< UDanyeli 6 >
1 Kwaba kuhle kuDariyusi ukubeka phezu kombuso iziphathamandla ezilikhulu lamatshumi amabili, ukuthi zibe phezu kombuso wonke,
Il plut à Darius d’établir sur le royaume 120 satrapes, pour qu’ils soient dans tout le royaume;
2 laphezu kwazo ababonisi abathathu, uDaniyeli aba ngowokuqala kubo; ukuthi leziziphathamandla zilandise kubo, njalo inkosi ingabi lomonakalo.
et au-dessus d’eux, trois présidents, dont Daniel était l’un, pour que ces satrapes leur rendent compte, et que le roi ne souffre aucun dommage.
3 Lapho uDaniyeli lo wenza ngcono kulababonisi leziphathamandla, ngoba umoya owedlulisileyo wawukuye. Njalo inkosi yacabanga ukumbeka phezu kombuso wonke.
Et ce Daniel surpassa les présidents et les satrapes, parce qu’il y avait en lui un esprit extraordinaire; et le roi pensa à l’établir sur tout le royaume.
4 Lapho ababonisi leziphathamandla badinga ukuthola ithuba bemelene loDaniyeli mayelana lombuso; kodwa bengelakho ukuthola ithuba kumbe insolo; ngoba wayethembekile, futhi kungelampambaniso kumbe insolo okwatholakala kuye.
Alors les présidents et les satrapes cherchèrent à trouver dans [l’administration du] royaume quelque sujet d’accusation contre Daniel; et ils ne pouvaient trouver aucun sujet d’accusation ni aucune faute, parce qu’il était fidèle; et aucun manquement ni aucune faute ne se trouva en lui.
5 Lapho lawomadoda athi: Kasiyikuthola thuba ngaye lo uDaniyeli ngaphandle kokuthi silithole limelene laye emlayweni kaNkulunkulu wakhe.
Et ces hommes dirent: Nous ne trouverons dans ce Daniel aucun sujet d’accusation, à moins que nous n’en trouvions contre lui à cause de la loi de son Dieu.
6 Lapho labobabonisi leziphathamandla babuthana ndawonye enkosini, batsho kanje kuyo: Dariyusi nkosi, phila kuze kube nininini!
Alors ces présidents et ces satrapes s’assemblèrent en foule auprès du roi, et lui parlèrent ainsi: Roi Darius, vis à jamais!
7 Bonke ababonisi bombuso, izinduna, leziphathamandla, abeluleki, lababusi bacebisa ukumisa umthetho wesikhosini, lokwenza isimiso esiqinileyo, ukuthi loba ngubani ozacela isicelo lakuwuphi unkulunkulu loba umuntu phakathi kwezinsuku ezingamatshumi amathathu ngaphandle kuwe, nkosi, uzaphoselwa ebhalwini lwezilwane.
Tous les présidents du royaume, les préfets et les satrapes, les conseillers et les gouverneurs, ont tenu conseil ensemble pour établir un statut royal et mettre en vigueur une défense, [portant] que quiconque fera une demande à quelque dieu ou à quelque homme que ce soit, durant 30 jours, excepté à toi, ô roi, sera jeté dans la fosse aux lions.
8 Khathesi, nkosi, misa umlayo uphawule umbhalo, ukuthi ungaguqulwa, njengokomthetho wamaMede lamaPerisiya, ongadluliyo.
Maintenant, ô roi, établis la défense, et signe l’écrit afin qu’il ne soit pas changé, selon la loi des Mèdes et des Perses, qui ne peut être abrogée.
9 Ngakho inkosi uDariyusi yaphawula umbhalo lesimiso.
À cause de cela, le roi Darius signa l’écrit et la défense.
10 Kwathi lapho uDaniyeli asesazi ukuthi umbhalo uphawuliwe, wangena endlini yakhe; njalo amawindi ekamelo lakhe eliphezulu elikhangele eJerusalema evulekile; waguqa ngamadolo akhe izikhathi ezintathu ngosuku, wakhuleka, wapha izibongo phambi kukaNkulunkulu wakhe, njengokwenza kwakhe mandulo kwalokhu.
Or Daniel, quand il sut que l’écrit était signé, entra dans sa maison; et, ses fenêtres étant ouvertes dans sa chambre haute, du côté de Jérusalem, il s’agenouillait sur ses genoux trois fois le jour, et priait, et rendait grâce devant son Dieu, comme il avait fait auparavant.
11 Lapho la amadoda abuthana, athola uDaniyeli ekhuleka encenga phambi kukaNkulunkulu wakhe.
Mais ces hommes s’assemblèrent en foule et trouvèrent Daniel qui priait et présentait sa supplication devant son Dieu.
12 Lapho asondela, akhuluma phambi kwenkosi mayelana lesimiso senkosi athi: Kawuphawulanga isimiso yini, sokuthi wonke umuntu ocela lakuwuphi unkulunkulu loba umuntu phakathi kwezinsuku ezingamatshumi amathathu ngaphandle kuwe, nkosi, uzaphoselwa ebhalwini lwezilwane? Inkosi yaphendula yathi: Linto iliqiniso, ngokomthetho wamaMede lamaPerisiya ongadluliyo.
Alors ils s’approchèrent et dirent devant le roi, touchant la défense du roi: N’as-tu pas signé une défense, [portant] que tout homme qui, durant 30 jours, ferait une demande à quelque dieu ou à quelque homme que ce soit, excepté à toi, ô roi, serait jeté dans la fosse aux lions? Le roi répondit et dit: La chose est certaine, selon la loi des Mèdes et des Perses, qui ne peut être abrogée.
13 Lapho aphendula athi phambi kwenkosi: UDaniyeli ongowabantwana bokuthunjwa bakoJuda kakunanzi, nkosi, lesimiso osiphawulileyo, kodwa uyakhuleka isicelo sakhe izikhathi ezintathu ngosuku.
Alors ils répondirent et dirent devant le roi: Daniel, qui est d’entre les fils de la captivité de Juda, ne tient pas compte de toi, ô roi, ni de la défense que tu as signée, mais il fait sa requête trois fois par jour.
14 Kwathi lapho inkosi isizwile lelilizwi, yazizondela kakhulu, yabeka ingqondo kuDaniyeli ukumkhulula; yebo, yalwisa laze latshona ilanga ukumophula.
Alors le roi, quand il entendit ces paroles, en fut fort affligé, et il pensa avec sollicitude à Daniel afin de le sauver, et jusqu’au coucher du soleil il s’efforça de le délivrer.
15 Lapho abuthana enkosini lawomadoda, athi enkosini: Yazi, nkosi, ukuthi umthetho wamaMede lamaPerisiya uthi: Kakulasimiso kumbe umthetho inkosi eyawumisayo ongaguqulwa.
Alors ces hommes s’assemblèrent en foule auprès du roi, et dirent au roi: Sache, ô roi, que c’est la loi des Mèdes et des Perses, qu’aucune défense ou statut que le roi a établi, ne peut être changé.
16 Lapho inkosi yalaya, bamletha uDaniyeli, bamphosela ebhalwini lwezilwane. Inkosi yaphendula yathi kuDaniyeli: UNkulunkulu wakho, omkhonzayo njalonjalo, kungathi angakukhulula!
Alors le roi donna des ordres, et on amena Daniel, et on le jeta dans la fosse aux lions. Le roi prit la parole et dit à Daniel: Ton Dieu que tu sers continuellement, lui, te sauvera.
17 Kwasekulethwa ilitshe, labekwa phezu komlomo wobhalu; inkosi yasilinameka ngendandatho elophawu lwayo, langendandatho elophawu lwamakhosi ayo, ukuze kungaguqulwa ulutho mayelana loDaniyeli.
Et une pierre fut apportée et mise sur l’ouverture de la fosse, et le roi la scella de son cachet et du cachet de ses grands, afin que l’intention à l’égard de Daniel ne soit pas changée.
18 Lapho inkosi yaya esigodlweni sayo, yachitha ubusuku izila ukudla; lamachacho kawalethwanga phambi kwayo; lobuthongo bayibalekela.
Alors le roi s’en alla dans son palais, et il passa la nuit en jeûnant, et ne voulut pas qu’on lui amène des concubines; et son sommeil s’enfuit loin de lui.
19 Lapho inkosi yavuka emadabukakusa, yaya ngokuphangisa ebhalwini lwezilwane.
Ensuite le roi se leva avec l’aurore, au point du jour, et s’en alla en hâte à la fosse aux lions.
20 Yathi isisondele ebhalwini, yamemeza ngelizwi lokulila kuDaniyeli; inkosi yaphendula yathi kuDaniyeli: Daniyeli, nceku kaNkulunkulu ophilayo, uNkulunkulu wakho omkhonzayo njalonjalo, ulakho ukukukhulula yini ezilwaneni?
Et comme il approchait de la fosse, il cria à Daniel d’une voix triste. Le roi prit la parole et dit à Daniel: Daniel, serviteur du Dieu vivant, ton Dieu, que tu sers continuellement, a-t-il pu te délivrer des lions?
21 Lapho uDaniyeli wathi enkosini: Nkosi, phila kuze kube nininini!
Alors Daniel parla au roi: Ô roi, vis à jamais!
22 UNkulunkulu wami uthumile ingilosi yakhe, yavala imilomo yezilwane, okokuthi kazingilimazanga, ngoba phambi kwakhe ukungabi lecala kutholakale kimi; njalo phambi kwakho, nkosi, kangenzanga bubi.
Mon Dieu a envoyé son ange et a fermé la gueule des lions, et ils ne m’ont fait aucun mal, parce que devant lui l’innocence s’est trouvée en moi, et devant toi non plus, ô roi, je n’ai rien fait de mal.
23 Lapho inkosi yamthokozela kakhulu, yalaya ukukhuphula uDaniyeli ebhalwini. UDaniyeli wasekhutshulwa ebhalwini, kakwatholwa kulimala kuye, ngoba ekholwe kuNkulunkulu wakhe.
Alors le roi fut très joyeux et dit qu’on tire Daniel de la fosse. Et Daniel fut tiré de la fosse, et aucun mal ne fut trouvé sur lui, parce qu’il s’était confié en son Dieu.
24 Inkosi yasilaya, kwasekulethwa lawomadoda ayehlebe uDaniyeli, bawaphosela ebhalwini lwezilwane, wona, abantwana bawo, labomkawo; kwathi bengakafiki phansi ebhalwini, izilwane zazibusa phezu kwabo, zachoboza wonke amathambo abo.
Et le roi donna des ordres, et on amena ces hommes qui avaient accusé Daniel, et on les jeta dans la fosse aux lions, eux, leurs enfants et leurs femmes; et ils n’étaient pas parvenus au fond de la fosse, que déjà les lions se rendirent maîtres d’eux et leur brisèrent tous les os.
25 Lapho inkosi uDariyusi yabalela bonke abantu, izizwe, lezindimi, ezihlezi emhlabeni wonke, yathi: Kakwandiswe ukuthula kwenu.
Alors le roi Darius écrivit: À tous les peuples, peuplades et langues, qui habitent sur toute la terre! Que votre paix soit multipliée!
26 Umlayo wenziwa yimi, ukuthi kukho konke ukubuswa kombuso wami bathuthumele besabe phambi kukaNkulunkulu kaDaniyeli; ngoba enguNkulunkulu ophilayo, lomi kuze kube nininini, lombuso wakhe ngongayikuchithwa, lokubusa kwakhe kuzakuba khona kuze kube sekupheleni.
De par moi l’ordre est donné que, dans tous les gouvernements de mon royaume, on tremble devant le Dieu de Daniel et on le craigne; car il est le Dieu vivant, et il subsiste à jamais, et son royaume est [un royaume] qui ne sera pas détruit, et sa domination [durera] jusqu’à la fin.
27 Uyakhulula, ophule, enze izibonakaliso lezimangaliso emazulwini lemhlabeni, osekhulule uDaniyeli emandleni ezilwane.
Il sauve et il délivre, et il opère des signes et des prodiges dans les cieux et sur la terre: c’est lui qui a sauvé Daniel de la puissance des lions.
28 Ngakho uDaniyeli lo waphumelela embusweni kaDariyusi, lembusweni kaKoresi umPerisiya.
Et ce Daniel prospéra pendant le règne de Darius et pendant le règne de Cyrus, le Perse.