< Luka 18 >
1 Kangi Yesu akavajovela, luhumu yikuvagana kuyupa magono goha changali kukotoka.
Jesus lhes contou esta história para incentivá-los a orar sempre e não desanimar:
2 Akajova, “Kwavili na mhamula mihalu kumuji wenuwo iyupa lepi kwa Chapanga wala nakuvahengela vandu bwina.
“Certa vez, havia um juiz em uma determinada cidade que não respeitava a Deus e nem se preocupava com as pessoas.”
3 Mumuji wenuwo, pavi na lipwela mmonga, mweamhambila mhamula mihalu ligono kwa ligono, amkengelela kwa kuhamula bwina apatayi vindu vyaki kuhuma kwa likoko waki.
“Na mesma cidade vivia uma viúva que, repetidamente, ia até o juiz, dizendo: ‘Julgue o meu caso contra o meu adversário!’
4 Kwa magono gamahele Mhamula mihalu yula akabela kumkengelela, nambu pamwishu akahololela mumtima waki, ‘Pamonga na nene niyupa lepi kwa Chapanga wala kuvahengela vandu bwina,
Por certo tempo, ele não quis fazer nada em relação a isso. Mas, finalmente, ele pensou: ‘Mesmo que eu não respeite a Deus ou ligue para as pessoas,
5 Nambu ndava ya lipwela uyu akuning'aha yati nikumkengelela kuhamula bwina, ngati lepi, yati iyendelela kunibwelela, na pamwishu yati akunitotokeha!’”
essa viúva me irrita tanto que eu julgarei a sua causa. Assim, ela não vai mais me esgotar a paciência, vindo tantas vezes me ver.’
6 Bambu akajova, “Myuwanila cheijova muhamula mihalu mhakau.
Escutem o que até mesmo um juiz injusto decidiu”, disse o Senhor.
7 Kujova Chapanga yati akuvakengelela lepi vandu veavahagwili, vevakumvembela muhi na kilu? Wu, yati ikavila kuvayuwanila?
“Vocês não acham que Deus garantirá a justiça para o povo que ele mesmo escolheu? Aqueles que gritam por ele dia e noite? Vocês acham que ele fará com que eles esperem?
8 Nikuvajovela, yati akuvakengelela kanyata. Pamonga na genago, Wu, yati kwivya na sadika pamulima lukumbi peibwela Mwana wa Mundu?”
Não. Eu lhes digo que ele fará com que a justiça seja feita muito rapidamente para eles. No entanto, quando o Filho do Homem vier, ele encontrará pessoas na terra que tenham fé nele?”
9 Kangi Yesu akavajovela luhumu wa vandu vala vevakujilola vabwina na kuvavesa vangi.
Ele também contou esta história sobre as pessoas que estão muito certas de estarem vivendo do modo correto e que desprezam os outros:
10 “Vandu vavili vahambili ku Nyumba ya Chapanga kumuyupa. Mmonga Mfalisayu na yungi mtola kodi.”
“Dois homens foram ao Templo orar. Um era fariseu e o outro era um cobrador de impostos.
11 Mfalisayu yula akayima, kuyupa kwa Chapanga chakumtima akajova, Veve Chapanga, nikusengusa ndava muni nene nivii lepi ngati vandu vangi, vanyagaji na vivikita gahakau na vevikita ugoni. Nikusengusa ndava muni nene nivii lepi ngati mtola kodi uyu.
O fariseu ficou em pé e orou assim consigo mesmo: ‘Senhor, eu agradeço por não ser como as outras pessoas, como os trapaceiros, criminosos, adúlteros ou até mesmo como este cobrador de impostos.
12 Nikujiinisa chakulya ndava ya Chapanga mala zivili kwa lijuma, niwusa lilundu limonga pagati ya kumi muvindu vyangu.
Eu jejuo duas vezes por semana e pago a décima parte dos meus ganhos.’
13 Nambu mtola kodi yula, ayimili cha kutali, changali hati kulolokesa mihu kunani kwa Chapanga ndi ajitovili nganga cha ngolongondi, akajova. Chapanga veve, unihengala lipyana nene mwenikubudili!
Mas, o cobrador de impostos ficou a certa distância. Ele nem mesmo erguia os olhos para o céu. Em vez disso, batia com a mão no peito e orava: ‘Deus, por favor, tenha pena de mim! Eu sou um pecador.’
14 Yesu akavajovela, mtola kodi yula awuyili kunyumba kuni ayidakiliwi na Chapanga. Nambu Mfalisayu yula lepi, ndava muni kila mundu mweakujikwiha yati iheleswa na kila mundu mweakujihelesa yati ikwihiwa.
Eu lhes digo que foi o cobrador de impostos que voltou para casa como justo na visão de Deus e não o fariseu. Pois aqueles que se engrandecem serão humilhados, enquanto aqueles que se humilham serão considerados grandes.”
15 Vandu vangi vamletili Yesu vana vadebe muni avavikila mawoko na kuvamotisa. Vawuliwa vaki pevavawene vakavaywangila.
Alguns pais estavam trazendo seus filhos pequenos para Jesus abençoá-los com o seu toque. Quando os discípulos viram o que estava acontecendo, eles tentaram impedi-los.
16 Nambu Yesu akavakemela na kujova, “Muvaleka vana vedebe vabwela kwangu, wala mkoto kuvabesa, muni unkosi wa Chapanga ndava ya vandu ngati venava.
Mas, Jesus chamou as crianças para que elas se aproximassem dele. Ele disse: “Deixem as crianças virem até mim. Não proíbam as crianças, pois o Reino de Deus pertence às pessoas que são como elas.
17 Chakaka nikuvajovela, mundu yoyoha mwanga upokela Unkosi wa Chapanga ngati mwana mdebe, yati iyingila lepi muunkosi wenuwo.”
Eu lhes digo que isto é verdade: qualquer um que não receber o Reino de Deus como uma criança, nunca entrará nele.”
18 Mkolo vindu vyamahele mmonga Myawudi, amkotili Yesu, “Muwula mbwina, nikita wuli muni nipokela wumi wa magono goha?” (aiōnios )
Um dos líderes se aproximou de Jesus e lhe perguntou: “Bom Mestre, o que eu preciso fazer para ganhar a vida eterna?” (aiōnios )
19 Yesu akamjovela, “Ndava kyani ukunikemela mbwina? Kawaka mweavimbwina nga Chapanga mwene.
“Por que você diz que eu sou bom?”, Jesus respondeu. “Ninguém, além de Deus, é bom.
20 Uyimanya mihilu ya Chapanga, ukoto kukita ugoni na ukoto kukoma na ukoto kuyiva na ukoto kujova ga udese vakitila gabwina dadi na nyina waku.”
Você sabe os mandamentos: não cometa adultério, não mate, não roube, não dê falso testemunho, respeite o seu pai e a sua mãe.”
21 Mwene akajova, “Genago goha nigakamwili kutumbula uwana wangu.”
O homem respondeu: “Eu cumpro todos esses mandamentos desde que eu era criança.”
22 Yesu peayuwini, akamjovela, “Yikugana wakona kukita chindu chimonga, gulisa kila chindu cheuvi nachu, vapela vangangu mashonga ago, ndi veve yati ukujivikila vindu vyaku kunani kwa Chapanga, kangi bwela unilandayi.”
Quando Jesus ouviu isso, disse ao homem: “Você se esqueceu de uma coisa: Vá e venda tudo o que você tem. Dê o dinheiro aos pobres, e você terá tesouros no céu. Depois, venha e siga-me.”
23 Nambu mundu mwenuyo peayuwini genago, akavya ngolongondi neju ndava avi na vindu vyamahele.
Mas, quando o homem ouviu isso ficou muito triste, pois era muito rico.
24 Yesu peamuwene mundu mwenuyu avi ngolongondi akajova, “Yinonopa neju kwa vakolo vindu vyamahele kuyingila mu Unkosi wa Chapanga!
Quando Jesus viu a reação do homem, ele disse: “Como é difícil para um rico entrar no Reino de Deus!
25 Muni yiyuyuka kwa hinyama yeyikemiwa ngamiya kuholota palibowo la sindanu, kuliku mweavi na vindu vyamahele kuyingila Muunkosi wa Chapanga.”
É mais fácil um camelo passar pelo buraco de uma agulha do que um rico entrar no Reino de Deus.”
26 Vandu vevayuwini ago, vakakota, “Yani hinu, mweisanguliwa?”
As pessoas que ouviam isso pensaram: “Então, quem pode ser salvo?”
27 Yesu akayangula, “Gangahotoleka kwa vandu, kwa Chapanga gihotoleka.”
Jesus respondeu: “O que é impossível para os seres humanos é possível para Deus.”
28 Kangi Petili akamkota, “Na tete wuli? Tuvilekili vindu vyoha na kukulanda.”
Pedro disse: “Nós deixamos tudo para segui-lo.”
29 Yesu akavajovela, “Chakaka nikuvajovela, mundu yoyoha mwaileki nyumba amala mdala waki amala mlongo amala dadi na nyina waki amala vana vaki ndava ya unkosi wa Chapanga,
Jesus disse: “Eu lhes digo que isto é verdade: quem deixa a sua casa, a sua esposa, os seus irmãos, seus pais ou filhos, por causa do Reino de Deus,
30 Yati ipokela gamahele neju mulukumbi ulu lwa hinu, na wumi wa magono goha palusenje lwelubwela.” (aiōn , aiōnios )
receberá muito mais nesta vida, e a vida eterna no futuro.” (aiōn , aiōnios )
31 Yesu akavakemela kuchiyepela vawuliwa vaki kumi na vavili, na kuvajovela, “Myuwanila! Tihamba ku Yelusalemu na kila chindu chechiyandikiwi na vamlota va Chapanga ndava ya Mwana wa Mundu yati chihengeka.
Jesus chamou os doze discípulos em particular e lhes disse: “Nós iremos para Jerusalém, e tudo o que foi escrito pelos profetas sobre o Filho do Homem se cumprirá.
32 Muni alagotolewa kwa vandu vangali kuvya Vayawudi vene yati vakumvevesa na kumliga na kumuhunyila mata.
Ele será entregue aos pagãos, e eles zombarão dele, o insultarão e cuspirão nele.
33 Vene yati Vakumtova na michapilu na kumkoma, nambu paligono la datu yati iyuka.”
Eles baterão nele e o matarão. Mas, no terceiro dia, ele ressuscitará.”
34 Nambu vene vagamanyi lepi malovi genago hati padebe, lijambu lenilo lafiyiki kwa vene, ndi vagamanyili lepi geavajovili.
Porém, eles não entenderam nada do que Jesus lhes dissera. O significado do que Jesus disse foi escondido dos discípulos, e eles não compreenderam o que ele estava falando.
35 Lukumbi Yesu peahegalili ku Yeliko, kwavi na mundu mmonga ngalola atamili pamuhana ya njila ayupayi.
Jesus se aproximou da cidade de Jericó. Havia um homem cego sentado na beira da estrada, pedindo esmola.
36 Peayuwini msambi wa vandu wipita akakota, “Chivii kyani?”
Ele ouviu a multidão passando e perguntou o que estava acontecendo.
37 Vakamjovela, “Yesu wa Nazaleti ipita.”
As pessoas lhe disseram: “Jesus de Nazaré está passando.”
38 Akajova kwa lwami luvaha, “Yesu, wa chiveleku cha Daudi unihengela lipyana!”
O cego gritou: “Jesus, Filho de Davi, por favor, tenha pena de mim!”
39 Vandu vevalongolili vala vakamywangila aguna, nambu mwene akayonjokesa kujova kwa lwami luvaha, “Yesu wa chiveleku cha Daudi, unihengela lipyana!”
Aqueles que seguiam na frente da multidão disseram para ele parar de gritar e ficar quieto, mas isso só fazia com que ele gritasse ainda mais alto: “Filho de Davi, por favor, tenha pena de mim!”
40 Yesu akayima, akalagiza vandu vamleta palongolo yaki. Ngalola yula peahikili papipi, Yesu akamkota,
Jesus parou e pediu para que trouxessem o homem cego até ele. Quando o cego se aproximou, Jesus lhe perguntou:
41 “Wigana nikukitila kyani?” Ngalola akayangula, “Bambu, nihotola kulola kavili.”
“O que é que você quer que eu faça?” Ele implorou: “Senhor, por favor, eu quero ver novamente!”
42 Yesu akamjovela, “Lola! Kusadika kwaku kukulamisi.”
“Então, veja!”, Jesus lhe disse. “A fé que você tem em mim o curou.”
43 Bahapo ngalola yula akalola, akamlanda Yesu kuni akumulumba Chapanga. Vandu voha pavagawene genago, vakamulumba Chapanga.
Imediatamente, o homem voltou a enxergar. Ele seguiu Jesus, louvando a Deus. Todos os que estavam lá e que viram o que acontecera também louvaram a Deus.