< Yohani 6 >

1 Pegamaliki genago, Yesu akakupuka Nyanja Galilaya yikemelewa mewa Nyanja Tibelia.
Tempos depois, Jesus foi para o outro lado do mar da Galileia, também conhecido como mar de Tiberíades.
2 Msambi uvaha wa vandu wamlandili Yesu, ndava vayiwene milangisu ya chinamtiti yeavakitili kuvalamisa vatamu.
Uma grande multidão o estava seguindo, porque eles tinham testemunhado os seus milagres de cura.
3 Yesu akakwela kuchitumbi, akatama kwenuko pamonga na vawuliwa vaki.
Jesus subiu a um monte e se sentou lá com os discípulos.
4 Lukumbi lwa mselebuko wa Vayawudi wewikemelewa Pasaka wavili papipi.
Estava chegando o dia da comemoração da Páscoa judaica.
5 Hinu, Yesu pealolokisi auwene msambi uvaha wa vandu ukumbwelela ndi akamjovela Filipi, “Wu, tikagula koki mabumunda muni vandu ava valyayi?”
Quando Jesus percebeu que havia uma grande multidão vindo para encontrá-lo, perguntou a Filipe: “Onde podemos comprar pão o bastante para alimentar todas essas pessoas?”
6 Ajovili genago kwa kumlinga Filipi, mwene amali kumanya chakuhenga.
Ele só perguntou isso para ver como Filipe reagiria, pois Jesus já sabia o que ia fazer.
7 Filipi akamyangula “Mabumunda ga kugula kwa hipandi miya zivili ya madini ga feza gikola lepi kwa vandu ava hati ngati kila mmonga akapewayi chipandi chidebe ndu!”
E Filipe respondeu: “Duzentas moedas de prata não comprariam pão o bastante para cada um ter o seu pedaço.”
8 Mmonga wa vawuliwa vaki liina laki Andelea, mlongo waki Simoni Petili akamjovela.
Um dos seus discípulos, André, irmão de Simão Pedro, disse:
9 “Penapa avi msongolo mmonga ana mabumunda mhanu ga shayili na somba zivili, nambu zikola kiki kwa vandu vamahele ngati ava?”
“Há um garoto aqui que tem cinco pães de cevada e dois peixinhos, mas do que adiantaria isso com tantas bocas para alimentar?”
10 Yesu akajova “Muvatamika vandu.” Pandu penapo pavi na manyahi gamahele. Hinu, vandu vakatama na jumula vavi vagosi ndu vandu elufu mhanu.
Jesus respondeu: “Façam com que todos fiquem sentados!” Havia um grande terreno gramado lá, então, todos se sentaram no chão. Quase cinco mil homens estavam ali.
11 Yesu akatola mabumunda gala na kumsengusa Chapanga, akalagiza vavagavanisila vandu vevatamili, akakita mewawa na somba zila, kila mundu apewili cheaganili.
Jesus pegou os pães, deu graças a Deus e os distribuiu entre os que estavam lá. Então, ele fez o mesmo com os peixes, garantindo que todos tivessem o bastante para ficarem satisfeitos.
12 Vandu pavayukwiti Yesu akavajovela vawuliwa vaki, “Vakanonga hipandi yehisigalili vikoto kuyaga.”
Depois de todos terem comido, ele disse aos discípulos: “Juntem as sobras, para que nada se perca!”
13 Hinu, vakayola hipandi ya mabumunda ga shayili yeyasigalili vandu pevamali kulya, ndi vakamemesa madengu kumi na gavili.
Os discípulos encheram doze cestos com as sobras dos cinco pães de cevada, que as pessoas comeram.
14 Vandu pavauwene ulangisu wenuwo weahengili Yesu, vakajova “Chakaka mwenuyu ndi mlota mwealongaliwi kuvya ibwela pamulima!”
Quando as pessoas viram esse milagre, disseram: “Certamente este é o Profeta que devia vir ao mundo!”
15 Kangi Yesu amanyili kuvya vandu vaganili kumkamula na kumvika avyai nkosi, akajibagula navu, akahamba mwene kuchitumbi.
Jesus percebeu que eles queriam forçá-lo a se tornar o seu rei, então, saiu e subiu sozinho o monte.
16 Hati peyahikili kimihi vawuliwa va Yesu vakahelela mbaka kunyanja.
No fim da tarde, os discípulos desceram para o mar,
17 Vakayingila muwatu muni vakupuka kuhamba ku Kapelanaumu. Chitita chamali kuhika, na Yesu avi akona kuvahikila.
entraram em um barco e cruzaram as águas em direção à cidade de Cafarnaum. Já era noite e Jesus ainda não tinha se juntado aos discípulos.
18 Chimbungululu chivaha chabumai ndi Nyanja yikatumbula kutimbugana.
Um forte vento começou a soprar e o mar ficou muito agitado.
19 Vawuliwa vaki vamali kugenda muutali wa kilomita mhanu amala sita, vamuwene Yesu igenda panani ya manji, ihegelela muwatu, vayogwipi neju.
Quando o barco já estava a uns cinco ou seis quilômetros longe da costa, eles viram Jesus, caminhando sobre a água, vindo em direção a eles. Eles ficaram muito assustados.
20 Yesu akavajovela, “Ndi nene, mkotoka kuyogopa!”
Jesus lhes disse: “Não tenham medo! Sou eu.”
21 Hinu, vene kwa luheku vakamtola Yesu muwatu, na bahapo watu wula ukahika pandumba pandu pevahambayi.
Então, eles, com boa vontade, ajudaram Jesus a subir no barco e, imediatamente, chegaram ao lugar para onde queriam ir.
22 Chilau yaki msambi wa vandu vevasigalili mwambu ya nyanja vamanyili kuvya kwavi na watu umonga pala. Na vamanyili kuvya Yesu ayingili lepi muwatu pamonga na vawuliwa vaki, muni vawuliwa vaki vahambili vene.
No dia seguinte, a multidão que havia ficado do outro lado do mar notou que havia apenas um barco lá e que Jesus não tinha ido no mesmo barco com os seus discípulos, quando eles saíram.
23 Watu zingi kuhuma ku Tibelia zabweli papipi na pandu pala msambi wa vandu pevalili mabumunda, Bambu peamali kumsengusa Chapanga.
Então, outros barcos chegaram da cidade de Tiberíades, parando perto do lugar em que eles tinham comido pão, que fora abençoado pelo Senhor.
24 Hinu, vandu vala pevamanyili kuvya Yesu pamonga na vawuliwa vaki vangavya pandu penapo, vakayingila muwatu, kuhamba ku Kapelanaumu kumlonda.
Quando a multidão percebeu que nem Jesus e nem os seus discípulos estavam mais lá, eles entraram nos barcos e foram para a cidade de Cafarnaum, para encontrar Jesus.
25 Pevamkolili Yesu mwambu ya nyanja vakamkota, “Muwula, wabweli ndali penapa?”
Quando eles encontraram Jesus do outro lado do mar, perguntaram a ele: “Rabi, quando você chegou aqui?”
26 Yesu akavayangula, “Chakaka nikuvajovela nyenye mukunilonda lepi ndava mwauwene ulangisu wa kukangasa, nambu ndava muni mwalili mabumunda gala na kuyukuta.
Jesus respondeu: “Eu lhes digo que isto é verdade: vocês estão me procurando porque comeram os pães e ficaram satisfeitos; não porque entenderam os milagres.
27 Mkoto kuchihengela lihengu chukulya chechilula, nambu mchihengela chakulya changalula ndava ya wumi wa magono goha wangali mwishu. Mwana wa Mundu mwahaguliwi na kuyidakiliwa na Dadi yati akuvapela chakulya chenicho.” (aiōnios g166)
Não se preocupem com a comida que se estraga; pelo contrário, concentrem-se na comida que dura para a vida eterna e que o Filho do Homem dará a vocês, pois Deus, o Pai, colocou o seu selo de aprovação no Filho.” (aiōnios g166)
28 Vene vakamkota, “Tikita wuli muni tihotola kuhenga mahengu geigana Chapanga?”
Então, eles lhe perguntaram: “O que precisamos fazer para realizar o que Deus quer?”
29 Yesu akavayangula, “Lenili ndi lihengu leigana Chapanga muhengayi, kumsadika yula mweamtumili.”
Jesus respondeu; “O que Deus quer que vocês façam é ter fé naquele que foi enviado por ele.”
30 Penapo vakamkota, “Wu, yati wikita ulangisu woki wa kukangasa muni tiulola tihotola kukusadika?
Eles perguntaram: “Que milagre o senhor vai realizar para que vejamos e tenhamos fé? O que o senhor é capaz de fazer?
31 Vagogo vitu valili mana kula kulugangatu, ngati chegijova Mayandiku Gamsopi. ‘Avapelili mabumunda kuhuma kunani kwa Chapanga muni valyayi.’”
Os nossos antepassados comeram o maná no deserto, para cumprir o que as Sagradas Escrituras dizem: ‘Ele lhes deu pão do céu, para que comessem.’”
32 Yesu akavajovela, “Chakaka nikuvajovela, lepi Musa mweavapeli libumunda kuhuma kunani kwa Chapanga, ndi Dadi wangu mweavapelili nyenye libumunda la chakaka kuhuma kunani kwa Chapanga.
Jesus respondeu: “Eu lhes digo que isto é verdade: não foi Moisés quem lhes deu pão do céu. É o meu Pai quem lhes dá o verdadeiro pão do céu.
33 Muni libumunda la Chapanga ndi yula mweihelela kuhuma kunani kwa Chapanga na kuvapela wumi vandu va mulima.”
Pois o pão de Deus é aquele que desceu do céu e dá vida ao mundo.”
34 Vakamjovela, “Bambu, kila ligono utipelayi libumunda lenilo.”
Eles disseram: “Senhor, por favor, sempre nos dê esse pão!”
35 Yesu akavajovela, “Nene ndi chakulya chechileta wumi. Mweibwela kwa nene njala yikumvina lepi, mweakunisadika katu iyuwana lepi njota.
Jesus respondeu: “Eu sou o pão da vida. Todos os que vêm até mim nunca mais passarão fome, e todos os que creem em mim nunca mais terão sede.
36 Nambu navajovili kuvya yati mukunilola nambu mukunisadika lepi.
Porém, como eu expliquei a vocês antes: vocês me veem, mas ainda não têm fé em mim.
37 Voha veakunipela Dadi yati vibwela kwa nene, na nene katu nakumtaga kuvala yeyoha mweibwela kwa nene.
Todos aqueles que o Pai me dá virão a mim, e eu não rejeitarei nenhum deles.
38 Nihelili kuhuma kunani kwa Chapanga, lepi kwa kuhenga genigana namwene nambu kuhenga gegiganikiwa na yula mweanitumili.
Pois eu desci do céu não para fazer o que eu quero, mas, sim, para fazer o que meu Pai quer.
39 Maganu ga yula mweanitumili ndi aga, nikotoka kumyagisa hati mmonga wa vala veanipelili nambu nivayukisa voha pa ligono la mwishu.
O que ele quer é que eu não perca ninguém que ele tenha me dado, mas que eu ressuscite todos eles no último dia.
40 Muni cheigana Dadi wangu ndi chenichi, yoyoha mweakumlola Mwana na kumsadika avyayi na wumi wa magono goha, na nene yati nikumuyukisa ligono la mwishu.” (aiōnios g166)
O que o meu Pai quer é que todos que veem o Filho e têm fé nele tenham a vida eterna e, também, que eu os ressuscite no último dia.” (aiōnios g166)
41 Vayawudi vakatumbula kung'ung'uta muni ajovili, “Nene ndi libumunda lelihelili kuhuma kunani kwa Chapanga.”
Então, os judeus começaram a reclamar de Jesus, por ter dito: “Eu sou o pão que desceu do céu.”
42 Vakajova, “Mwenuyu lepi Yesu, mwana wa Yosefu? Tivamanyili dadi na nyina waki! Hinu ihotola wuli kujova kuvya ahelili kuhuma kunani kwa Chapanga?”
Eles disseram: “Este não é Jesus, o filho de José? Nós conhecemos o seu pai e a sua mãe. Então, como ele pode agora nos dizer: ‘Eu desci do céu’?”
43 Yesu akavayangula, “Mkotoka kung'ung'uta mwavene.
Jesus disse: “Parem de resmungar uns com os outros!
44 Kawaka mundu mweihotola kubwela kwa nene, ngati Dadi mweanitumili amhutili lepi kwa nene, na nene yati nikumuyukisa mundu mwenuyo ligono la mwishu.
Ninguém poderá vir até mim, a não ser aquele que o Pai, que me enviou, me trouxer. E eu irei ressuscitá-lo no último dia.
45 Vamlota va Chapanga vayandiki, ‘Vandu voha yati viwuliwa na Chapanga.’ Kila mundu mweakumyuwana Dadi na kujiwula kuhuma kwaki, ibwela kwa nene.
Como os profetas escreveram nas Sagradas Escrituras: ‘Todos serão ensinados por Deus.’ Todos os que escutam o Pai e que aprendem com ele vêm até mim.
46 Chenijova ndi ichi avi lepi mundu mweamuwene Dadi, nga yula mweahumili kwa Chapanga, mwenuyo ndi mweamuwene Dadi.
Isso não significa que alguém tenha visto o Pai, a não ser aquele que vem de Deus. Ele, sim, já viu o Pai.
47 Chakaka, nikuvajovela mweisadika avi na wumi wa magono goha wangali mwishu. (aiōnios g166)
Eu lhes digo que isto é verdade: qualquer um que crê em mim tem a vida eterna. (aiōnios g166)
48 Nene ndi chakulya chechileta wumi.
Eu sou o pão da vida.
49 Vagogo vinu valili chakulya chechikemiwa mana kulugangatu, nambu vafwili.
Os seus antepassados comeram o maná no deserto, mas mesmo assim morreram.
50 Nambu chenichi ndi chakulya chechihelili kuhuma kunani kwa Chapanga muni mweilya ifwa lepi.
Porém, esse é o pão que desceu do céu, e qualquer um que comer desse pão nunca morrerá.
51 Nene ndi chakulya cha wumi chechihelili kuhuma kunani kwa Chapanga. Mundu yeyoha akalyayi libumunda lenili ilama magono goha gangali mwishu. Na libumunda lenikumpela ndi higa yangu yenikuyiwusa ndava ya wumi wa vandu va mulima.” (aiōn g165)
Eu sou o pão vivo que desceu do céu, e quem comer desse pão viverá para sempre. O pão é minha carne, que eu dou para que o mundo possa viver.” (aiōn g165)
52 Vayawudi vakatumbula kujovesana vene kwa vene, “Mwe, mundu uyu ihotola wuli kutipela tete higa yaki tilyayi?”
Então, os judeus discutiram intensamente entre si: “Como este homem pode nos dar sua carne para comermos?”
53 Yesu akavajovela, “Chakaka nikuvajovela, mweangalya higa ya Mwana wa Mundu na kuyinywa ngasi yaki, mwivya lepi na wumi mugati yinu.
Jesus lhes disse: “Eu lhes digo que isto é verdade: a menos que vocês comam a carne do Filho do Homem e bebam o seu sangue, vocês não poderão verdadeiramente viver.
54 Mweilya higa yangu na kunywa ngasi yangu avinawu wumi wa magono goha wangali mwishu, na nene yati nikumuyukisa ligono la mwishu. (aiōnios g166)
Aqueles que comem a minha carne e bebem o meu sangue têm a vida eterna e serão ressuscitados no último dia. (aiōnios g166)
55 Muni higa yangu ndi chakulya cha chakaka, na ngasi yangu chindu cha kunywa cha chakaka.
Pois a minha carne é alimento verdadeiro e o meu sangue é bebida verdadeira.
56 Mweilya higa yangu na kunywa ngasi yangu, itama mugati yangu na nene nitama mugati yaki.
Os que comem a minha carne e bebem o meu sangue permanecem em mim, da mesma maneira que eu permaneço neles.
57 Ngati Dadi cheavili mumi, anitumili nene na nene nina wumi kwa ndava yaki, mewawa mweakunilya nene yati ivya mumi ndava ya nene.
Assim como o Pai, que vive, foi quem me enviou, e eu vivo por causa dele, todos os que se alimentam de mim viverão por minha causa.
58 Hinu, lenili ndi libumunda leliulwiki kuhuma kunani kwa Chapanga, lepi ngati mana yevalili vagogo vitu, vafwili. Mweilya chakulya chenichi yati ivya na wumi wa magono goha wangali mwishu.” (aiōn g165)
Este é o pão que desceu do céu, não do tipo de pão que os seus antepassados comeram e mesmo assim morreram. Todos que comerem deste pão viverão para sempre.” (aiōn g165)
59 Yesu ajovili genago peavili akuvawula munyumba ya kukonganekela Vayawudi ku Kapelanaumu kula.
Jesus disse isso enquanto ensinava na sinagoga de Cafarnaum.
60 Hinu, vandu vamahele vevamlandayi Yesu pavagayuwini genago, vakajova, “Aga ndi mawuliwu geginonopa! Yani mweihotola kuyuwanila?”
Muitos dos seus discípulos, ao ouvirem o que ele lhes falara, disseram: “Isso é difícil de aceitar! Quem pode seguir esses ensinamentos?”
61 Yesu amanyili mumtima waki kuvya vawuliwa vaki ving'ung'uta ndava ya lilovi lenilo, ndi akavajovela, “Wu, mawuliwu ago gakuvakita muleka kusadika?
Jesus percebeu que seus discípulos estavam murmurando a respeito do que ele tinha dito, então, lhes perguntou: “Vocês ficaram ofendidos com isso?
62 Yati yivya wuli pemukumlola Mwana wa Mundu ihamba kunani kwa Chapanga kweavili hoti?
Então, e se vocês vissem o Filho subir para onde ele estava antes?
63 Mpungu Msopi ndi mweileta wumi, makakala ga mundu nakuhotola chindu. Malovi genikuvajovela ndi ga Mpungu Msopi na gileta wumi.
O Espírito é o que dá vida, mas o ser humano não pode fazer isso. As palavras que eu lhes disse são espírito e vida!
64 Pamonga na ago, nambu vavi vangi pagati yinu nakusadika.” Yesu ajovili genago ndava avamanyili kutumbula kadeni, vangasadika, na mewa yani mweakumng'anamukila.
Ainda assim, há alguns de vocês que não creem em mim.” Jesus sabia desde o início quem não tinha fé nele e quem o haveria de trair.
65 Akayonjokesa kujova, “Ndava yeniyi navajovili kuvya kawaka mundu mweihotola kubwela kwa nene changali kutangatiliwa na Dadi.”
Jesus também falou: “É por isso que eu lhes disse que ninguém poderá vir até mim, a não ser que o Pai torne isso possível.”
66 Kuhumila lukumbi lwenulo vevamlandayi vamahele vakawuya mumbele, vakotoka kumlanda kavili.
A partir desse momento, muitos dos discípulos de Jesus desistiram e não o seguiram mais.
67 Yesu akavakota vawuliwa kumi na vavili vala, “Wu, na nyenye mwigana kuwuka?”
Então, Jesus perguntou aos doze discípulos: “E quanto a vocês? Também querem ir embora?”
68 Simoni Petili akamyangula, “Bambu, tihamba kwa yani? Veve ndi uvinagu malovi gegileta wumi wa magono goha wangali mwishu. (aiōnios g166)
Simão Pedro respondeu: “Senhor, quem nós seguiríamos? Você é o único que tem as palavras da vida eterna. (aiōnios g166)
69 Tete tikusadika na timanyili kuvya veve ndi wa Msopi kuhuma kwa Chapanga.”
Nós cremos em você, e também temos certeza de que você é o Santo que Deus enviou.”
70 Yesu akavajovela, “Wu, navahagwili lepi nyenye kumi na vavili? Nambu mmonga winu ndi Setani!”
Jesus respondeu: “Fui eu que escolhi vocês, os doze discípulos. Ainda assim, um de vocês é um diabo.”
71 Yesu ajovili genago kumvala Yuda mwana wa Simoni Isikalioti, muni mwenuyo ndi yati mweakumung'anamukila, pamonga avi mmonga pagati ya vawuliwa kumi na vavili.
Jesus estava se referindo a Judas, filho de Simão Iscariotes. Ele foi aquele que, mesmo sendo um dos doze, iria trair Jesus.

< Yohani 6 >