Mak 7
1 Mach, wɨram untɨm Judand mɨŋam hamb nchonjɨrɨnd entaŋam mpehɨromŋganj. Mbɨ nchonjɨrɨnd enta han mpehɨroŋɨn are mbɨndɨŋ omanampɨra han usɨmah re unsa mɨnamŋgɨrɨm. Az wɨram untɨm Farisind hamb nchonjɨrɨnd entaŋam aŋkarɨpɨr mpehɨromŋganj. Mbɨ uŋkɨ eŋgweŋgwɨnd ampɨraŋ we ekwaŋg ai yamb imah re unsa mɨnamŋgɨrɨm. Mbɨ enta emŋgemŋga nchonjɨrɨv sɨmŋganj haŋam nchɨ tor sɨhomɨŋai yamb nand akŋ usuzɨnd enta han mpehɨromŋganj. Mach ave, wɨram kɨra ya Mosesɨnd injambɨr ahe sɨkahɨnd hamb, wɨram untɨm Farisind hamen awakŋi aiampɨra ohɨra Jerusalem erere Jisasɨnd pɨŋ aimŋgɨmar. Mbɨ ai wamŋgɨz Jisasɨnd sezɨr hamb mbɨndɨŋ omanampɨra ŋoz usi mɨnamŋgɨm, kɨrɨm mbɨ Yakŋ Ohɨrand ampɨn insɨŋ enta kɨvahɨnsɨnd ñi namŋgɨmar.
Kui siis variserid ja mõned Jeruusalemmast tulnud kirjatundjad kogunesid Jeesuse juurde,
märkasid nad mõnda tema jüngritest pühitsemata, see tähendab pesemata kätega söömas.
(Variserid, nagu kõik juudid, söövad ju alles pärast seda, kui on peotäie veega käsi pesnud, pidades nõnda kinni esivanemate pärimusest.
Nad ei söö ka midagi turult toodut enne, kui on seda veega pesnud, ja nad peavad kinni veel mitmetest muudest tavadest: karikate, kannude ja vaskkatelde pesemisest.)
5 Avɨz mbɨ Jisasɨh amarɨmŋgɨmar. Utɨndɨv amakɨr sezarɨv nchonjɨrɨnd enta han mpehɨromah ramŋgi arɨmŋgɨmar. Mbɨ mbɨndɨŋ omanampɨra ŋoz usi mɨnamŋgɨm ave mbɨ Yakŋ Ohɨrand ampɨn insɨŋ enta kɨvahɨnsɨnd ñi namŋgɨj arɨmŋgɨmar.
Nüüd variserid ja kirjatundjad küsisid Jeesuselt: „Miks sinu jüngrid ei toimi esivanemate pärimuse järgi, vaid söövad leiba pühitsemata kätega?“
6 Az Jisasɨv ndɨŋ kamar. Andɨŋ wɨram kɨra yosand amar. Amɨ ya imbɨr akŋ kamŋgɨrɨnaŋg, kɨrɨm amɨ ya kehan mɨmpehɨromŋgɨrɨm amar. Aisaiah, wɨram Yakŋ Ohɨrand ya injambɨr ahe kahɨnd hamb, mbɨ andɨŋndɨv mɨŋun kamar amar. Yakŋ Ohɨrav Aisaiah kaz ya mbɨkɨr han njɨhame hanave mpamar. Osa anchɨ kehamb ihɨnd ensa han mbɨndɨŋ karupɨrɨŋon mamah ŋambiahamŋgɨj arar mpamar amar. Kɨrɨm mbɨ mbɨndɨŋ mpɨ han yandɨv meŋgwamŋgɨrɨm arar mpamar amar.
Jeesus vastas: „Jesajal oli õigus, kui ta teie, silmakirjatsejate, kohta ennustas; nõnda nagu on kirjutatud: „See rahvas austab mind oma huultega, nende süda on aga minust kaugel.
7 Mbɨ wɨramɨnd entaŋam sɨkamŋgɨj arar mpamar amar. Ave mban Yakŋ Ohɨrand enta arar kamŋgɨj arar mpamar amar. Ave mbɨ handɨv ihɨnd ensa han mamah oreŋgeŋg yan ŋambiahamŋgɨj arar mpamar amar.
Ilmaaegu nad teenivad mind, õpetades õpetusi, mis on vaid inimeste reeglid.“
8 Amɨ Yakŋ Ohɨrand enta han erere wɨramɨnd entaŋam aŋkarɨpɨr mpehɨromŋgɨrɨn amar.
Te jätate kõrvale Jumala käsud ja järgite inimeste kombeid.“
9 Mach, Jisasɨv mbahon kamar. Amandɨŋ entaŋam mpehɨroŋɨn are, amɨ handɨv Yakŋ Ohɨrand enta han ontamŋgɨrɨn amar.
Ja ta jätkas: „Kui osavalt te heidate Jumala käsud kõrvale, et järgida oma pärimust!
10 Mach, Mosesɨv kamar amar. Amɨ yaŋar onarɨnd kwɨŋ ñi mbɨndɨŋ njɨhiŋam ŋamb arar kamar amar. Mach, Mosesɨv mbahon kamar amar. Wɨramb mɨŋɨr wanɨrɨh ya kɨvah kandari hamb, mbɨ maz arar kamar amar.
Mooses ütles ju: „Austa oma isa ja ema!“ning „Kes oma isa või ema neab, peab surema.“
11 Kɨrɨm nend amar. Amɨ Yakŋ Ohɨrand ya han njɨhamɨmah re mbanave kamŋgɨrɨn amar. Wɨramb mɨŋɨr wanɨrɨh kaŋɨnj, nzɨ hanɨhan ihɨnd han ŋe andɨŋ imbɨr hɨrawɨmɨñaŋg, kɨrɨm nend arar kaŋɨnj arar kamŋgɨrɨn amar. Nzɨ hanɨhan ihɨnd han ŋe Yakŋ Ohɨra ndɨh eŋgwin arar kaŋɨnj arar kamŋgɨrɨn amar.
Kuid teie ütlete, et kui keegi kuulutab oma isale või emale: „Mis toetust sa iganes minu käest saad, on korban“(see tähendab templile pühendatud ohvriandi),
12 Wɨram mbanamb hanavɨz amɨ ndɨn kamŋgɨrɨn amar. Amɨ hanɨhan amakɨr han ŋe yaŋar onar hɨrawɨmɨn arar kamŋgɨrɨn amar.
ei lase teie neil enam midagi oma isa või ema heaks teha.
13 Mach, enta amɨ sɨmŋgɨrɨn hamb raz, amɨ Yakŋ Ohɨrand ya han ŋambiŋgwɨmŋgɨz, Yakŋ Ohɨrand ya hamb aŋkarɨpɨr mah amar. Amɨ enta akŋ pɨr akŋ han si wɨram emŋgemŋga han hanavav sɨkamŋgɨrɨn amar.
Te teete Jumala sõna tühjaks oma pärimuse kaudu, mille te olete pärinud. Ja te teete veel palju muudki niisugust!“
14 Mach, Jisasɨv ekwaŋg wɨram akŋ anchɨ akŋ han oreŋgɨz aimŋgɨmar. Aimŋgɨz kamar. Amɨ mɨŋam ihɨnd ya njɨhame omanenta wavar amar.
Ja kui Jeesus oli taas rahva enda juurde kutsunud, ütles ta neile: „Kuulge mind kõik ja mõistke!
15 Hanɨhan han wɨramb ŋe namŋgɨj han, wɨramb han ŋe ne wɨram kɨvah mahevakarɨndɨram amar. Njɨhi kɨvah kɨvah wɨramb njɨhamŋgɨj han, wɨramb njɨhi kehan njɨhame si wɨram kɨvah ahevakarɨndari amar.
Miski, mis läheb väljastpoolt inimest tema sisse, ei või teda rüvetada; aga mis läheb inimesest välja, see rüvetab inimest.
Kellel kõrvad on, see kuulgu!“
17 Mach, Jisasɨv wɨram akŋ anchɨ akŋ han erere oramɨŋ we ahevohe ñɨzand sezɨrɨv ndɨn ya ahɨmbɨnd ondo handɨv amarɨmŋgɨmar.
Kui Jeesus läks rahva juurest ära ühte majja, küsisid jüngrid temalt selle tähendamissõna mõtet.
18 Az ndɨŋɨh kamar. Andɨŋez njɨhi mah oh a amar. Amɨ mɨwamŋgɨrɨm toh amar. Mɨrunsa injambɨrɨŋ ñɨz wɨramb ŋe namŋgɨj han, wɨramb han ŋe ne wɨram kɨvah mahevakarɨndɨram amar. Mɨrunsa kehamb mpɨ unchaŋ we akand empaŋam we akoramɨŋ oj amar. Ave unsa nanɨnd kehamb wɨram kɨvah mɨsɨrɨm amar. (Jisasɨnd ya ondo han mbanɨmb: Yakŋ Ohɨrav waz mɨrunsa endɨraparam nanɨnd han mbɨkɨr ampɨn insɨ han imbɨrvamun ñɨj.)
Jeesus ütles neile: „Kas teiegi olete taipamatud? Kas te ei saa aru, et miski väljast inimesse tulev ei saa teda rüvetada,
sest see ei lähe tema südamesse, vaid kõhtu, ja heidetakse jälle välja?“Sel viisil kuulutas Jeesus puhtaks kõik toidud.
20 Ave Jisasɨv mbahon kamar. Njɨhi kɨvah kɨvah wɨramb njɨhamŋgɨj han, wɨramb njɨhi kehan njɨhame si wɨram kɨvah ahevakarɨndari amar.
Aga ta ütles veel: „Mis inimesest välja tuleb, see rüvetab teda.
21 Njɨhi kɨvah kɨvah, osamen anchɨmen ndand, akɨm ŋaŋ, wɨram mamta oror, ntichij, enta kɨvah kɨvah, wɨram yosa kahɨnd, yahɨrɨz asambar ndand, ambarawɨrɨwɨr, ya mapɨŋ kah, Yakŋ Ohɨra yarahe kah, nzonam arar kah, wɨram njɨhi mah Yakŋ Ohɨrandɨv mɨnjɨhamɨrɨm, han enta kɨvah kɨvah wɨramb njɨhamŋgɨj kehamb wɨram kɨvah sɨj amar.
Sest seest, inimese südamest, lähtuvad kurjad mõtted, kõlvatu suguelu, vargused, mõrvad,
abielurikkumine, ahnus, kurjus, kavalus, nilbus, kadedus, laim, ülbus, rumalus.
Kõik need pahed tulevad seestpoolt ja rüvetavad inimest.“
24 Mach, Jisasɨv ŋaiahe isupɨr mban erere isupɨr aiampɨra Tairɨnd handɨh omar. We oram ahevohe ñi ndɨŋ erokare kamar. Wɨram emŋgavaŋg kamŋgɨmɨn amar. Jisasɨv mbah ñɨñmbɨri arar kamŋgɨmɨn amar. Kɨrɨm nend. Osa anchɨ hamb Jisasɨv oramɨŋ ñɨmar han, han wamŋgɨmar.
Ja Jeesus läks sealt Tüürose alale. Ta astus sisse ühte majja, soovides, et keegi sellest teada ei saaks, kuid ta ei saanud jääda märkamatuks.
25 Mach, anchɨ emŋga nanch mbɨkɨr han itɨ kɨvahɨnsɨnd hamb Jisasɨv ñɨmar han njɨhamɨmar. Anchɨ kehan untɨm Judand mah. Ndɨn untɨm Fonisiand isupɨr Siriand. Az mach, pams haŋon mbɨ Jisasɨnd pɨŋ ai andamesa mpɨrorɨzɨŋgwɨmar. Ave mbɨ Jisasɨh amarɨmar. Itɨ kɨvah hamb ihɨnd nanchɨŋ ŋgɨŋe awarohe ñɨñmbɨri amar. Amɨ itɨ kɨvah han kiaŋgwɨn ihɨnd nanch han erere etoz amar.
Temast kuulis keegi naine, kelle väikest tütart vaevas rüve vaim, ja ta tuli otsekohe ning langes Jeesuse jalge ette.
Ta oli kreeklanna, pärit Sürofoiniikiast. Naine palus Jeesust, et ta ajaks kurja vaimu tema tütrest välja.
27 Avɨz Jisasɨv ndɨn kamar. Arɨ nornanchɨnd unsa han ŋe uvi nor han meŋkwanarɨm amar. Arɨ nornanch ŋoz unsa han eŋkwanararɨŋ amar.
Kuid Jeesus ütles talle: „Lase esmalt lastel saada söönuks! Ei sobi võtta laste leiba ja visata see koertele!“
28 Avɨz mbɨ Jisasɨh mbɨŋ ke kamar. Wɨram Ohɨra, han mɨŋun amar. Kɨrɨm uvi nor hambez antɨm kwɨŋ ñi unsa ekeka nornanchɨv hɨrɨzɨŋgamŋgɨj han namŋgɨjaŋg amar.
Naine aga vastas: „Jah, Issand, aga koerad söövad ju laua all laste raasukesi!“
29 Az Jisasɨv kamar. Amɨ ya han imbɨrun kan amar. Handɨv itɨ kɨvah hamb nancharɨh ndɨh ereri amar. Amɨ ekwaŋg ov amar.
„Kui sa nii ütled, siis mine!“ütles Jeesus. „Kuri vaim on sinu tütrest välja läinud!“
30 Hanave kaz anchɨ mbanamb mbɨkɨr oramɨŋ ekwaŋg we waz itɨ kɨvah hamb etoz, nanchɨrɨv antɨmɨŋ ŋgañɨmar.
Ja naine läks koju ning leidis lapse voodis magamas. Kuri vaim oli temast lahkunud.
31 Mach, Jisasɨv isupɨr aiampɨra Tairɨnd erere ekwaŋg we aiampɨra Saidon ahevakarɨmar. Ahevakare avɨhohe isupɨr ohɨra Dekapolis uhɨmɨŋun akoke yamb ohɨra ondɨhondɨh Galilind ahevakarɨmar.
Jeesus lahkus Tüürose alalt ja tuli Siidoni kaudu Galilea mere äärde Dekapolise aladele.
32 Ahevakare handɨh ñɨzand wɨram emŋgemŋga hamb wɨram njemɨn kɨvahɨnsɨnd han ŋe ndɨn hɨraimŋgɨmar. Mbɨ ya hɨreŋɨnd kanj. Mach, mbɨ wɨram kehan hɨrai Jisasɨh ndɨn omanaka insɨŋ ŋgamamɨndɨv mbahon mbahon amarɨmŋgɨmar.
Tema juurde toodi kurt, kes vaevu rääkida suutis, ning paluti, et ta paneks oma käe tema peale.
33 Avɨz Jisasɨv wɨram mban ŋe osa anchɨ han erere hɨrohe, mbon ikumun ñɨmŋgɨmar. Ñɨmŋgɨz Jisasɨv omanamp mbɨkɨr han njemɨn ŋkiŋg ŋkiŋg sɨhoŋamar. Sɨhoŋe omanamp mbɨkɨr han mpɨñ atazivi wɨram mband zɨhina han mparɨwamar.
Jeesus viis mehe rahvahulgast eemale, pistis oma sõrmed ta kõrvadesse, sülitas ja puudutas ta keelt
34 Mach, Jisasɨv ñaŋ sɨhawarohe wɨr aŋkarɨpɨr savɨzɨŋgwi ndɨn kamar. Efata amar. (Jisasɨnd ya mbanand ondo han mbanɨmb: njemɨn uyaki amar.)
ning üles taeva poole vaadates õhkas ja ütles talle: „Effataa!“, see tähendab „Mine lahti!“
35 Hanave kaz njemɨn mbɨkɨr hamb uyakaz zɨhina mbɨkɨr hamb imbɨr raz, ya omanenta kamar.
Mehe kõrvad avanesid sedamaid ja ta keel pääses kütkest valla ning ta rääkis korralikult.
36 Avɨz Jisasɨv osa anchɨ han erokare kamar. Wɨram emŋgemŋga kamŋgɨmɨn amar. Az nend. Jisasɨv ndɨŋ erokarɨzaŋg, osa anchɨ hamb ya aŋkarɨpɨr kampɨhe Jisasɨv utuhutuh sɨmar handɨv kamŋgɨmar.
Jeesus ei lubanud neil sellest kellelegi rääkida. Aga mida enam ta neid keelas, seda enam nad jutustasid.
37 Ave ndɨŋ zɨŋɨmb aŋkarɨpɨr pɨrorɨŋgaz kamŋgɨmar. Aia arɨmŋgɨmar. Jisasɨv utuhutuh omanenta raj arɨmŋgɨmar. Njemɨn kɨvahɨnsɨnd han, Jisasɨv ndɨŋ omanenta sɨz mbɨ njɨhamŋgɨj arɨmŋgɨmar. Ave karupɨr mahɨnsɨnd han, Jisasɨv ndɨŋez omanenta sɨz mbɨ kamŋgɨj arɨmŋgɨmar.
Ning kuulajad ütlesid suures hämmastuses: „Kõik on ta teinud hästi! Ta paneb isegi kurdid kuulma ja keeletud rääkima!“
