Mak 6
1 Mach, Jisasɨv sezɨrmen aiampɨra mban erere Jisasɨnd aiampɨra ondo handɨh omŋgɨmar.
Siis Jeesus lahkus sealt ja läks jüngritega oma kodulinna.
2 We ñi Yakŋ Ohɨrand Yuŋk Wɨr Ñɨñɨnd haŋ Jisasɨv Yakŋ Ohɨrand marɨvai oram mbanɨmb ahevohe ñi ondo ake ya sɨkamar. Ya sɨkazand osa anchɨ hamb ya mbɨkɨr han njɨhamŋgɨz ndɨŋ zɨŋɨmb pɨrorɨŋgaz kamŋgɨmar. Wɨram mban njɨhi imbɨr ya sɨkahɨnd han uñɨmb eŋgwandeŋgwi arɨmŋgɨmar. Ave njɨhi ohɨra kɨvah hɨrañɨñ ntɨŋ ŋaŋɨnd hanez uñɨmb ndɨn eŋgwandeŋgwi arɨmŋgɨmar. Ave wɨram mbanamb nzɨhanave mbɨkɨr ntɨŋ aŋkarɨpɨr sɨj arɨmŋgɨmar.
Hingamispäeva saabudes hakkas ta õpetama sünagoogis ja paljud, kes teda kuulsid, olid hämmastunud. „Kust see mees sai selle kõik?“küsisid nad. „Mis tarkus see küll on, mis talle on antud? Mida tähendavad need imed, mida ta teeb?
3 Arɨ wɨram mban warɨrɨŋ arɨmŋgɨmar. Ndɨn wɨram oram asazɨnd arɨmŋgɨmar. Ndɨn Mariand nor arɨmŋgɨmar. Mbɨkɨr runjɨr han Jems Josep Judas mach Saimon arɨmŋgɨmar. Mbɨkɨr runjɨr nanch kɨra hambez arɨŋmen mbanɨmbon ñɨmŋgi arɨmŋgɨmar. Ave ndɨn mpɨ pɨr re emakoraŋgwɨmŋgɨmar.
Eks tema ole see puusepp, Maarja poeg ning Jaakobuse, Joosese, Juudase ja Siimoni vend? Ja eks ka tema õed ole siin meie juures?“Ja nad said tema peale vihaseks.
4 Az Jisasɨv ya han njɨhame kamar. Osa anchɨ aiampɨra emŋgemŋgand hamb wɨram Yakŋ Ohɨrand ya injambɨr ahe kahɨnd hand ensa han ŋambiahamŋgɨj amar. Osa anchɨ mbɨkɨr aiampɨrand hamb mbɨ nend amar. Untɨm pamɨnd mbɨkɨr mach mbɨkɨr zɨŋgɨr hambez ensa mbɨkɨr han mɨŋambiahamŋgɨrɨm amar.
Aga Jeesus ütles neile: „Kuskil ei peeta prohvetist vähem lugu kui ta oma kodukohas, oma sugulaste juures ja ta oma majas!“
5 Mach, Jisasɨv handɨh ñi ntɨŋ aŋkarɨpɨr ohɨron mɨŋam. Mbɨ osa anchɨ mahororɨnsɨnd pamuh pamuh han mbɨkɨr omanaka insɨŋ ŋgamam mahoror mbɨndɨŋ han omanenta sɨmar.
Ja ta ei saanud seal teha ainsatki imetegu peale mõne haige tervendamise, kui ta oli pannud käed nende peale.
6 Mbɨ waz aiampɨra ondond hamb njɨhi aŋkarɨpɨr njɨhamɨmah ramŋgɨz handɨv mbɨ njɨhi osapɨr njɨhakɨramamar. Ave mach, mbɨ aiampɨra han erere aiampɨra emŋgemŋga ikwɨm ñɨmŋgi handɨh we ndandand ya sɨkanj.
Ja ta imestas nende uskmatuse üle. Siis Jeesus rändas ümberkaudsetes külades ja õpetas.
7 Mach ave, mbɨ ŋaiahe sezɨr oman ŋkiŋkiŋg undɨmaj han oreŋgɨz aimŋgɨmar. Aimŋgɨz Jisasɨv ndɨŋ undɨmaj undɨmaj rar omŋgɨz are kamar. Nzɨ andɨŋ ensa ohɨra aŋkarɨpɨr itɨ kɨvah kiaŋgworaŋgwaŋgwɨndɨv ndɨh eŋgwin amar. Amɨ oŋɨn are aipa mporor ndand han, amɨ han imbɨr hɨrondɨramŋgɨn amar. Amɨ mɨrupɨr hɨrɨmbɨvar amar. Kɨrɨm imɨn osapɨr undɨmaj han hɨramŋgɨmɨn amar. Pamuh pamuh mach amar. Hanɨhan emŋga han, eŋka, aŋan, nsɨham nor, han hɨromŋgɨmɨn amar. Mach, amɨ aiampɨra emŋgaŋ ahevɨkɨrore oram unchaŋ ahevondɨramŋgɨn han oram haŋam ñɨmbar amar. Oram haŋ ñɨñ ndem aiampɨra han etoŋɨn are oram han ererɨvar amar. Az aiampɨra emŋgand hamb andɨŋ ŋɨmbi oram mbɨndɨŋ hɨro mah randɨramŋgi han, ave amandɨŋ ya njɨhamɨmah randɨramŋgi han, mach aiampɨra han erere etovar amar. Etoŋɨn are isarur han andamaka amandɨŋ ñɨndari kehan ŋɨmbunjɨnzɨŋge etovar amar. Mach, osa anchɨ aiampɨrand hamb han we kandɨramŋgi amar. Arɨ enta opɨha sɨrɨŋ arɨŋ enta mban mbɨrame etomŋgi arar kandɨramŋgi amar. Ave Jisasɨv ndɨŋ kamar. Amɨ undɨmaj undɨmaj rar ovar amar. Az mbɨ ŋondɨrahe ramŋgɨmar.
Ta kutsus kaksteist jüngrit enese juurde ja hakkas välja läkitama kahekaupa ja andis neile meelevalla rüvedate vaimude üle.
Need olid tema juhised: „Ärge võtke tee peale kaasa midagi peale kepi: ei leiba, kotti ega raha vöö vahel.
Kandke sandaale, kuid teist särki ärge võtke.
Kuhu majja te iganes astute, sinna jääge, kuni sellest linnast lahkumiseni!
Ja kui mõnes kohas teid vastu ei võeta ega kuulata, siis minge edasi ja raputage maha selle koha tolm oma jalgadelt neile tunnistuseks.“
12 Mbɨ we osa anchɨ aiampɨra emŋgemŋgand han ya eŋgweŋgw kamŋganj. Amɨ mpɨ itɨmaivar arɨmŋganj.
Nad läksid välja ja kuulutasid, et inimesed parandaksid meelt.
13 Ave mbɨ itɨ kɨvah akŋ han kiaŋgworaŋgw osa anchɨ mahororɨnsɨnd han mbɨŋgɨr yamb haŋ ampɨhambɨh mahoror mbɨndɨŋ han omanenta sɨmŋganj.
Nad ajasid välja palju kurje vaime ja võidsid paljusid haigeid õliga ja tegid nad terveks.
14 Mach ave, osa anchɨ hamb utuhutuh Jisasɨv sɨmar handɨv yaya kamŋgɨmar. Avɨz anɨŋnsar ohɨra Herotɨv ya han njɨhamɨmar. Osa anchɨ hanaveaŋg Jisasɨndɨv kamŋgɨmar. Ndɨnɨh Jon, wɨram osa anchɨ han yambɨŋ ŋazɨkŋirɨŋgwɨŋgw ŋambiahahɨnd arɨmŋgɨmar. Mbɨ maz Yakŋ Ohɨrav ndɨn ekwaŋg ŋambiahar arɨmŋgɨmar. Handɨv mbɨ ntɨŋ aŋkarɨpɨr ŋaŋmbɨri arɨmŋgɨmar.
Kuningas Heroodes sai kuulda Jeesusest, sest ta nimi oli saanud tuntuks. Mõned ütlesid: „Ristija Johannes on üles äratatud surnuist ja sellepärast toimivad temas imelised väed.“
15 Mach, hanaveaŋg ndɨn Elaija arɨmŋgɨmar. Mach, hanaveaŋg ndɨn wɨram eŋambɨr Yakŋ Ohɨrand ya injambɨr ahe kahɨnd emamp arɨmŋgɨmar.
Teised ütlesid: „Tema on Eelija!“Ja veel teised ütlesid: „Ta on nagu üks muistsetest prohvetitest!“
16 Mach, osa anchɨ hamb Jisasɨndɨv kamŋgɨz Herotɨv han njɨhame kamar. Jonɨnd ŋgwɨrɨmb mɨŋam akoken han Yakŋ Ohɨrav ndɨn ekwaŋg ŋambiahar toh amar.
Aga kui Heroodes seda kuulis, ütles ta: „Johannes, kelle pea ma lasksin maha raiuda, on surnuist üles tõusnud!“
17 Eŋambɨr haŋ Herotɨv mbɨkɨr ranɨr Filipɨnd anchɨ han ŋoke ŋe mbondɨv hɨrañɨmar. Anchɨ kehand ensa han Herodias. Mach, Jonɨmb han njɨhame Herotɨh kamar. Amɨ aranarɨnd anchɨ ŋoke amondɨv hɨrañɨn han, han enta kɨvah mɨŋ amar. Handɨv Yakŋ Ohɨrav chonj ohɨra ŋgamɨmar amar. Avɨz Herodiasɨv han njɨhamɨz mbɨkɨr mpɨ hamb Jonɨh pɨr razand ndɨn pɨrɨtɨm emamp uŋganj. Mbɨ ndɨn mamta orɨŋɨn arar ndeaŋg, kɨrɨm nend. Az Herotɨv Herodiasɨv imbɨr ñɨz are mbɨkɨr aŋkwɨnd han kaz we Jonɨh aŋgwore ŋe hɨrohe oram kɨvahɨŋ ŋgame kɨrɨpa aŋkarɨpɨrɨŋ kɨravɨhamŋgɨmar. Avɨz Herotɨv waz Jonɨh wɨram imbɨrpamun. Mbɨ Yakŋ Ohɨrand yaŋam uŋkɨranj. Avɨz Herotɨv ndɨn ezandɨkŋɨnaŋg kɨrɨm ndɨn omanenton werer hɨrañanj. Mbɨ Jonɨnd ya han njɨhame njɨhi osapɨr njɨhakɨramanj. Az Jonɨmb ya han kazand akŋɨn apar njɨhamanj. Ave Herotɨv Jonɨh omanenta wehɨrɨz Herodiasɨv nzɨhanave ndɨn mamta orɨmɨr.
Sest Heroodes ise oli lasknud Johannese kinni võtta, ahelatesse panna ja vangi heita. Ta tegi seda Heroodiase, oma venna Filippuse naise pärast, kelle ta oli endale naiseks võtnud.
Johannes oli talle öelnud: „Sul ei ole seaduse järgi õigust võtta oma venna naist!“
Seepärast pidas Heroodias Johannese peale viha ja soovis teda tappa, ent ei saanud,
sest Heroodes kartis Johannest. Ta teadis, et Johannes on õige ja püha mees, ning kaitses teda. Ta ka kuulas Johannest meeleldi, kuigi tema kõned viisid ta kimbatusse.
21 Mach ave, yuŋk emŋga haŋ Herodiasɨv waz Jon mamta ororɨnd empasam hamb ahevakarɨmar. Yuŋk ohɨra Herotɨnd mɨŋɨr hamb ndɨn akarɨmar kehamb ahevakarɨz Herotɨv nchamb ohɨra ŋgamɨmar. Ave mbɨ wɨram kɨra ndɨn gavmand ntɨŋ hɨrawɨmŋganj hamb, mach anɨŋnsar kɨra aŋkwɨnd, mach ohɨra kɨra isupɨr Galilind hanave oreŋgɨz ndɨn pɨŋ aimŋgɨmar. Ai ŋgarɨwi unsa namŋgɨzand Herodiasɨnd nanch hamb ahevai marɨvai insɨmar. Insɨzand Herotɨv wɨram kɨra mbanmen wamŋgɨz imbɨrpam ñɨmar. Mach, marɨvai insɨ mach raz Herotɨv nanchŋɨr han kamar. Amɨ yan utuhutuhɨndɨv kan nan kɨrɨmam eŋgwandarin amar.
Ent lõpuks saabus sobilik aeg. Heroodes korraldas oma sünnipäeval pidusöögi kõrgetele ametimeestele, sõjaväeülematele ja Galilea juhtidele.
Heroodiase tütar tuli sisse ja tantsis. See meeldis Heroodesele ja pidulistele, nii et kuningas ütles tüdrukule: „Palu mu käest, mida sa iganes soovid, ja ma annan sulle!“
23 Ave mbɨ aŋkarɨpɨr kamar. Ñaŋ ohɨra amar. Amɨ yan kan nzɨ ihɨnd isupɨr ohɨra undɨmaj han orake emŋga ihɨnd emŋga nan eŋgwandarin amar.
Ta lubas vandega: „Mida sa iganes palud, ma annan sulle, olgu või pool minu kuningriiki!“
24 Avɨz nanchŋɨr mbanamb ahevohe mɨŋɨrɨh amarɨmar. Nzɨ we kaŋ yan utɨman eŋgwaz amar. Az mbɨkɨr mɨŋɨrɨv kamar. Amɨ Herotɨh kan mbɨ Jonɨnd nsar han ŋe nan eŋgwaz amar.
Ja tüdruk läks välja ja küsis emalt nõu: „Mida ma peaksin paluma?“„Ristija Johannese pead!“vastas ema.
25 Mach, mbɨ ŋaiahe Herotɨnd pɨŋ aŋɨraŋɨr we kamar. Navɨzandon Jon osa anchɨ han yambɨŋ ŋazɨkŋirɨŋgwɨŋgw ŋambiahahɨnd hand nsar han ŋe torɨŋ ŋgwame yan eŋgwav amar.
Tüdruk tõttas kuninga juurde tagasi ja ütles: „Ma soovin, et sa otsekohe annaksid mulle kandikul Ristija Johannese pea!“
26 Az Herotɨv ya han njɨhamɨz ndɨn mpɨ mbɨkɨr hamb kɨr kɨvah ñɨmar. Avɨz nend. Mbɨkɨr ya aŋkarɨpɨr kamar handɨv njɨhame kamar. Nzɨ aŋkarɨpɨr kaŋ wɨram emŋgemŋga mbanamb ndɨh njɨhamŋgɨndɨŋgi amar. Nzɨ nanchŋɨr mbanand ya han ontavɨzundarin han ampi ohɨra ŋandarin amar.
Kuningas sai väga kurvaks, kuid piduliste kuuldes antud vande pärast ei saanud ta tüdruku soovi tagasi lükata.
27 Ave mbɨ Jonɨnd nsar han hɨraindɨv kaz aŋkwɨnd emŋga hamb oram kɨvahɨŋ we Jonɨnd ŋgwɨrɨmb han akokamar. Akoke nsar mbɨkɨr han ŋe torɨŋ ŋgwame hɨrai nanchŋɨr han eŋgwamar. Eŋgwaz mbɨ hɨrohe mbɨkɨr mɨŋɨr eŋgwamar.
Ta saatis kohe timuka käsuga tuua Johannese pea. Timukas läks vanglasse, lõi Johannesel pea otsast,
tõi selle kandikul ja ulatas tüdrukule, kes andis selle oma emale.
29 Mach, Jonɨnd sezɨr hamb yansɨ han njɨhame mbɨ ai yikwɨra mbɨkɨr han ŋe hɨrohe nsɨham mɨn ŋgwamŋgɨmar.
Kui Johannese jüngrid sellest kuulsid, tulid nad ja viisid ta surnukeha ära ning asetasid hauda.
30 Mach ave, Jisasɨnd sezɨr hamb ekwaŋg ai ndɨnɨh ntɨŋ mbɨ ŋamŋgɨmar mach ya osa anchɨ sɨkamŋgɨmar handɨv kamŋgɨmar.
Apostlid aga kogunesid Jeesuse juurde ja andsid talle aru kõigest, mis nad olid teinud ja õpetanud.
31 Az osa anchɨ hamb mbahon oruh airuh ramŋgɨz, Jisasɨv mbɨkɨr sezɨrmen nzɨhanave unsa han namŋgɨmɨr. Avɨz Jisasɨv ndɨŋ kamar. Aronam osa anchɨ han erere isupɨr wɨram mah haŋ we wɨr ñɨm amar.
Jeesus ütles neile: „Lähme omaette kõrvalisse kohta ja puhkame pisut!“Sest inimesi tuli ja läks kogu aeg, nii et neil ei olnud aega süüagi.
32 Ave mbɨ ŋaiahe utɨŋg han ŋe mbon ikumun isupɨr wɨram mah handɨh evahomŋgɨmar.
Nad sõudsid paadiga kõrvalisse paika omaette.
33 Evahomŋgɨzand wɨram akŋ anchɨ akŋ aiampɨra emŋgand emŋgand hamb ndɨŋ wamŋgɨmar. Wamŋgɨz ŋondɨrahe aŋɨrɨmbɨri we mboz isupɨr Jisasɨv sezɨrmen omŋgɨmar handɨhonaŋg ahevɨkɨrorɨmŋgɨmar.
Kuid nende minekut märgati ja mitmed tundsid nad ära. Inimesed jooksid sinna kokku kõigist linnadest ja olid kohal enne neid.
34 Ahevɨkɨrore ñɨmŋgɨzand Jisasɨv ahevakare waz wɨram akŋ anchɨ akŋ ohɨra ñɨmŋgɨmar. Mach, Jisasɨv waz osa anchɨ hamb sipsip wɨram anɨŋnsar mbɨ werer hamb mɨñɨm emamp ñɨmŋgɨmar. Handɨv re ndɨn akŋɨn ahaz ŋaiahe ndɨŋ ya akŋ ai akŋ ondo ake sɨkamar.
Kui Jeesus astus paadist kaldale ja nägi suurt rahvahulka, hakkas tal neist kahju, sest nad olid nagu lambad, kellel ei ole karjast. Ja ta hakkas neile õpetama paljusid asju.
35 Sɨke hɨrohe rapɨr hamb ondo ake ŋkwuzand sezɨrɨv ndɨn pɨŋ ai kamŋgɨmar. Rapɨr hamb ndɨh ŋkwumbɨri arɨmŋgɨmar. Isupɨr mban wɨram mah arɨmŋgɨmar.
Kui aeg oli juba hiline, tulid jüngrid Jeesuse juurde ja ütlesid: „Paik on üksildane ja aeg juba hiline.
36 Amɨ osa anchɨ han kan aiampɨra emŋgemŋga mach aiampɨra nor ntɨŋɨnd ntɨŋɨnd ikwɨm ñɨmŋgi kehaŋ we unsa han uŋkɨ eŋgwe namŋgɨz arɨmŋgɨmar.
Lase inimestel minna, et nad läheksid ümberkaudsetesse asulatesse ja küladesse ning ostaksid endale midagi süüa!“
37 Az Jisasɨv ndɨŋ kamar. Amonaŋg ndɨŋ eŋkwanambar amar. Az kamŋgɨmar. Arɨ 200 silva han hɨrohe uŋkɨ ore hɨrai ndɨŋ eŋkwanam are kan oh a arɨmŋgɨmar.
Jeesus vastas: „Andke teie neile süüa!“Jüngrid küsisid: „See võtaks rohkem kui poole aasta palga! Kas peaksime minema ja kulutama nii palju leivale ning andma seda neile süüa?“
38 Avɨz ndɨŋ kamar. Amɨ eŋka han nzɨhanave hɨrañɨmŋgɨn amar. We wavar amar. Az mbɨ we eŋka han amehe ai Jisasɨh kamŋgɨmar. Arɨ eŋka han oman ŋkɨpam mach oma uŋguŋg undɨmaj hɨrañɨrɨŋ arɨmŋgɨmar.
Jeesus ütles neile: „Minge vaadake, mitu leiba teil on!“Nad vaatasid ja ütlesid: „Viis leiba ja kaks kala.“
39 Mach, Jisasɨv mbɨkɨr sezɨrɨh kamar. Osa anchɨ han kamŋgɨn, tamar tamar aŋkwezawaw kɨzar ŋkwɨrɨŋ insɨ mbanaŋ ŋgarɨwɨmŋgɨz amar.
Siis Jeesus käskis panna kõik inimesed rühmakaupa rohule istuma.
40 Avɨz osa anchɨ hamb tamar tamar aŋkwezawi hanaveaŋg 100 mach hanaveaŋg 50 ŋgarɨwɨmŋgɨmar.
Inimesed istusid maha sajaste ja viiekümneste rühmade kaupa.
41 Mach, Jisasɨv eŋka oman ŋkɨpam hand oma uŋguŋg undɨmaj hand ŋɨmbi ñaŋ sɨhawarohe were Yakŋ Ohɨrah ya imbɨr eŋgwe eŋka han ŋaŋepev sezɨrɨv osa anchɨ han eŋkwanamŋgɨz are ndɨŋ eŋgwamar. Eŋgwe oma uŋguŋg hanez ŋe osa anchɨ handɨv ambɨrorɨmar.
Ja Jeesus võttis need viis leiba ja kaks kala, vaatas üles taevasse, õnnistas ja murdis leivad ning andis jüngrite kätte rahvale jagamiseks; samuti jagas need kaks kala.
42 Avɨz osa anchɨ hamb unsa han namŋgɨz mpɨkarɨmar.
Ja kõik sõid ja said söönuks.
43 Mbɨ namŋgɨz mach raz, unsa ekeka osa anchɨ hamb ererɨmŋgɨmar han, han sezɨrɨv ŋɨmbi oman ŋkiŋkiŋg undɨmaj iŋkimpiñɨŋ mpamŋgɨz torɨmar.
Ent leibadest ja kaladest ülejäänud palukesi korjati kokku kaksteist korvitäit.
44 Wɨram akŋ eŋkand omand namŋgɨmar han 5000.
Sööjaid oli aga viis tuhat meest.
45 Ave mach, Jisasɨv sezɨrɨh kamar. Amɨ utɨŋg han ŋe injore yamb ohɨra ondɨhondɨh ŋkiŋg aiampɨra Betsaidaŋ evahovar amar. Nzɨ ñi osa anchɨ mban kaŋ etondɨramŋgi amar. Az sezɨrɨv ŋondɨrahe utɨŋg han ŋe evahoŋɨn are ramŋgɨmar.
Jeesus käskis kohe seejärel oma jüngritel astuda paati ning sõita vastaskaldale Betsaidasse, samal ajal kui tema laseb rahvahulgal minna.
46 Mach, Jisasɨv osa anchɨ han kaz omŋgɨzand Yakŋ Ohɨra ahaz orɨŋɨn are isupɨr aparɨmansɨnd haŋ omar.
Ta saatis nad teele ning läks mäele palvetama.
47 Mach, nanempand zuh haŋ utɨŋg hamb yamb ohɨra ondɨhondɨh uhɨmɨŋun ñɨzand Jisasɨv isaŋ mbon ikumun ñɨmar.
Õhtu saabudes oli paat keset järve ja Jeesus üksinda maal.
48 Ñi wehɨrɨzand uvika hamb utɨŋg nsarɨŋon ichavɨzuŋɨn azand sezɨrɨv ichij pɨrasɨmŋgɨmar. Mach, hɨrohe ui hamb ŋakaŋɨn azand, Jisasɨv yamb insɨŋ ai ndɨŋ kivɨŋɨn azand sezɨrɨv ndɨn wamŋgɨmar. Mbɨ ndɨn we njɨhamŋgɨmar. Mban itɨ toh are ŋgwañ ekeh ezandɨkŋahambɨmŋgɨmar. Ezandɨkŋahambamb ñɨmŋgɨzand Jisasɨv ndɨŋ kamar. Amɨ aŋkarɨpɨr ñɨmbar amar. Han nzon amar. Ezandɨkŋɨmŋgɨmɨn amar.
Kui ta nägi jüngreid raskustes sõudmas, sest tuul oli vastu, tuli ta neljanda valvekorra ajal nende juurde järve peal kõndides. Ta tahtis neist mööduda,
aga Jeesust järve peal kõndimas nähes arvasid nad, et see on vaim. Nad hakkasid kisendama,
sest nad kõik nägid teda ja ehmusid. Kuid Jeesus sõnas neile: „Olge julged, see olen mina! Ärge kartke!“
51 Hanɨh are utɨŋg unchaŋ ŋkwuhi sezɨrmen ñɨzand uvika ichɨmar hamb kɨrɨm okarawɨmar. Okarawɨz sezɨrɨv han wamŋgɨz ndɨŋ zɨŋɨmb pɨrorɨŋgaz yamah aimah ñɨmŋgɨmar.
Ja ta astus nende juurde paati ja tuul rauges. Jüngrid hämmastusid üliväga.
52 Jisasɨv eŋka atakŋaŋ osa anchɨ eŋgwarɨmbɨmar hand ondo han mɨwamŋgɨm. Nend. Njɨhi mbɨndɨŋ hamb moyakam.
Nad ei olnud leibade loost midagi mõistnud, sest nende südamed olid tuimad.
53 Mach, Jisasɨv sezɨr mbɨkɨrmen yamb ohɨra ondɨhondɨh ŋkiŋg evahohe isupɨr Genesaretɨŋ ahevɨkɨrorɨmŋgɨmar. Ave utɨŋg han ŋinchi hɨrawarohe mpamŋgɨmar.
Kui nad olid ületanud järve, randusid nad Genneesaretis ja jäid sinna ankrusse.
54 Utɨŋg han mpe ŋgahaŋkwamŋgɨz osa anchɨ hamb Jisasɨh we kamŋgɨmar. Jisasɨv ndɨh ai arɨmŋgɨmar.
Ja kui nad paadist maale astusid, tunti Jeesus kohe ära.
55 Mbɨ aiampɨra emŋgemŋga isupɨr kehandɨh oruh airuh ramŋgɨmar. Ave kamŋgɨmar. Jisasɨv ndɨh ai aiampɨra emŋga handɨh ñi arɨmŋgɨmar. Avɨz wɨram aiampɨrand hamb ya han njɨhame osa anchɨ mahororɨnsɨnd han ŋe iwɨnŋkarɨŋ izɨŋgwɨŋgw Jisasɨnd pɨŋ hɨraimŋgɨmar.
Inimesed jooksid läbi kogu ümbruskonna ning kandsid haigeid magamisasemetel sinna, kus iganes nad kuulsid Jeesuse olevat.
56 Avɨz aiampɨra nor, aiampɨra ohɨra, isupɨr nzɨmoh nzɨmoh Jisasɨv omar kehaŋ osa anchɨ mahororɨnsɨnd han hɨrai aiampɨra uhɨm handɨh aŋkwezawɨmŋganj. Ave mahororɨnsɨnd hamb Jisasɨh mbahon mbahon amarɨmŋganj. Eran arɨ amakɨr yupɨr hɨrahɨr osapɨr ñɨm han mparɨwarɨwam arɨmŋganj. Ave wɨram akŋ anchɨ akŋ mahororɨnsɨnd hamb hanaveam re mach imbɨr ramŋgɨmar.
Kuhu ta iganes läks, olgu küladesse, linnadesse või maakohtadesse, asetati haiged turuplatsidele. Need anusid teda, et nad saaksid puudutada kasvõi tema kuuepalistust, ja kes iganes teda puudutasid, said terveks.
