe, yoo Yerub-Baʼaalii fi maatii isaatiif waan gaarii gochuuf taʼe, yoo waan isaaf malu isaaf gochuuf taʼe,
“Pea ko eni, kapau kuo mou fai moʻoni, mo totonu, ʻi hoʻomou fakanofo ʻa ʻApimeleki ke tuʻi, pea kapau kuo mou fai lelei kia Selupeali mo hono fale, mou fai kiate ia ʻo fakatatau ki he ngāue lelei ʻa hono nima:
17 abbaan koo lubbuu isaa duʼaaf saaxilee harka Midiyaanotaa jalaa isin baasuuf isinii loleeraatii;
(He naʻe tau ʻeku tamai maʻamoutolu, ʻo ne liʻaki moʻoni ʻene moʻui, ʻo ne fakamoʻui ai ʻakimoutolu mei he nima ʻo Mitiane:
18 isin garuu harʼa maatii abbaa kootti kaatanii ilmaan isaa jechuunis nama torbaatama dhagaa tokko irratti qaltan; sababii inni fira keessan taʼeef Abiimelek ilma garbittii sana namoota Sheekem irratti moosiftan;
Pea kuo mou tuʻu hake he ʻaho ni ki he fale ʻo ʻeku tamai, pea kuo mou tāmateʻi hono ngaahi foha, ko e tangata ʻe toko fitungofulu, ʻi he maka pe taha, pea kuo mou fakanofo ʻa ʻApimeleki, ko e tama ʻa ʻene kaunanga, ke tuʻi ki he kau tangata ʻo Sikemi koeʻuhi ko homou kāinga ia; )
19 egaa yoo isin harʼa dhugaa fi amanamummaadhaan Yerub-Baʼaalii fi maatii isaatiif waan gaarii gootan, isin Abiimelekitti gammadaa; innis isinitti haa gammadu!
Pea ko eni, kapau kuo mou fai moʻoni mo angatonu kia Selupeali, pea ki hono fale he ʻaho ni, mou fiefia ia ʻApimeleki, pea tuku ke vikiviki ia ʻiate kimoutolu:
20 Akkas taʼuu baannaan garuu ibiddi mana Abiimelekii baʼee namoota Sheekemii fi Beet Miiloo haa fixu; akkasumas ibiddi namoota Sheekemii fi Beet Miiloo biraa baʼee Abiimelekin haa balleessu!”
Pea kapau ʻoku ʻikai, tuku ke haʻu ʻae afi meia ʻApimeleki ʻo fakaʻauha ʻae kau tangata ʻo Sikemi, mo e fale ʻo Milo; pea haʻu ʻae afi mei he kau tangata ʻo Sikemi, pea mei he fale ʻo Milo, pea fakaʻauha ʻa ʻApimeleki.”
21 Yootaamis Biʼeeritti baqatee sababii obboleessa isaa Abiimelekin sodaateef achuma jiraate.
Pea naʻe lele ʻa Sotame ʻo hola, pea ne ʻalu ki Piea, pea nofo ai, ʻi he manavahē kia ʻApimeleki ko hono tokoua.
22 Erga Abiimelek waggaa sadii Israaʼel bulchee booddee,
Pea hili ʻae taʻu ʻe tolu mo ʻene pule ʻa ʻApimeleki ki ʻIsileli,
23 Waaqnis Abiimelekii fi namoota Sheekem gidduutti hafuura hamaa erge; Sheekemonnis Abiimelekitti daba hojjetan.
Naʻe fekau ʻe he ʻOtua ʻae laumālie kovi kia ʻApimeleki mo e kau tangata ʻo Sikemi: pea naʻe fai fakakākā ʻe he kau tangata ʻo Sikemi kia ʻApimeleki.
24 Waaqnis yakka ilmaan Yerub-Baʼaal torbaataman sanatti hojjetamee fi dhiiga isaanii kan dhangalaafame sanaaf, Abiimelek obboleessa isaanii kan isaan qale sanaa fi namoota Sheekem kanneen akka inni obboloota isaa fixuuf isa gargaaran sana haaloo baʼuuf waan kana godhe.
Koeʻuhi ke hoko ʻae kovi naʻe fai ki he ngaahi foha ʻe toko fitungofulu ʻo Selupeali, mo honau toto, kia ʻApimeleki ko honau tehina, ʻaia naʻa ne tāmateʻi ʻakinautolu; pea ki he kau tangata ʻo Sikemi, ʻakinautolu naʻa nau tokoni ia ʻi he tāmateʻi ʻo hono ngaahi kāinga.
25 Namoonni Sheekemis akka isaan riphanii isa eegataniif fiixee gaaraa irra namoota kaaʼatan; isaanis nama achiin darbu hunda saamaan; wanni kunis Abiimelekitti odeeffame.
Pea naʻe fakanofo ʻe he kau tangata ʻo Sikemi ʻae kau tangata ke lamasi ia ʻi he tumutumu ʻoe ngaahi moʻunga, pea naʻa nau kaihaʻasi mei he kakai kotoa pē naʻe ʻalu ʻi he hala ofi kiate kinautolu pea naʻe fakahā ia kia ʻApimeleki.
26 Yeroo kanatti Gaʼaal ilmi Ebeed obboloota isaa wajjin gara Sheekem dhufe; Sheekemonnis isa abdatan.
Pea naʻe haʻu ʻa Keali ko e foha ʻo Epeti mo hono ngaahi kāinga, ʻonau hoko ki Sikemi: pea naʻe tui kiate ia ʻae kau tangata ʻo Sikemi.
27 Isaanis erga gara lafa qotiisaa wayiniitti baʼanii wayinii walitti qabatanii booddee cuunfanii galma waaqa tolfamaa isaaniitti ayyaana ayyaaneffatan. Nyaatanii dhuganiis Abiimelekin abaaran.
Pea naʻa nau ʻalu kituaʻā ki he ngoue, ʻo tānaki ʻenau ngoue vaine, ʻonau malakaki ʻenau ngaahi kālepi, pea fai ʻae fiefia, ʻonau hū ki he fale ʻo honau ʻotua, ʻonau kai mo inu, pea naʻa nau kapeʻi ʻa ʻApimeleki.
28 Gaʼaal ilmi Ebeedis akkana jedhe; “Akka nu isaaf bulluuf Abiimelekii fi Sheekem eenyu? Abiimelek ilma Yerub-Baʼaal mitii? Zebulis itti aanaa isaa mitii? Isin namoota Hamoor abbaa Sheekem tajaajilaa! Nu maaliif Abiimelekin tajaajillaa?
Pea naʻe pehē ʻe Keali ko e foha ʻo Epeti, “Ko hai ʻa ʻApimeleki, pea ko hai ʻa Sikemi, koeʻuhi ke tau tauhi ia? ʻIkai ko e foha ia ʻo Selupeali? Mo Sepuli ko ʻene matāpule? Mou tauhi ʻae kau tangata ʻo Hemoa ko e tamai ʻa Sikemi: he koeʻumaʻā ʻemau tauhi kiate ia?
29 Utuu sabni kun ajaja koo jala jiraatee silaa ani Abiimelekin lafa irraa nan balleessa ture; ‘Waraana kee dabaladhuutii gad baʼi!’ isaan nan jedhas ture.”
‌ʻAmusiaange ʻeau ki he ʻOtua kuo ʻi hoku lalo nima ʻae kakai ni! Pea te u toki hiki ʻa ʻApimeleki. Pea pehē ʻe ia kia ʻApimeleki, ‘Fakatokolahi hoʻo kau tau, pea ke haʻu kituaʻā.’”
30 Zebul bulchaan magaalattii yeroo waan Gaʼaal ilmi Ebeed jedhe dhagaʼetti akka malee aare.
Pea ʻi he fanongo ʻa Sepuli ko e pule ʻoe kolo ki he ngaahi lea ʻa Keali ko e foha ʻo Epeti, naʻe tupu ai ʻene ʻita.
31 Akkana jedhees dhoksaadhaan gara Abiimelekitti ergamoota erge; “Gaʼaal ilmi Ebeedii fi obboloonni isaa gara Sheekem dhufanii saba magaalaa sitti kakaasaa jiru.
Pea naʻe fekau fakalilolilo kia ʻApimeleki, ʻo pehē, “Vakai, ko Keali ko e foha ʻo Epeti mo hono ngaahi kāinga kuo nau haʻu ki Sikemi: pea vakai, ʻoku nau teu ʻae kolo ni ko ho tauʻi:
32 Kanaafuu atii fi namoonni kee halkaniin baatanii lafa qotiisaa keessa riphuu qabdu.
Pea ko eni ke ke hake ʻi he poʻuli ʻa koe mo e kakai ʻoku ʻiate koe, pea toka ʻae malumu ʻi he ngoue:
33 Ganama akkuma aduun baateenis magaalaa sana cabsaa seenaa. Yommuu Galaʼaalii fi namoonni isaa sitti dhufanittis waan harki kee hojjechuu malu kam iyyuu hojjedhu.”
Pea ʻe pehē, ʻi he hopo leva ʻae laʻā ʻapongipongi, ke ke tuʻu hake leva ʻo tauʻi ʻae kolo: pea vakai, ʻoka ʻalu atu ia mo e kakai ʻoku ʻiate ia ke tauʻi koe, te ke toki fai kiate kinautolu ʻo hangē ko e faʻa fai ʻo ho nima.”
34 Abiimelekis namoota isa wajjin turan hunda wajjin halkaniin kaʼee garee afuritti qoodamuudhaan Sheekemitti dhiʼaatee riphe.
Pea naʻe tuʻu hake ʻa ʻApimeleki, mo e kakai kotoa pē naʻe ʻiate ia, ʻi he poʻuli, pea naʻa nau vahe fā ʻakinautolu ʻo malumu ki Sikemi.
35 Akkuma Gaʼaal ilmi Ebeed baʼee karra magaalaa sanaa irra dhaabateen, Abiimelek namoota isaa wajjin iddoo riphee ture sanaa itti gad baʼe.
Pea naʻe ʻalu atu ʻa Keali ko e foha ʻo Epeti, ʻo ne tuʻu ʻi he hūʻanga ki he matapā ʻoe kolo: pea naʻe tuʻu hake ʻa ʻApimeleki, mo e kakai naʻe ʻiate ia, mei heʻenau toka malumu.
36 Gaʼaal yommuu isaan argetti Zebuliin, “Kunoo namoonni fiixee gaarranii irraa gad dhufaa jiru!” jedhe. Zebulis deebisee, “Gaaddisa tulluuwwaniitu namoota sitti fakkaate” jedheen.
Pea ʻi he mamata ʻa Keali ki he kakai, naʻe pehē ʻe ia kia Sepuli, “Vakai, ʻoku ʻalu hifo ʻae kakai mei he ngaahi tumutumu ʻoe moʻunga.” Pea naʻe pehē ʻe Sepuli kiate ia, “ʻOku ke mamata ki he malu ʻoe moʻunga ʻo lau ia ko e kakai.”
37 Gaʼaal garuu ammas deebisee, “Ilaali; namoonni handhuura lafaatii dhufaa jiru; gareen tokkos karaa muka abdaariitiin dhufaa jira” jedhe.
Pea naʻe toe lea ʻa Keali ʻo pehē, “Vakai, ʻoku ʻalu hifo ʻae kakai ʻi he loto fonua, pea ko e kakai ʻe taha ʻoku ʻalu ange ʻo ofi ki he tafangafanga ʻo Mioninimi.”
38 Zebulis, “Ati kan, ‘Akka nu isaaf bulluuf Abiimelek kun eenyu?’ jette, oduun kee sun amma meerre? Namoonni ati tuffatte isaan kana mitii? Mee baʼiitii jara loli kaa!” jedheen.
Pea naʻe pehē ʻe Sepuli kiate ia, “Ko eni kuo ʻi fē ho ngutu, ʻaia naʻa ke lea ai, Ko hai ʻa ʻApimeleki ke tau tauhi ia? ʻIkai ko e kakai eni naʻa ke manukiʻi? Ko eni ʻoku ou kole kiate koe, ke ke ʻalu kituaʻā ʻo tauʻi ʻakinautolu.”
39 Kanaafuu Gaʼaal namoota Sheekem hoogganee Abiimelekin loluuf baʼe.
Pea naʻe ʻalu kituaʻā ʻa Keali ʻi he ʻao ʻoe kau tangata ʻo Sikemi, ʻo ne tau mo ʻApimeleki.
40 Abiimelekis isa ariʼe; innis duraa baqate; namoonni baayʼeenis madaaʼanii hamma karra magaalattiitti harcaʼan.
Pea naʻe tuli ia ʻe ʻApimeleki, pea naʻe hola ia mei hono ʻao, pea naʻe teʻia ʻae tokolahi mo lavea, ʻo aʻu atu ki he hūʻanga ʻoe matapā.
41 Abiimelek Aruumaa keessa ture; Zebul immoo Gaʼaalii fi obboloota isaa ariʼee Sheekem keessaa baase.
Pea naʻe nofo ʻa ʻApimeleki ʻi Eluma pea naʻe kapusi ʻe Sepuli ʻa Keali mo hono kāinga, ke ʻoua naʻa nau nofo ʻi Sikemi.
42 Guyyaa itti aanu namoonni Sheekem dirreetti baʼan; wanni kunis Abiimelekitti himame.
Pea naʻe hoko ʻo pehē ʻi he ʻapongipongi, naʻe ʻalu ʻae kakai ki he ngoue; pea naʻa nau tala ia kia ʻApimeleki.
43 Innis namoota isaa fudhatee garee sadiitti qoodee dirree irratti riphee eeggate. Yeroo namoota magaalaa kaʼanii dhufaa jiran argettis isaan loluudhaaf kaʼe.
Pea naʻe ʻave ʻe ia ʻae kakai, ʻo ne vahe tolu kinautolu, pea toka ʻae malumu ʻi he ngoue, ʻo fakasio, pea vakai, kuo haʻu ʻae kakai kituaʻā mei he kolo; pea naʻe tuʻu hake ia kiate kinautolu, ʻo teʻia ʻakinautolu.
44 Abiimelekii fi gareen isa wajjin turan gara karra magaalattiitti gugatan. Gareen hafan lamaan immoo gara warra dirree irratti baʼanii turaniitti fiiganii isaan fixan.
Pea naʻe ʻoho atu ʻa ʻApimeleki mo e kau tangata naʻe ʻiate ia, ʻonau tuʻu ʻi hūʻanga ki he matapā ʻoe kolo: pea naʻe tuli ʻe he kongakau kehe ʻe ua ki he kakai naʻe ʻi he ngoue, ʻo tāmateʻi ʻakinautolu.
45 Abiimelek gaafas guyyaa guutuu lolee magaalattii qabate; jiraattota ishees fixee magaalattii illee barbadeessee soogidda itti facaase.
Pea naʻe tauʻi ʻe ʻApimeleki ʻae kolo ʻi he ʻaho kotoa ko ia: pea naʻa ne lavaʻi ʻae kolo, ʻo tāmateʻi ʻae kakai naʻe ʻi ai, ʻo ne holoki hifo ʻae kolo, pea naʻe tūtuuʻi ia ʻaki ʻae māsima.
46 Namoonni gamoo Sheekem keessa jiraatan yommuu waan kana dhagaʼanitti gara daʼannoo mana sagadaa Elbiriititti ol galan.
Pea ʻi he fanongo ki ai ʻae kau tangata kotoa pē ʻoe fale tau māʻolunga ʻo Sikemi, naʻa nau hū ki he potu ʻoe fale ʻoe ʻotua ko Piliti.
47 Abiimelekis yommuu akka namoonni Sheekem achitti walitti qabaman dhagaʼetti,
Pea naʻe fakahā kia ʻApimeleki, kuo kātoa fakataha ʻae kau tangata kotoa pē ʻoe fale tau māʻolunga ʻo Sikemi.
48 namoota isaa hundumaa wajjin Tulluu Zalmoonitti ol baʼe. Abiimelekis qottoo harkatti qabatee dameewwan mukaa mummuree ol fuudhee gatiittii isaatti baate. Namoota isa wajjin jiraniinis, “Dafaa! Waanuma anaa godhu argitan sana godhaa!” jedhe.
Pea naʻe ʻalu hake ʻa ʻApimeleki ki he moʻunga ko Salimoni, ʻaia mo e kakai kotoa pē naʻe ʻiate ia; pea naʻe toʻo ʻe ʻApimeleki ʻae toki ʻi hono nima, ʻo ne tā hifo ʻae vaʻakau mei he ngaahi ʻakau, ʻo ne toʻo ia, ʻo ʻai ki hono uma, pea ne pehē ki he kakai naʻe ʻiate ia, Ko ia kuo mou mamata kuo u fai, mou fakatoʻotoʻo ʻo faʻifaʻitaki kiate au.
49 Namoonni hundinuus dameewwan mukaa mummuratanii Abiimelekin duukaa buʼan. Dameewwan sanas daʼannoo Sheekemonni itti baqatan sanatti irkisanii ibidda itti qabsiisan. Kanaafuu namoonni gamoo Sheekem keessa turan hundinuu dhiironnii fi dubartoonni gara kuma tokko taʼan dhuman.
Pea naʻe fai ʻe he kakai kotoa pē ʻo tā hifo taki taha ʻae tangata ʻene vaʻakau, ʻonau muimui ʻia ʻApimeleki, ʻo fokotuʻu ia ki he potu mālohi, pea naʻe tutu ʻae potu mālohi kiate kinautolu; ko ia naʻe mate ai ʻae kau tangata ʻoe fale tau māʻolunga ʻo Sikemi foki, ko e kau tangata ʻe toko afe nai, mo e kau fefine.
50 Ergasiis Abiimelek gara Tebez dhaqee magaalaa sana marsee qabate.
Pea naʻe ʻalu ai ʻa ʻApimeleki ki Tipesi, ʻo ne tauʻi ʻa Tipesi, pea ne lavaʻi ia.
51 Taʼus waan gamoon jabaan tokko magaalaa sana keessa tureef jiraattonni magaalaa sanaa dhiiraa dubartiin utuu hin hafin itti baqatan. Keessaanis ofitti cufanii bantii isaatti ol baʼan.
Ka naʻe ʻi ai ʻae fale tau mālohi ʻi he loto kolo, pea naʻe hola ki ai ʻae kau tangata kotoa pē mo e kau fefine, mo kinautolu kotoa pē ʻoe kolo, ʻonau tāpuni ia kiate kinautolu, pea naʻa nau ʻalu hake ki he tuʻafale ki ʻolunga.
52 Abiimelekis dhufee gamoo sana dhaʼe; yommuu inni ibiddaan gubuudhaaf balbala gamoo sanaatti dhiʼaatetti garuu,
Pea naʻe haʻu ʻa ʻApimeleki ki he fale māʻolunga, ʻo ne tauʻi ia, pea naʻa ne ʻalu ofi ki he matapā ʻoe fale māʻolunga ke tutu ia ʻaki ʻae afi.
53 dubartiin tokko gubbaadhaa majii dhagaa itti gad dhiiftee buqqee mataa isaa cabsite.
Pea naʻe sī hifo ʻe he fefine ha konga ʻoe maka momosi ki he ʻulu ʻo ʻApimeleki, koeʻuhi ke foa ai hono ʻulu.
54 Innis dafee dargaggeessa miʼa lolaa baatuuf tokko waamee, “Akka isaan, ‘dubartiitu isa ajjeese’ jechuu hin dandeenyeef goraadee kee luqqifadhuu na ajjeesi” jedheen. Kanaafuu dargaggeessi sun isa waraane; innis ni duʼe.
Pea naʻe ui fakatoʻotoʻo ia ki he talavou ko hono hoa tau, ʻo ne pehē kiate ia, “Unuhi hoʻo heletā, ʻo tāmateʻi au, ke ʻoua naʻa pehē ʻe he kakai ʻiate au, naʻe tāmateʻi ia ʻe he fefine.” Pea naʻe tui ia ke ʻasi ʻe heʻene talavou, pea naʻa ne mate.
55 Israaʼeloonnis yommuu akka Abiimelek duʼe arganitti gara mana isaaniitti deebiʼan.
Pea ʻi he mamata ʻae kau tangata ʻo ʻIsileli kuo mate ʻa ʻApimeleki, naʻa nau ʻalu taki taha ki hono potu.
56 Akkasiin Waaqni hammina Abiimelek obboloota isaa torbaatama qaluudhaan abbaa ofiitti hojjeteef gatii hojii isaa kenneef.
Naʻe pehē ʻae totongi ʻe he ʻOtua kia ʻApimeleki ʻi he ngaahi angakovi ʻaia naʻa ne fai ki heʻene tamai, ʻi he tāmateʻi hono kāinga ʻe toko fitungofulu:
57 Akkasumas Waaqni hammina namoonni Sheekem hojjetan hunda matuma isaaniitti deebise. Abaarsi Yootaam ilma Yerub-Baʼaalis isaan irra gaʼe.
Pea ko e ngaahi kovi ʻae kau tangata ʻo Sikemi naʻe totongi ia ʻe he ʻOtua ki honau ʻulu: pea naʻe hoko kiate kinautolu ʻae malaʻia naʻe fakahā ʻe Sotame ko e foha ʻo Selupeali.

< Abbootii Murtii 9 >