Maluko 4
1 Yesu akatumbula kuvawula kavili kumwambu ya nyanja ya Galilaya. Ndava ya msambi uvaha wa vandu wewamtindili yaganikiwi ayingila muwatu na kutama, vandu voha vasigalili kundumba.
Jeesus hakkas taas mere ääres õpetama. Teda tuli kuulama nii palju rahvast, et ta astus paati ja istus vee peal paadis, sel ajal kui rahvas kuulas teda kaldal.
2 Ndi penapo avawuli mambu gamahele kwa miluhumu, akavajovela.
Ta näitlikustas oma õpetusi paljude lugudega.
3 “Muyuwanila hoti! Mundu mmonga ahambili kumgunda kumija mbeyu.
„Kuulake, “ütles ta. „Üks külvaja läks välja külvama.
4 Hinu paamijayi mbeyu, zingi zikagwilila munjila, videge vikabwela kuhola.
Kui ta külvates seemneid laiali puistas, kukkus osa teerajale, linnud tulid ja sõid seemned sealt ära.
5 Mbeyu zingi zikagwilila palitalau, zikamela kanyata pandu pangali na ludaka lwamahele.
Osa seemneid pudenes kivisele pinnale, kus ei olnud eriti mulda. Madalas mullakihis hakkasid taimed kiiresti kasvama, aga kuna mullakiht ei olnud sügav,
6 Lilanga palachonayi zanyalili na kuyuma, muni mikiga yaki yavi lepi na ludaka lwamahele.
kõrvetas päike taimi. Kuna neil ei olnud päris juuri, närbusid taimed peagi.
7 Zingi zagwili pagati ya minga, minga yakulili na kuyihinya hati zapambiki lepi matunda.
Osa seemneid pudenes ohakate sekka. Ohakad kasvasid suureks ja lämmatasid tärkava orase, nii et sellest ei tulnud midagi.
8 Zingi zagwili paludaka lwa bwina, zikamela zikakula na kupambika yimonga selasini na yingi sitini na yingi miya yimonga.”
Osa seemneid langes heale pinnasele, kus nad idanesid ja kasvasid ning andsid saagiks mõni kolmkümmend, mõni kuuskümmend ja mõni sada korda külvatust rohkem.
9 Ndi akavajovela, “Mweavi na makutu gakuyuwana na amanyayi!”
Kui teil on kuulmiseks kõrvad, siis kuulake, mida ma teile räägin.“
10 Yesu peavili mwene, pagati ya vevamuyuwanili vala na vawuliwa kumi na vavili, vamuhambalili Yesu vakamkota, ndava ya miluhumu yila.
Kui Jeesus oli omapead, küsisid kaksteist jüngrit ja teised, kes olid koos temaga, mida need võrdlused tähendasid.
11 Akavajovela, “Nyenye mupewili kugamanya mambu ga mfiyu ga Unkosi wa Chapanga.” “Nambu vevavi kuvala vala yati vakujiwula kwa miluhumu ndu,
Ta ütles neile: „Teie saate Jumala riigi mõistatusest aru. Kuid kõrvalseisjatel on ainult lood,
12 muni, ‘Chakaka valolayi, nambu vilola lepi, chakaka vayuwana, nambu vimanya lepi. Manya vamuwuyila Chapanga, namwene ngaavalekekisi.’”
nii et kuigi nad näevad, nad tegelikult ei „näe“, ja kuigi nad kuulevad, nad ei mõista, muidu pöörduksid nad minu poole ja saaksid andeks.“
13 Kangi Yesu akavakota, “Ngati mwimanya lepi mana ya luhumu ulu? Mwihotola wuli kuyimanya mana za miluhumu yingi?
„Kas te ei saa sellest loost aru?“küsis Jeesus neilt. „Kui ei saa, kuidas te siis kõigist ülejäänud lugudest aru saate?
14 Mweimija mbeyu ndi imija Lilovi la Chapanga.
Külvaja külvab sõna.
15 Mbeyu zingi zagwilili munjila, ndi vandu vala vevayuwini lilovi, Setani akabwela na kuliwusa lilovi lenilo lelimijiwi mumitima yavi.
Seemned rajal, kuhu sõna külvati, kujutavad neid, kes kuulevad sõnumit, kuid siis tuleb kohe Saatan ja võtab ära sõna, mis neisse on külvatud.
16 Mbeyu zila zezamijiwi palitalau ndi ngati vandu vala, veviyuwana lilovi bahapo vakulipokela kwa luheku.
Samal kombel kujutab kivine pind, kuhu seemned langesid, neid, kes kuulevad sõna ja võtavad selle kohe rõõmuga vastu.
17 Nambu likuvayingila lepi nakuvya na mikiga mugati yavi, vakulikamula mulukumbi luhupi ndu. Na lukumbi lwa mang'ahiso peluhumila ndava ya lilovi lenilo, vikuvanduka na kugwa.
Aga kuna neil ei ole päris juuri, jäävad nad püsima ainult veidikeseks ajaks, kuni tulevad probleemid või tagakiusamine, ja siis langevad nad kiiresti.
18 Vandu vangi ndi ngati mbeyu zila zezagwilili pagati ya minga. Wenuwo ndi luhumu lwa vala veviyuwana lilovi lenilo,
Ohakate sekka külvatu kujutab neid, kes kuulevad sõna,
19 ndava ya mang'ahiso ga mulima uwu, mnogo wa kuvya na vindu vyamahele mnogo wa higa ukuvayingila na kulihinya lilovi lenilo, na vene viyidikila lepi chila chelijova lilovi. (aiōn g165)
kuid selle maailma mured, rikkuse ahvatlus ja muud segavad asjaolud lämmatavad sõna kasvu ja see ei kanna vilja. (aiōn g165)
20 Nambu vandu vangi ngati mbeyu zezimijiwi paludaka lwabwina. Venavo ndi veviyuwana lilovi lenilo, vakuliyidakila na kupambika matunda. Vangi selasini, vangi sitini na vangi miya yimonga.”
Ent heale pinnasele külvatud seemned kujutavad neid, kes kuulevad sõna, võtavad selle vastu ja kannavad vilja, andes kolmkümmend, kuuskümmend ja sada korda rohkem kui külvati.
21 Yesu akavakota, “Mwaloli koki vandu vigubika hahi yeyiyaka na chiviga amala vivika kuhi kulusongwani? Lepi! Vivika panani pachibokoselu.
Kes paneb lambi ämbri või voodi alla?“küsis Jeesus neilt. „Ei, lamp pannakse üles lambijalale.
22 Hinu, goha gegafiyiki yati givya pawaka na goha gegagubikiwi yati gigubukuliwa.
Kõik, mis on varjatud, tuleb ilmsiks ja kõik, mis on salajas, saab avalikuks.
23 Mweavi na makutu gakuyuwana na amanyayi!”
Kui teil on kõrvad kuulmiseks, siis kuulake, mida ma räägin!
24 Akavajovela kavili, “Myuwanila chipimu chilachila chemukuvapimila vayinu, na nyenye yati mwipimiwa mewawa, na kuyonjokeswa.
Pange tähele seda, mida te kuulete, “ütles ta neile, „sest teile antakse vastavalt sellele, kui palju tahate vastu võtta, mõõt mõõdu eest.
25 Mundu yeyoha mweavi na chindu yati iyonjokesewa neju, nambu mweangavya na chindu hati chidebe ndi hati cheavi nachu yati inyagiwa.”
Neile, kel juba on arusaamine, antakse rohkem, kuid neilt, kes ei taha teada, võetakse ära seegi vähene arusaamine, mis neil on.
26 Yesu akayendelela kuvajovela, “Unkosi wa Chapanga uvi ngati mundu mweimija mbeyu mumgunda waki.
Jumala riik on nagu mees, kes külvab põllule seemet, “ütles Jeesus.
27 Kilu igona, na muhi ivya mihu na lukumbi lwenulo mbeyu yimela na kukula. Mwene amanyili lepi chechihengeka.
„Ta läheb magama ja tõuseb varakult üles ja nii iga päev, kuid ta ei tea, kuidas seeme idaneb ja tärkab.
28 Muni ludaka lwene lumelesa mbeyu. Yikula na kupambika. Yitumbula kumela linyai, yigelekela njechela na pamwishu mbeyu yikangala.
Maa annab saaki iseenesest. Kõigepealt tuleb välja oras, seejärel viljapea ja siis küpse viljaga pea.
29 Mbeyu peyikangala mundu mwenuyo itola chikwakwa na kutumbula kubena muni lukumbi lwa mabenu luhikili.”
Kui vili on küps, koristab põllumees selle sirbiga, sest saak on valmis.
30 Yesu akajova kavili, “Unkosi wa Chapanga tiuwanangisa na kyani? Tiudandaulayi kwa luhumu lwoki?
Millega võrrelda Jumala riiki? Missugust näidet kasutada?“küsis ta.
31 Uwanangana ngati lumbeyu lwa haladali lweluvili ludebe kuliku mbeyu zoha zezimijiwa mumgunda.
„See on nagu sinepiseeme − kõige pisem seeme.
32 Nambu yikamijiwayi, yimela na kuvya mkongo uvaha kuliku mikongo yoha mumgunda. Mambanda gaki gavaha hati videge vijenga hisakanilu mumambanda gaki.”
Aga kui see maha külvata, siis kasvab sellest taim, mis on suurem kui teised taimed. Selle oksad on piisavalt suured, nii et linnud saavad seal varjus olla.“
33 Yesu avakokosili vandu ujumbi waki kwa miluhumu yingi yamahele ngati yeniyo, alongili nawu chavahotwili kumanya.
Jeesus kasutas rahvale kõneledes palju selliseid näitlikke lugusid, et nad mõistaksid võimalikult hästi.
34 Lukumbi lwoha alongili nawu lepi chochoha changali miluhumu nambu paavi na vawuliwa vaki avadandaulili kila chindu.
Õigupoolest kasutas ta avalikult rääkides üksnes jutustusi, kuid omaette olles selgitas ta oma jüngritele kõike.
35 Lilanga palatipimi ligono lilolo, Yesu akavajovela vawuliwa vaki, “Tikupuka kumwambu.”
Samal päeval hiljem − õhtul − ütles ta oma jüngritele: „Lähme üle mere teisele poole.“
36 Hinu, vawuliwa vakaulaga msambi wa vandu, vakayingila muwatu weavili Yesu na kuwuka pamonga nayu. Na vandu vakayingila muwatu wungi vakamlanda.
Jätnud rahvahulga maha, läksid jüngrid koos Jeesusega paati. Nende juures oli veel teisigi paate.
37 Pavakupukayi, mpungu uvaha ukahumila manji gakutimbungana na kuutova watu na manji gakatumbula kumema muwatu.
Peagi hakkas möllama kohutav torm, lained paiskusid vastu paati ja lõid vett sisse.
38 Penapo Yesu avi mumbele ya watu kuni agonili pamsagamilu. Ndi vawuliwa vaki vakamuyimusa vakamkota, “Muwula, wuli, tifwaa ukutilolokesa ndu!”
Jeesus magas ahtris, pea padjale toetatud. Jüngrid äratasid ta kisendades: „Õpetaja, kas sa ei hooli sellest, et me oleme uppumas?“
39 Hinu, akayimuka, akauhakalila mpungu na kuujovela luyuga lwa manji, “Guna!” Ndi penapo mpungu wula ukaleka kubuma na nyanja yikavya nuu.
Jeesus ärkas. Ta käskis tuulel vaibuda ja ütles lainetele: „Rahunege! Ärge möllake!“Tuul vaibus ja vesi jäi täiesti tüüneks.
40 Yesu akavajovela vawuliwa vaki, “Mwiyogopa kyani? Wu, mwakona kusadika?”
„Miks te nii väga kohkusite? Kas te ei ole õppinud mind usaldama?“küsis ta neilt.
41 Ndi penapo vavi na wogohi neju, vakatumbula kukotana, “Mundu uyu yani? Mbaka mpungu na manji gakutimbungana vikumyuwana na kuguna!”
Nad olid jahmunud ja ehmunud. Nad küsisid üksteiselt: „Kes ta ometi on? Isegi tuul ja lained kuuletuvad talle!“
