< Izaga 23 >
1 Nxa uhlalela ukudla lesiphathamandla, qaphelisa lokuqaphelisa okuphambi kwakho.
なんぢ侯たる者とともに坐して食ふときは 愼みて汝の前にある者の誰なるかを思へ
2 Ubeke ingqamu emphinjeni wakho uba uyisiminzi.
汝もし食を嗜む者ならば汝の喉に刀をあてよ
3 Ungafisi izibondlo zaso, ngoba ziyikudla kwamanga.
その珍饈を貪り食ふこと勿れ これ迷惑の食物なればなり
4 Ungatshikatshikeli ukunotha; pheza ekuqedisiseni kwakho.
富を得んと思煩らふこと勿れ 自己の明哲を恃むこと勿れ
5 Uzandizisa yini amehlo akho kokungekho? Ngoba kuzazenzela lokuzenzela izimpiko njengokhozi oluphaphela emazulwini.
なんぢ虚しきに歸すべき者に目をとむるか 富はかならず自ら翅を生じて鷲のごとく天に飛さらん
6 Ungadli ukudla kolelihlo elibi, ungafisi izibondlo zakhe.
惡目をする者の糧をくらふことなく その珍饈をむさぼりねがふことなかれ
7 Ngoba njengoba ecabangile emphefumulweni wakhe, unjalo. Uzakuthi: Dlana unathe; kodwa inhliziyo yakhe kayilawe.
そはその心に思ふごとくその人となりも亦しかればなり 彼なんぢに食へ飮めといふこといへどもその心は汝に眞実ならず
8 Ucezu oludlileyo uzaluhlanza, wone amazwi akho amnandi.
汝つひにその食へる物を吐出すにいたり 且その出し懇懃の言もむなしくならん
9 Ungakhulumi endlebeni zoyisithutha, ngoba uzadelela inhlakanipho yamazwi akho.
愚なる者の耳に語ること勿れ 彼なんぢが言の示す明哲を藐めん
10 Ungatshedisi isikhonkwane esidala somngcele; ungangeni emasimini ezintandane;
古き地界を移すことなかれ 孤子の畑を侵すことなかれ
11 ngoba uMhlengi wazo ulamandla; yena uzamela udaba lwazo kuwe.
そはかれが贖者は強し 必ず汝に對らひて之が訴をのべん
12 Beka inhliziyo yakho ekufundisweni, lezindlebe zakho emazwini olwazi.
汝の心を教に用ゐ 汝の耳を知識の言に傾けよ
13 Ungagodleli umntwana isijeziso; nxa umtshaya ngoswazi kayikufa.
子を懲すことを爲ざるなかれ 鞭をもて彼を打とも死ることあらじ
14 Wena uzamtshaya ngoswazi, ukhulule umphefumulo wakhe esihogweni. (Sheol )
もし鞭をもて彼をうたばその霊魂を陰府より救ふことをえん (Sheol )
15 Ndodana yami, uba inhliziyo yakho ihlakanipha, inhliziyo yami izathokoza, yebo eyami;
わが子よもし汝のこころ智からば我が心もまた歓び
16 lezinso zami zizajabula ekukhulumeni kwendebe zakho izinto eziqondileyo.
もし汝の口唇ただしき事をいはば我が腎腸も喜ぶべし
17 Inhliziyo yakho kayingahawukeli izoni; kodwa bana ekwesabeni iNkosi lonke usuku.
なんぢ心に罪人をうらやむ勿れ ただ終日ヱホバを畏れよ
18 Ngoba isibili kukhona umvuzo, lomlindelo wakho kawuyikuqunywa.
そは必ず應報ありて汝の望は廃らざればなり
19 Lalela wena, ndodana yami, uhlakaniphe, uqondise inhliziyo yakho endleleni.
わが子よ汝ききて智慧をえ かつ汝の心を道にかたぶけよ
20 Ungabi phakathi kwabanathi bewayini, phakathi kwezihwaba zenyama.
酒にふけり肉をたしむものと交ること勿れ
21 Ngoba isidakwa lesihwaba sizakuba ngumyanga, lokuwozela kugqokisa amadabudabu.
それ酒にふける者と肉を嗜む者とは貧しくなり 睡眠を貪る者は敞れたる衣をきるにいたらん
22 Lalela uyihlo owakuzalayo, ungamdeleli unyoko esemdala.
汝を生る父にきけ 汝の老たる母を軽んずる勿れ
23 Thenga iqiniso, ungalithengisi; inhlakanipho, lemfundiso, lokuqedisisa.
眞理を買へ これを售るなかれ 智慧と誡命と知識とまた然あれ
24 Uyise wolungileyo uzathaba lokuthaba; lozala ohlakaniphileyo uzathokoza ngaye.
義き者の父は大によろこび 智慧ある子を生る者はこれがために樂しまん
25 Uyihlo lonyoko kabathokoze, lokuzeleyo kathabe.
汝の父母を樂しませ 汝を生る者を喜ばせよ
26 Ndodana yami, ngiphe inhliziyo yakho, lamehlo akho kawananzelele indlela zami.
わが子よ汝の心を我にあたへ 汝の目にわが途を樂しめ
27 Ngoba iwule lingumgodi otshonayo, lowesifazana owemzini ungumthombo ongumcingo.
それ妓婦は深き抗のごとく 淫婦は狭き井のごとし
28 Laye ucathama njengomphangi, andise abangathembekanga phakathi kwabantu.
彼は盗賊のごとく人を窺ひ かつ世の人の中に悖れる者を増なり
29 Ngubani olo: Maye? Ngubani olo: Wo? Ngubani olenkani? Ngubani olesililo? Ngubani olamanxeba ngeze? Ngubani olamehlo abomvu?
禍害ある者は誰ぞ 憂愁ある者は誰ぞ 争端をなす者は誰ぞ 煩慮ある者は誰ぞ 故なくして傷をうくる者は誰ぞ 赤目ある者は誰ぞ
30 Yilabo abalibala ewayinini, yilabo abazedinga iwayini elixutshanisiweyo.
是すなはち酒に夜をふかすもの 往て混和せたる酒を味ふる者なり
31 Ungakhangeli iwayini, lapho lizibonakalisa libomvu, nxa linika umbala walo enkomitshini, lihamba liqondile.
洒はあかく盃の中に泡だち滑かにくだる 汝これを見るなかれ
32 Ekucineni kwalo liluma njengenyoka, lilume njengebululu.
是は終に蛇のごとく噬み蝮の如く刺すべし
33 Amehlo akho azabona abesifazana bemzini, lenhliziyo yakho ikhulume izinto eziphambeneyo.
また汝の目は怪しきものを見 なんぢの心は諕言をいはん
34 Yebo, uzakuba njengolala enhliziyweni yolwandle, lanjengolala esihlokweni sensika yomkhumbi.
汝は海のなかに偃すもののごとく帆桅の上に偃すもののごとし
35 Bangitshayile, kangizwanga buhlungu; bangidutshuzile, kangikunanzanga. Ngizavuka nini? Ngiphinde ngilidinge futhi.
汝いはん人われを撃ども我いたまず 我を拷けども我おぼえず 我さめなばまた酒を求めんと