< Iyyoob 34 >

1 Eliihuun akkana jedhe:
Et Elihu reprit et dit:
2 “Yaa ogeeyyii, dubbii koo dhagaʼaa; beektonnis na dhaggeeffadhaa.
Sages, écoutez mes discours! et, hommes entendus, prêtez-moi l'oreille!
3 Akkuma arrabni nyaata afaaniin qabu, gurris dubbii calalaatii.
Car l'ouïe éprouve les discours, de même que le palais goûte les aliments.
4 Waan qajeelaa taʼe ofii keenyaaf haa filannu; waan gaariis tokkummaadhaan haa barannu.
Démêlons ce qui est juste, et discernons ensemble ce qui est bien!
5 “Iyyoob akkana jedha; ‘Ani qajeelaa dha; Waaqni garuu murtii qajeelaa narraa fudhate.
Oui, Job a dit: « Je suis juste, et Dieu m'a frustré de mon droit!
6 Ani utuman nama dhugaa taʼee jiruu, akka sobduuttin herregame; ani yakka qabaachuu baadhu illee xiyyi isaa madaa hin fayyineen na madeesseera.’
en dépit de mon droit je suis réduit à mentir; ma plaie est incurable, et je suis sans péché. »
7 Namni akka bishaaniitti tuffii dhugu, kan akka Iyyoob eenyu?
Y a-t-il un homme pareil à Job, pour boire le blasphème comme l'eau,
8 Inni warra hammina hojjetu wajjin walii gala; jalʼoota wajjinis tokkummaa qabaata.
pour marcher de concert avec les méchants, et cheminer avec les impies?
9 Inni, ‘Waaqa gammachiisuu yaaluun, namaaf faayidaa tokko iyyuu hin qabu’ jedhaatii.
Car il a dit: « L'homme ne retire aucun avantage de se plaire avec Dieu. »
10 “Kanaafuu isin yaa hubattoota, na dhagaʼaa. Waan hamaa hojjechuun Waaqa irraa, dogoggoruunis Waaqa Waan Hunda Dandaʼu irraa haa fagaatu.
Aussi, hommes de sens, écoutez-moi! Non, Dieu n'est point méchant, et le Tout-puissant n'est point inique!
11 Inni namaaf akkuma hojii isaatti gatii ni kenna; waan karaa isaatiif malus itti fida.
Il rend au contraire à l'homme selon ses œuvres, et lui fait trouver selon ses voies.
12 Dhugumaan Waaqni hammina hin hojjetu; Waaqni Waan Hunda Dandaʼu murtii qajeelaa hin jalʼisu.
Non, en vérité Dieu n'est pas méchant, et le Tout-puissant ne fait pas fléchir la justice.
13 Eenyutu lafa irratti isa muude? Eenyutus addunyaa guutuu isatti kenne?
Qui a commis à Dieu le soin de la terre? et qui a créé le monde, l'Univers?
14 Utuu inni hafuura isaa deebisee fudhatee, hafuura baafatu illee gara ofii isaatti deebifatee,
S'il ne pensait qu'à Lui seul, s'il retirait à Lui son esprit et son souffle,
15 silaa sanyiin namaa hundi walumaan bada; namnis biyyootti deebiʼa ture.
toute chair expirerait soudain, et l'homme rentrerait dans la poudre.
16 “Ati yoo hubannaa qabaatte waan kana dhagaʼi; waan ani jedhus dhaggeeffadhu.
Or, si tu as du sens, écoute ceci, prête l'oreille au son de mes paroles!
17 Namni murtii qajeelaa jibbu bulchuu dandaʼaa? Atis isa qajeelaa fi humna qabeessa sanatti murtaa?
Celui qui haïrait la justice, régnerait-Il? Et oses-tu condamner le Juste, le Puissant,
18 Kan moototaan, ‘Isin faayidaa hin qabdan;’ jedhee qondaaltotaanis, ‘Isin hamoo dha’ jedhu isa mitii?
qui dit à un Roi: Méchant! et: Impies! à des Princes?
19 Inni ilmaan moototaatiif illee hin looguu; sooreyyii fi hiyyeeyyii wal hin caalchisu; hundi isaanii hojii harka isaatii.
qui ne prend pas parti pour des Grands, et ne préfère pas le riche au pauvre, parce qu'ils sont l'un et l'autre l'ouvrage de ses mains?
20 Isaan halkan walakkaa tasa duʼu; namoonni hollatanii dhumu; jajjaboonnis utuma harki namaa isaan hin tuqin ni badu.
Il ne faut qu'un instant, et ces impies meurent au milieu de la nuit; leurs peuples chancellent et passent; des potentats sont chassés, mais non par une main d'homme.
21 “Iji isaa karaa namootaa irra jira; inni tarkaanfii isaanii hunda ni arga.
Car Il a les yeux sur les voies des humains, et Il voit tous leurs pas:
22 Iddoon warri waan hamaa hojjetan itti dhokatan, dukkanni yookaan gaaddisni guddaan hin jiru.
il n'y a ni ténèbres, ni nuit, où puissent se cacher ceux qui font le mal.
23 Akka inni murtiidhaaf fuula isaa duratti dhiʼaatuuf, Waaqni nama kam iyyuu hin beellamu.
Il ne Lui faut pas un long temps pour juger qu'un homme doit paraître en jugement devant Lui.
24 Inni gaaffii tokko malee namoota jajjaboo ni burkuteessa; warra biraa immoo iddoo isaanii ni kaaʼa.
Il écrase des potentats, sans enquête, et en établit d'autres à leur place;
25 Inni sababii hojii isaanii beekuuf, halkan keessa isaan garagalcha; isaanis ni barbadaaʼu.
car Il connaît leurs œuvres. Il les renverse de nuit, et il sont mis en pièces;
26 Sababii jalʼina isaaniitiifis inni iddoo namni hundi argutti isaan adaba;
Il les supplicie sur la place des criminels, et dans un lieu exposé aux regards;
27 kunis waan isaan isa duukaa buʼuu irraa garagalanii karaa isaa hunda dhiisaniif.
car ils se sont retirés loin de lui, et ont négligé toutes ses voies;
28 Isaan akka inni iyya rakkattootaa dhagaʼuuf, akka iyyi hiyyeeyyii fuula isaa duratti dhagaʼamu godhaniiru.
c'est afin de Lui faire parvenir les cris des petits, pour qu'il écoutât les cris des malheureux.
29 Yoo inni calʼise garuu, eenyutu isatti muruu dandaʼa? Yoo inni fuula isaa dhokfates eenyutu isa arguu dandaʼa? Taʼus inni namaa fi saba illee ni toʼata;
Si par là Il procure le repos, qui Le condamnera? S'il cache sa face, qui prétendra Le voir? C'est ainsi qu'il gouverne les nations et les hommes,
30 kunis akka namni Waaqaaf hin bulle mootii hin taanee fi akka isaan sabaaf kiyyoo hin keenyeefii dha.
Ôtant l'empire à l'impie, et aux fléaux des peuples.
31 “Namni tokko Waaqaan akkana jedha haa jennu; ‘Ani yakka hojjedheera; garuu itti hin deebiʼu.
Est-ce que, en effet, ils disent à Dieu: « Je porterai [ton joug] et ne le secouerai point!
32 Waan ani arguu hin dandeenye na barsiisi; ani yoon dogoggora hojjedhee jiraadhe, lammata itti hin deebiʼu.’
Montre-moi mes fautes qui échappent à ma vue! Si j'ai fait le mal, je ne le ferai plus? »
33 Waaqni sababii ati qalbii jijjiirrachuu didduuf akkuma yaada keetiitti gatii siif baasaa? Situ murteessuu qaba malee ana miti; kanaafuu ati waan beektu natti himi.
Réglera-t-Il d'après toi ses rétributions? Car tu es mécontent de l'ordre de Dieu… A toi donc, et non à moi, d'en indiquer un autre! Dis ce que tu sais!
34 “Namoonni hubannaa qaban ni dubbatu; namoonni ogeeyyiin na dhagaʼanis akkana jedhu;
Voici ce que me diront des hommes de sens, et le sage qui m'aura écouté:
35 ‘Iyyoob beekumsa malee dubbata; dubbiin isaas hubannaa cimaa hin qabu.’
« Job ne parle pas en connaissance de cause, et ses paroles manquent de prudence. »
36 Iyyoob sababii akka nama hamaatti deebii kenneef maaloo utuu hamma dhumaatti qoramee jiraatee!
Voici mon vœu: Que Job ne cesse pas d'être éprouvé, parce qu'il a répondu à l'instar des méchants!
37 Inni cubbuu isaa irratti fincila dabala; tuffiidhaan gidduu keenyatti harka dhaʼa; Waaqa irrattis waan baayʼee dubbata.”
car il ajoute un péché à son crime; il prend parmi nous un air de triomphe, et multiplie ses plaintes contre Dieu.

< Iyyoob 34 >