< Apenbaring 13 >
1 Og eg såg eit dyr stiga upp or havet, det hadde ti horn og sju hovud, og på horni sine ti krunor, og på hovudi sine spottings namn.
Titia etu ajgar samundar usorte khara korise. Titia moi ekta janwar samundar pora ulaikene aha dikhise. Etu janwar laga dosta seing aru sat-ta matha thakise. Aru matha khan ke dosta mukut thakise, aru ekta-ekta matha uporte Isor ke bodnam kora naam khan thakise.
2 Og dyret som eg såg, var likt ein leopard, og føterne på det var som på ein bjørn, og gapet som eit løvegap. Og draken gav det si kraft og sin kongsstol og stor magt.
Aru etiya kuntu janwar moi dikhise etu sabole ekta chetak nisena thakise. Tai laga theng to bhalu laga theng nisena, aru tai laga mukh ekta bagh janwar laga mukh nisena thakise. Ajgar janwar pora taike takot dise aru tai laga singhason dise, aru sob manu ke raj kori bole laga adhikar dise.
3 Og eg såg eit av hovudi på det liksom såra til ulivs; og ulivssåret vart lækt, og all jordi undrast og fylgde etter dyret;
Ekta janwar laga matha to morai diya nisena dikhise, kintu tai laga bahar jokhom khan bhal hoi jaise. Pura prithibi to asurit hoi kene tai laga piche jaise.
4 og dei tilbad draken for di han hadde gjeve dyret magt, og dei tilbad dyret og sagde: «Kven er lik dyret, og kven kann strida mot det?»
Taikhan etu ajgar janwar ke puja korise, kelemane tai pora tai laga adhikar etu janwar ke dise. Aru taikhan etu janwar ke bhi puja korise aru koi thakise, “Etu janwar nisena aru kun ase?” Aru “Kun he tai logote lorai kori bole paribo?”
5 Og det vart gjeve det ein munn som tala store og spottande ord, og det vart gjeve det magt til å halda på i tvo og fyrti månader.
Etu janwar ke phutani laga kotha khan aru Isor ke bodnam diya kotha khan kobole nimite mukh dise, aru tin saal adha tak etu sob kaam khan kori bole nimite adhikar dise.
6 Og det opna munnen sin til spottingar mot Gud, til å spotta hans namn og hans bustad, deim som bur i himmelen.
Titia etu janwar Isor laga biya kotha koise, Tai laga naam ke hinsa korise, aru Tai kun jagate thake etu laga biya kobole, aru jiman manu sorgote thake, taikhan sob laga biya kobole tai laga mukh khuli se.
7 Og det vart det gjeve å føra strid mot dei heilage og vinna på deim, og det vart gjeve det magt yver kvar ætt og kvar landslyd og kvart tungemål og kvart folk.
Aru etu janwar ke biswasi aru pobitro manu khan uporte lorai kori bole nimite aru taikhan uporte jiti lobole nimite takot dise. Aru sob jati, desh, bhasa aru manu khan uporte adhikar dise.
8 Og alle som bur på jordi, skal tilbeda det, kvar den som ikkje frå verdi vart grunnlagd, hev fenge namnet sitt skrive i livsens bok hjå Lambet som er slagta.
Aru jiman manu prithibi te thake, taikhan sob etu ke puja koribo, aru kunkhan laga naam kitab te likha nai taikhan bhi, duniya bona laga suru pora, Jibon laga Kitab te, juntu Mer bacha laga ase, kunke morai disele.
9 Dersom nokon hev øyra, so høyre han!
Jodi kunba manu kan ase koile, tai huni lobi.
10 Um nokon fører i fengsel, han skal i fengsel. Um nokon drep med sverd, han skal drepast med sverd. Her er tolmodet og trui til dei heilage.
Kunba manu ke bandhi kene loi jabole ase koile, Taike eneka he loijabo. Jodi kunba manu ke talwar pora mora bole ase koile, Etu talwar pora he tai moribo. Etu he nomro, dukh kosto koribo para aru pobitro khan laga biswas ase.
11 Og eg såg eit anna dyr stiga upp or jordi, og det hadde tvo horn liksom eit lamb, og tala liksom ein drake.
Titia moi aru bhi ekta janwar prithibi pora ulaikene ahi thaka dikhise, aru tai to ajgar janwar nisena kotha koi.
12 Og det brukar heile magti åt det fyrste dyret for augo på det, og gjer at jordi og dei som bur på henne, tilbed det fyrste dyret, som ulivssåret vart lækt på.
Tai laga usorte poila ulaikena aha janwar laga kiman adhikar ase sob to dikhai dise, aru etu prithibi aru ta te thaka kiman manu ase sobke etu poila janwar ke puja kori bole nimite dise- etu ekjon kun laga bahar laga jokhom to bhal hoi jaisele.
13 Og det gjer store teikn, so det endå fær eld til å falla ned frå himmelen på jordi for augo på menneski.
Tai bisi dangor asurit kaam khan korise, aru tai manu usorte sorgo pora jui prithibi te bhi ahibole dise aru manu khan ke dikhai dise.
14 Og det dårar deim som bur på jordi, for dei teikn skuld som det hev fenge magt til å gjera for augo på dyret, med di det segjer til deim som bur på jordi, at dei skal gjera eit bilæte åt det dyret som hev såret av sverdet og vart i live.
Aru juntu sob chihna khan janwar laga usorte kori bole nimite adhikar dise, jiman manu prithibi te ase taikhan ke thogai dise. Aru taikhan ke janwar laga murti bona bole nimite koise kun logote talwar laga jokhom ase, kintu jinda ase.
15 Og det fekk magt til å gjeva dyrebilætet livs-ande, so dyrebilætet jamvel kunde tala, og gjera so, at alle dei som ikkje vilde tilbeda dyrebilætet, skulde drepast.
Aru etu janwar laga murti ke saas dibole nimite monjuri dise, kelemane etu janwar laga murti to kotha kobole paribo, aru kun manu etu murti ke puja nokorile taike morai dibo.
16 Og det gjer at alle, både små og store, rike og fatige, frie og trælar, fær eit merke på si høgre hand eller på panna si,
Taikhan joborjosti korise, chutu aru dangor, dhuni aru gorib, noukar aru aram pora thaka manu, taikhan laga matha age te nohoile dyna hathte chihna mari bole nimite.
17 og at ingen kann kjøpa eller selja, utan den som hev merket, namnet på dyret eller talet for dette namnet.
Aru etu karone, kun manu bhi etu chihna nathakile eku bhi bikiri aru kini bole na paribo jitia tak taikhan logote etu laga chihna nathakibo- etu janwar laga naam, nohoile tai naam laga ginti.
18 Her er det visdomen! Den som hev vit, han rekne ut talet til dyret; for det er talet for eit menneskje, og talet for det er seks hundrad og seks og seksti.
Yate gyaan ase: kun manu bujhi bole pare, tai etu janwar laga ginti to ongkho kori lobi. Kelemane etu ekjon manu laga ginti ase, aru tai laga ongkho to hoile 666 ase.