< Hebreerne 6 >

1 La oss derfor gå forbi barnelærdommen om Kristus og skride frem mot det fullkomne, så vi ikke atter legger grunnvollen med omvendelse fra døde gjerninger og tro på Gud,
Bhai kwa nneyo, tushoshe kumajiganyo ga kundandubho ga a Kilishitu, tujende mmujo nkwiijiganya ga ngulupai jetu tukamilishe, tunabhujile kabhili mmajiganyo ga kundandubho, ga leka yangali ya mmbone nikwaakulupalila a Nnungu,
2 med lære om dåp og håndspåleggelse, om dødes opstandelse og evig dom (aiōnios g166)
nkali majiganyo ga namuna ya ubhatisho, na ga bhishila bhandu makono, na ga yuka bhawilenje, na ga ukumu ja pitipiti. (aiōnios g166)
3 Og dette vil vi gjøre, om Gud gir lov til det.
A Nnungu bhapingaga, genego shitutende.
4 For det er umulig at de som engang er blitt oplyst og har smakt den himmelske gave og fått del i den Hellige Ånd
Pabha bhandunji bhalangashiywenje nipaya shukilo sha kunnungu, nilundana naka Mbumu jwa Ukonjelo,
5 og har smakt Guds gode ord og den kommende verdens krefter, (aiōn g165)
nipaya kunong'a kwa lilobhe lya a Nnungu, na mashili ga shilambolyo shikwiya, (aiōn g165)
6 og så faller fra, atter kan fornyes til omvendelse, da de på ny korsfester Guds Sønn for sig og gjør ham til spott.
kungai niileka ngulupai yabhonji, ikakomboleka kwaatendanga bhaipetanje kabhili. Bhatendanga nneyo, ni mbuti bhanakwaakomelanga munshalabha kabhili Bhanabhabho a Nnungu, na kwaatokomaya pa bhandu.
7 For den jord som drikker regnet som ofte faller på den, og som bærer gagnlig grøde for dem den dyrkes for, den får velsignelse fra Gud;
Litaka linyelwa ula papagwinji nimeya yalya, ni pwaida ja bhaalima na lyene litakalyo linapegwa mboka na a Nnungu.
8 men bærer den torner og tistler, da er den uduelig og forbannelse nær, og enden med den er å brennes.
Ikabheje limeyaga mibha na likonde likapwaa, lyene litakalyo pulibha tome na loshwa na mpelo gwakwe kujokwa moto.
9 Men om eder, I elskede, er vi visse på det som bedre er, og som hører til frelse, enda vi taler således.
Ikabheje ashaambwiga ajangunji, nkali tuubheleketa nneii, twangali lipamba kwenu mmanganyanji, tumumanyi kuti nnikaguyanga itendi ili ya mmbone nkatapulwanjeje.
10 For Gud er ikke urettferdig, så han skulde glemme eders verk og den kjærlighet I har vist mot hans navn, idet I har tjent og ennu tjener de hellige.
Pabha a Nnungu ni bha aki, bhenebho bhakalibhala liengo linkutendanga na kupinga kwenunji kunnanguyenje kwa lina lyabho pabha nnakwaajangutilanga bhandunji bha ukonjelo na launo nnakwaajangutilanga.
11 Men vi ønsker at enhver av eder må vise den samme iver for den fulle visshet i håpet inntil enden,
Na uwe putupinga kila mundu atumbile nneyo peyo mpaka kumpelo, nkupinga yene inkukulupalilangayo imalile.
12 forat I ikke skal bli trege, men efterfølge dem som ved tro og tålmod arver løftene.
Bhai nnakolanje ukata, ikabhe mmanganje malinga bhene bhaakulupalilanga nikuikakatimila, niilishi miadi ja a Nnungu.
13 For da Gud gav Abraham løftet, svor han ved sig selv, eftersom han ingen større hadde å sverge ved, og sa:
Pabha a Nnungu pubhaapele a Bhulaimu miadi, bhashinkulumbila kwa lina lyabho bhayene, pabha jwakwa ali nkulungwa kupunda a Nnungu jwa kunnumbila,
14 Sannelig, jeg vil rikelig velsigne dig og storlig mangfoldiggjøre dig;
bhalinkuti, “Kweli shinimpe mboka na lubheleko lwalugwinji.”
15 og da han således hadde ventet tålmodig, opnådde han det som var lovt.
A Bhulaimu bhakalindilileje kwa kuikakatimila nigubhapatile miadi ja a Nnungu jila.
16 For mennesker sverger jo ved den større, og eden er dem en ende på all motsigelse, til stadfestelse.
Pabha bhandunji pubhaalumbilanga bhanakwaalugulanga bhali bhakulungwa kupunda ashaayenenji, nkukong'ondela gabheleketwe kupinga peya mitau.
17 Derfor, da Gud vilde enn mere vise løftets arvinger hvor uryggelig hans vilje var, gikk han imellem med en ed,
Na bhalabho a Nnungu pabha bhashinkupinga kulangula kubhandu ga miadi jabho, kuti bhakatendebhuka mmalobhe gabho, gubhakong'ondele kwa lumbila.
18 forat vi ved to uryggelige ting, hvori Gud umulig kunde lyve, skulde ha en sterk trøst, vi som har tatt vår tilflukt til å gripe det håp som venter oss,
Bhai ipali indu ibhili, miadi na lumbila, ikakomboleka tendebhuka pabha a Nnungu bhakaabheleketa unami. Kwa nneyo uwe twaabhutushile, tunatagwa ntima tupunde kamulila ngulupai itubhishilwe.
19 det vi har som et anker for sjelen, et som er trygt og fast og når innenfor forhenget,
Jene ngulupaiji jinakutupa mashili malinga nanga shijikuti kuujimika ntumbwi. Jene ngulupaiji jinapelenganya lukungushi lwa pa nnango mpaka pa ukonjelo kaje.
20 hvor Jesus gikk inn som forløper for oss, idet han blev yppersteprest til evig tid efter Melkisedeks vis. (aiōn g165)
A Yeshu bhayene bhashilongolela jinjila mwenemo kwa ligongo lyetu na bhaashibha, Bhakulungwa Bhaabhishila pitipiti, malinga shibhaaliji a Melikishedeki. (aiōn g165)

< Hebreerne 6 >