< व्यवस्था 22 >
1 आफ्नो इस्राएली छिमेकीको गोरु वा भेडा तर्केर गएको देख्दा त्यसलाई नदेखेको जस्तो नगर्नू । तिमीले त्यसलाई फर्काएर त्यसकहाँ ल्याइदिनू ।
Na sopi bongchal ham khat tou avah mang na mua ahileh, hichu nakimu mosah lou diu, don-nahsah mo’a na koi lou diu, ama vang namu chan uchu nasopi henga nahin kailut joh diu ahi.
2 तिम्रो इस्राएली छिमेकी तिम्रो नजिक छैन भने वा तिमीले त्यसलाई चिन्दैनौ भने तिमीले त्यो पशु आफ्नो घरमा ल्याउनू र छिमेकीले नखोजेसम्म त्यो तिम्रो घरमा हुने छ । तब यो तिमीले त्यसलाई दिनू ।
Hiche gancha neipa chu nangma inlam toh kigam lha a um ahia, achenna nahet lou'uva ahileh agancha chu nanghon na inlam uva nahin kai diu, aneipa na sopipan ahung hol kahsea na ventup peh diu ahung hol tengleh phate chaa na lepeh diu ahi.
3 त्यसको गधाको मामलामा पनि यसै गर्नू; त्यसको लुगाको सवालमा पनि यसै गर्नू । तिम्रो इस्राएली छिमेकीको हराएको कुनै पनि कुरो पाइएको खण्डमा यसै गर्नू । तिमीले आफ्नै लागि नलुकाउनू ।
Asangan ham khat namu tah ujongleh hitia chu nabol diu, asangkhol ham namu ujongleh hiti ma achu nabol peh diu ahi. Ipi thil le lo hijongleh nanghon nasopi thil namu khah tah’uva ahileh nale peh cheh cheh diu, hitia chu nakithopi diu ahi.
4 तिम्रो इस्राएली छिमेकीको गधा वा गोरु बाटोमा लोटेको देख्यौ भने नदेखेको जस्तो नगर्नू । त्यसलाई उठाउन मदत गर्नू ।
Na sopi khat sangan ham, bongchal ham khat chu lampia alhusa namu khah’uva ahileh, hichu napanpi tei diu ahi. Na sopi gancha alhua chu na phoh doh peh diu, nahuh doh diu ahi.
5 पुरुषले लगाउने वस्त्र स्त्रीले लगाउनुहुँदैन न त स्त्रीले लगाउने वस्त्र पुरुषले लगाउनुहुन्छ । किनकि यी कुरा गर्ने जोसुकै परमप्रभु तिमीहरूका परमेश्वरका लागि घृणित हुने छ ।
Chule nalah’uva numeiyin pasal chunga kaisa akivonna ponsil chu kivonnaa aman thei louhel ding, hitobanga chon chan chu Pakai, Pathen dinga thet umtah ahi.
6 कुनै बाटो वा रुख वा भुइँमा बचेरो वा फुलमा माउ बसिरहेको देख्यौ भने माउलाई बचेरोसँगै नलैजानू ।
Vabu hamkhat chu na tokhah’uva hichu tollham ham thing chung ham khat a um, vabu sunga chu atuiham anou ham khat chu vapin aop khum lai ahileh, hichu anousen puma namat thauva nasuh gam loudiu ahi.
7 माउलाई जान दिएर बचेरोलाई लैजान सक्छौ । यो आज्ञालाई पालन गर ताकि तिमीहरूको भलो हुन सकोस्, र तिमीहरूको आयु लामो होस् ।
Ahinlah vapi chu nadel mang'uva ahileh, anou chengse chu nakilo thei diu ahi, achutileh phat theina jong nachan diu chule nangho dinga hinkho sotnaa pang ding ahi.
8 तिमीहरूले नयाँ घर बनाउँदा छतको चारैतिर बार लगाउनू ताकि त्यहाँबाट कोही लड्यो भने त्यसको दोष तिमीहरूको घरलाई नलागोस् ।
Chule nanghon in thah nasah teng ujongleh, bilha nunga kona mi akhih lhahna lou ding, thisan jal'a themmona achuhna lou dinga, bilha gol jousea aki-tanden nading nasem peh diu ahi.
9 तिमीहरूले दाखबारीमा दुई किसिमका बिउ नलागाउनू । नत्रता तिमीहरूले त्यसो गर्यौ भने तिमीहरूले लगाएको बिउ मात्र नभई दाखबारीसमेत अपवित्र हुने छ ।
Chule na lengpi lei laiyuva muchi ni natu kop thei lou diu, muchi ni natu kop’uva ahileh hichu munthenga katdoh dinga ki sang thei lou ding ahi.
10 गोरु र गधा सँगसँगै नारेर नजोत्नू ।
Bongchal ham sangan ham khat chu, lou kainaa naman kop thei lou diu ahi.
11 ऊन र सुती मिसाएर बनाइएको लुगा नलगाउनू ।
Tupat kihel leh pat chom kihel khom jong mangchaa, kisilna a naman thei lou diu ahi.
12 तिमीहरूले लगाउने लुगाको चारै कुनामा झुम्का लगाउनू ।
Na kivonnau ding na sangkhol chol'u mong ning lam lia chu, pat hol khat cheh naba diu ahi.
13 मानौँ, कसैले विवाह गरेर पत्नीसित सुतिसकेपछि त्यसलाई घृणा गर्छ र
Pasal khat chun numei aji dinga akipuija, alup khompia chujou le numeinu chu athet bol jeng lou ding ahi.
14 र बदनाम गराउने नियतले पत्नीलाई यसो भन्छ, 'मैले यो स्त्रीलाई ल्याएँ, तर म त्योसित सुत्न जाँदा त्यो कन्या केटी भएको पाइनँ ।'
Hiche numei nu chu jachat naleh jumna dimset’a alha jenga, hiche numei nu chu kaji ding in kapuiyin kaluppin ahileh, atheng lou mitoh lum khomsa ahitai, ti asei khah ngei ngeiya ahileh,
15 तब त्यस केटीका बुबाआमाले सहरको मूल ढोकामा धर्म-गुरुहरूकहाँ त्यसको कुमारीत्वको प्रमाण ल्याउनुपर्छ ।
Hiche numei nu chu anu leh apan jong khopi sung lam kelkot’a thutan vaihom ho henga chu apui lut lhon ding, amanu hi atheng mong mong ahi nai ti, photchetna aga bol lhon ding ahi.
16 केटीका बुबाले धर्म-गुरुहरूलाई यसो भन्नुपर्छ, 'मैले यो मानिसलाई मेरी छोरी त्यसकी पत्नी हुनलाई दिएँ र त्यसले यसलाई घृणा गर्छ ।
Chuteng numeinu pan jong hitia hi aphondoh ding, hiche pasalpa toh'hin kicheng ding mong monga kana pehdohsa chu ahitai. Ahinlah pasalpan vang muda in solmang ding agoe, tia asei ding ahi.
17 हेर, त्यसले यसलाई घृणा गरी लाजमर्दो अभियोग लगाएको छ, “मैले तिम्री छोरीमा कुमारीत्वको प्रमाण पाइनँ ।” तर मेरी छोरीको कुमारीत्वको प्रमाण यहाँ छ ।' तब तिनीहरूले सहरका धर्म-गुरुहरूको सामु त्यो लुगा फिँजाओस् ।
Chugoh keu hilouvin, amanu chunga hin jachatna tampi alhunsah in, “Hiche nachanu chunga hin nungah thengsel ahina ima kamu doh tapoi,” tia asei ding ahi. Chuteng apan jong ka chanu hi nungah theng mong mong ahi, tiphot chetna hicheng hi ahiye tia asei ding, ajehchu hitobang phot chetna dinga chu numeinu anu leh apan jong khopi kelkot thutan vaihom ho, henga aphondoh lhonna pon asil lhon ding ahi.
18 त्यस सहरका धर्म-गुरुहरूले त्यस पुरुषलाई समातेर दण्ड दिऊन् ।
Chujou tengleh khopi sunga upa hon jong, hiche pasalpa chu amat uva ajep diu ahi.
19 अनि तिनीहरूले त्यसलाई चाँदीको एक सय सिक्काको जरिवाना तिराई त्यो केटी र केटीका पितालाई दिऊन् किनकि त्यस मानिसले इस्राएलको कुमारीत्वको बारेमा कलङ्क लगाएको छ । त्यो केटी त्यसकै पत्नी हुनुपर्छ । त्यसले जीवनभर त्यस केटीलाई त्याग्न पाउँदैन ।
Chule pasalpa chu dangka shekel jakhat a aleu sah diu, hiche dangka shekel jakhat chu nu ngahnu pa chang ding ahi. Ajeh chu hiche pasalpa chun Israel nungah khat aminset sah jeh ahi. Chule numeinu jong jia anei ding, ahinkho lhum keiya dinga ajia pang ding ahi.
20 तर केटीमा कुमारीत्वको प्रमाण नपाइएको कुरो साँचो रहेछ भने
Amavang nungahnu chunga chu, athenge tiphot chetna aum tah louva ahileh,
21 तिनीहरूले केटीलाई त्यसका बुबाको घरको ढोकामा ल्याऊन्, र सहरका मानिसहरूले त्यसलाई ढुङ्गाले हानेर मारून् किनकि त्यसले इस्राएलमा आफ्नो पिताको घरमा वेश्यावृत्तिको कार्य गरी लाजमर्दो काम गरेकी छे । यसरी तिमीहरूले तिमीहरूका बिचबाट दुष्टता हटाउनू ।
Amaho chun hiche nungahnu chu apa in kot phunga kona ahin kai doh diu, chuteng khopi sunga cheng josuen amanu chu songa aselih jeng diu ahi. Ajeh chu hiche numeinu chu chondih louna mangchan aki ngolsah tan, Israel insunga, apa insunga hiti chun ana chon tan ahi. Hitobanga chon chan phalou jouse chu nasuh dih jing diu ahi.
22 कुनै पुरुषले अर्काकी पत्नीसित सहवास गरिरहेको फेला पर्यो भने सहवास गर्ने पुरुष र स्त्री दुवै जना मारिऊन् । यसरी तिमीहरूले तिमीहरूका बिचबाट दुष्टता हटाउनू ।
Chule pasal khat chun pasal dang jikhat chu aluppi khah tah'a ahileh, numeinu ahin pasal pa ahin anigel lhonna thina chang lhon ding ahi. Hitobang achu Israel sunga thil dihlou chonna jouse nasuh bei diu ahi.
23 कुनै कन्या केटीको कुनै पुरुषसित मगनी भएको छ र अर्को पुरुषले सहरमा त्योसित सहवास गर्यो भने
Chule khopi sunga nungah thengsel khat chu pasal khat touvin, kholai dung ham khat a chu aki timatpi jeng tah'a ahileh,
24 दुवै जनालाई सहरको मूल ढोकामा ल्याई ढुङ्गाले हानेर मार्नू । सहरभित्र भएर पनि केटी नचिच्च्याएकीले त्यसलाई ढुङ्गाले हानेर मार्नू । आफ्नो छिमेकीकी पत्नीको सतीत्व नष्ट गरेकोले पुरुषलाई ढुङ्गाले हानेर मार्नू । यसरी तिमीहरूले तिमीहरूका बिचबाट दुष्टता हटाउनू ।
Hitobanga chon teni chu ani lhonna khopi sung lam kelkot phunga nahin kaidoh diu, ani lhona songa na selih jeng diu ahi. Ajeh chu numeinu jong chu apanpi thei mi tampi kho sunga aum in, ahinlah ama peng doh louhel in aum in, pasal pan jong aheng akom chu asuh set jeng ahin, hitobang chondan dih lou jouse hi nalah uva kona nasuh thengsel diu ahi.
25 तर कुनै पुरुषले मगनी भएकी केटीलाई खेतमा फेला पारी त्योसित जबरजस्ती सहवास गरेको रहेछ भने पुरुष मात्र मारियोस् ।
Hinlah nungah khat chu mitoh lumkhomsa ama chu gamlah a pasal khat touvin ana lupkhom pia, pasalpa chun numeinu chu tha guma amat chah a aki timat pia ahileh, hiche dinmuna vang hi pasal pa bouseh thina chang ding ahi.
26 तर केटीलाई चाहिँ केही नगर्नू । केटीले मृत्युदण्ड पाउने कुनै काम गरेकी छैन । यो कुनै मानिसले आफ्नो छिमेकीलाई आक्रमण गरी मारेको जस्तै सवाल हो ।
Hitobang dinmun thilsoh chung chang hi, numeinu ima kilo theilou ding ahi. Ajeh chu numeinu chunga hin thina chan gotna pehna ding aum pon, pasal khat in asopipa lam ajot lutna thina achansah tobang ahi.
27 किनकि पुरुषले स्त्रीलाई खेतमा फेला पारेको थियो र मगनी भएकी केटी चिच्च्याइकी थिई, तर त्यसलाई बचाउन त्यहाँ कोही थिएन ।
Ajeh chu hiche numeinu chu pasal pan gamlah a adel khum a aki timatpi ahin, numei khangdong nun jong kithopi ding ngaicha in apeng in, hinlah koiman ajah peh lou ahi.
28 कुनै पुरुषले मगनी नभएकी केटीलाई फेला पारी त्यससित जबरजस्ती सहवास गर्यो र त्यो कुरो प्रकाशमा आयो भने
Chule pasal khat touvin nungah theng tah khat chu alup pi khah tah a, thahat husana amanu chu aki timat pia alup pettah lhon akimat doh a ahileh,
29 त्यस पुरुषले केटीका बुबालाई चाँदीका पचास सिक्का देओस्, र त्यो केटी त्यसकी पत्नी होस् किनकि त्यसले केटीलाई अपमान गरेको छ । त्यसको जीवनभर त्यसले केटीलाई त्याग्न पाउँदैन ।
Hiche pasalpa, nungahnu ki timatpi pa chun numeinu pachu dangka shekel somnga apeh ding ahi, ajeh chu amapa chun numeinu chu aki timatpisa ahitan, a hinkho lhum keiya ji dinga aki puiya hinkho aman ding ahi.
30 कुनै मानिसले आफ्नो बुबाकी पत्नीलाई आफ्नी पत्नी नतुल्याओस् । त्यसले आफ्ना बुबाको वैवाहिक अधिकारलाई हरण गर्नुहुँदैन ।
Koitobang pasal khat chun, apa jinu chu jia agel thei louhel ding chule apa ji khat chu anih aho peh thei lou ding ahi.