< 2 Amakhosi 25 >

1 Kwasekusithi ngomnyaka wesificamunwemunye wokubusa kwakhe, ngenyanga yetshumi, ngolwetshumi lwenyanga, uNebhukadinezari inkosi yeBhabhiloni wafika, yena lebutho lakhe lonke emelene leJerusalema, wamisa inkamba maqondana layo; bayakhela imiduli yokuvimbezela emelene layo inhlangothi zonke.
La neuvième année de son règne, le dixième jour du mois, Nebucadnetsar, roi de Babylone, vint, lui et toute son armée, contre Jérusalem, et il campa devant elle; il construisit des forts tout autour.
2 Umuzi wangena ekuvinjezelweni kwaze kwaba ngumnyaka wetshumi lanye wenkosi uZedekhiya.
La ville fut ainsi assiégée jusqu'à la onzième année du roi Sédécias.
3 Ngolwesificamunwemunye lwenyanga yesine indlala yasisiba lamandla phakathi komuzi, njalo kwakungelakudla kwabantu belizwe.
Le neuvième jour du quatrième mois, la famine sévit dans la ville, de sorte qu'il n'y eut pas de pain pour le peuple du pays.
4 Umuzi wasufohlelwa. Wonke amadoda empi asebaleka ebusuku ngendlela yesango phakathi kwemiduli emibili eyayiseduze lesivande senkosi, (amaKhaladiya ayemelene-ke lomuzi inhlangothi zonke); inkosi yasihamba ngendlela yamagceke.
Alors une brèche fut ouverte dans la ville, et tous les hommes de guerre s'enfuirent de nuit par le chemin de la porte entre les deux murs, qui était près du jardin du roi (les Chaldéens étaient maintenant contre la ville tout autour); et le roi s'en alla par le chemin de la plaine.
5 Ibutho lamaKhaladiya laselixotshana lenkosi, layifica emagcekeni eJeriko; ibutho layo lonke laselihlakazeka lisuka kuyo.
Mais l'armée chaldéenne poursuivit le roi et l'atteignit dans les plaines de Jéricho, et toute son armée fut dispersée devant lui.
6 Aseyibamba inkosi, ayenyusela enkosini yeBhabhiloni eRibila, akhuluma ukwahlulela kwayo.
Puis ils capturèrent le roi et le firent monter vers le roi de Babylone, à Ribla, et ils le jugèrent.
7 Abulala amadodana kaZedekhiya phambi kwamehlo akhe, akhupha amehlo kaZedekhiya, ambopha ngamaketane ethusi amabili, amusa eBhabhiloni.
Ils tuèrent sous ses yeux les fils de Sédécias, puis ils crevèrent les yeux de Sédécias, le lièrent de chaînes et le transportèrent à Babylone.
8 Langenyanga yesihlanu ngolwesikhombisa lwenyanga (okungumnyaka wetshumi lesificamunwemunye wenkosi uNebhukadinezari inkosi yeBhabhiloni) kwafika uNebuzaradani induna yabalindi, inceku yenkosi yeBhabhiloni, eJerusalema.
Au cinquième mois, le septième jour du mois, qui était la dix-neuvième année du roi Nebucadnetsar, roi de Babylone, Nebuzaradan, chef des gardes, serviteur du roi de Babylone, vint à Jérusalem.
9 Wasetshisa indlu kaJehova lendlu yenkosi lazo zonke izindlu zeJerusalema; layo yonke indlu yesikhulu wayitshisa ngomlilo.
Il brûla la maison de Yahvé, la maison du roi et toutes les maisons de Jérusalem. Il brûla au feu toutes les grandes maisons.
10 Lebutho lonke lamaKhaladiya elalilenduna yabalindi ladilizela phansi imiduli yeJerusalema inhlangothi zonke.
Toute l'armée des Chaldéens, qui était avec le chef des gardes, abattit les murs d'enceinte de Jérusalem.
11 Njalo insali yabantu ababesele emzini, labahlamuki ababehlamukele enkosini yeBhabhiloni, lensali yexuku, uNebuzaradani induna yabalindi yabathumba.
Nebuzaradan, chef des gardes, emmena en captivité le reste du peuple qui était resté dans la ville et ceux qui s'étaient rendus au roi de Babylone - tout le reste de la multitude.
12 Kodwa induna yabalindi yatshiya ebayangeni belizwe ukuba ngabaphathi bezivini labalimi.
Mais le chef des gardes laissa quelques-uns des plus pauvres du pays pour travailler les vignes et les champs.
13 Lensika zethusi ezazisendlini yeNkosi, lezisekelo, lolwandle lwethusi olwalusendlini yeNkosi, amaKhaladiya akuphahlaza, athwalela ithusi lakho eBhabhiloni.
Les Chaldéens brisèrent les colonnes d'airain qui étaient dans la maison de l'Éternel, les socles et la mer d'airain qui étaient dans la maison de l'Éternel, et ils emportèrent les morceaux d'airain à Babylone.
14 Lezimbiza, lamafotsholo, lezindlawu, lenkezo, lezitsha zonke zethusi, abasebenza ngazo, akuthatha.
Ils emportèrent les marmites, les pelles, les éteignoirs, les cuillères et tous les ustensiles d'airain avec lesquels on faisait le service.
15 Lezitsha zokuthwala umlilo lemiganu yokufafaza, okwakuligolide golide lokwakuyisiliva siliva, induna yabalindi yakuthatha.
Le chef des gardes emporta les poêles à feu, les bassins, ce qui était d'or, pour l'or, et ce qui était d'argent, pour l'argent.
16 Insika zombili, ulwandle olulodwa, lezisekelo, uSolomoni ayekwenzele indlu yeNkosi, ithusi lazo zonke lezizitsha lalingelakulinganiswa ngesisindo.
Les deux colonnes, la mer unique et les bases, que Salomon avait faites pour la maison de Yahvé, le bronze de tous ces ustensiles ne fut pas pesé.
17 Ubude bensika eyodwa babuzingalo ezilitshumi lesificaminwembili, lesiduku phezu kwayo sasilithusi, lokuphakama kwesiduku kuzingalo ezintathu, lomsebenzi ophothiweyo, lamapomegranati phezu kwesiduku inhlangothi zonke, konke kungokwethusi. Lensika yesibili yayilokunje, ilomsebenzi ophothiweyo.
La hauteur de l'une des colonnes était de dix-huit coudées, et il y avait sur elle un chapiteau d'airain. La hauteur du chapiteau était de trois coudées, avec un réseau et des grenades sur le chapiteau tout autour, le tout en bronze; et le second pilier avec son réseau était semblable à ceux-ci.
18 Induna yabalindi yasithatha uSeraya umpristi oyinhloko loZefaniya umpristi wesibili, labalindi bombundu womnyango abathathu.
Le chef des gardes prit Seraja, le souverain sacrificateur, Sophonie, le second sacrificateur, et les trois gardiens du seuil;
19 Lemzini yasithatha induna eyayimiswe phezu kwamadoda empi, lamadoda amahlanu ayesebusweni benkosi ayeficwe emzini, lomabhalane omkhulu webutho eyayibuthela abantu belizwe emabuthweni, lamadoda angamatshumi ayisithupha abantu belizwe ayeficwe phakathi komuzi.
et il prit dans la ville un officier préposé aux hommes de guerre, cinq hommes de ceux qui avaient vu le visage du roi et qui se trouvaient dans la ville, le scribe, le chef de l'armée qui rassemblait le peuple du pays, et soixante hommes du peuple du pays qui se trouvaient dans la ville.
20 UNebuzaradani induna yabalindi wasebathatha laba wabasa enkosini yeBhabhiloni eRibila.
Nebuzaradan, chef des gardes, les prit et les amena au roi de Babylone, à Ribla.
21 Inkosi yeBhabhiloni yasibatshaya yababulalela eRibila elizweni leHamathi. Ngokunjalo uJuda wathunjwa esuswa elizweni lakhe.
Le roi de Babylone les attaqua et les fit mourir à Ribla, dans le pays de Hamath. Et Juda fut emmené captif hors de son pays.
22 Abantu abasala-ke elizweni lakoJuda, uNebhukadinezari inkosi yeBhabhiloni owayebatshiyile, wabeka phezu kwabo uGedaliya indodana kaAhikhamu indodana kaShafani.
Quant au peuple qui était resté dans le pays de Juda et que Nebucadnetsar, roi de Babylone, avait laissé, il établit comme gouverneur Guedalia, fils d'Ahikam, fils de Shaphan.
23 Kwathi zonke induna zamabutho, zona labantu bazo, sezizwile ukuthi inkosi yeBhabhiloni ibeke uGedaliya abe ngumbusi, zeza kuGedaliya eMizipa: Ngitsho oIshmayeli indodana kaNethaniya loJohanani indodana kaKareya loSeraya indodana kaTanihumethi umNetofa loJahazaniya indodana yomMahakathi, zona labantu bazo.
Lorsque tous les chefs des troupes, eux et leurs hommes, apprirent que le roi de Babylone avait établi Guedalia comme gouverneur, ils se rendirent auprès de Guedalia à Mitspa, Ismaël, fils de Nethania, Johanan, fils de Karéa, Seraia, fils de Tanhumeth, le Netophathien, et Jaazania, fils du Maacathien, eux et leurs hommes.
24 UGedaliya wasefunga kuzo lakubantu bazo wathi kuzo: Lingesabi ukuba zinceku zamaKhaladiya; hlalani elizweni, likhonze inkosi yeBhabhiloni, njalo kuzakuba kuhle kini.
Guedaliah leur jura, ainsi qu'à leurs hommes, et leur dit: « N'ayez pas peur à cause des serviteurs des Chaldéens. Demeurez dans le pays et servez le roi de Babylone, et tout ira bien pour vous. »
25 Kodwa kwathi ngenyanga yesikhombisa, kwafika uIshmayeli indodana kaNethaniya indodana kaElishama, owenzalo yesikhosini, lamadoda alitshumi elaye, basebemtshaya uGedaliya waze wafa, lamaJuda lamaKhaladiya ayelaye eMizipa.
Mais au septième mois, Ismaël, fils de Nethania, fils d'Elishama, de la race royale, vint, avec dix hommes, et frappa Guedalia, qui mourut, avec les Juifs et les Chaldéens qui étaient avec lui à Mitspa.
26 Abantu bonke-ke, kusukela komncinyane kuze kuye komkhulu, lenduna zamabutho, basebesuka baya eGibhithe, ngoba besaba amaKhaladiya.
Tout le peuple, petits et grands, et les chefs des troupes se levèrent et allèrent en Égypte, car ils avaient peur des Chaldéens.
27 Kwasekusithi ngomnyaka wamatshumi amathathu lesikhombisa wokuthunjwa kukaJehoyakhini inkosi yakoJuda, ngenyanga yetshumi lambili, ngolwamatshumi amabili lesikhombisa lwenyanga, uEvili Merodaki inkosi yeBhabhiloni, ngomnyaka aba yinkosi ngawo, waphakamisa ikhanda likaJehoyakhini inkosi yakoJuda emkhupha entolongweni.
La trente-septième année de la captivité de Jojakin, roi de Juda, le vingt-septième jour du douzième mois, Evilmérodac, roi de Babylone, l'année où il avait commencé à régner, fit sortir de prison Jojakin, roi de Juda,
28 Wasekhuluma kuhle laye, wamisa isihlalo sakhe sobukhosi phezu kwesihlalo sobukhosi samakhosi ayelaye eBhabhiloni.
lui parla avec bienveillance, plaça son trône au-dessus du trône des rois qui étaient avec lui à Babylone,
29 Wasentshintsha izigqoko zokubotshwa kwakhe; wasesidla isinkwa njalonjalo phambi kwakhe insuku zonke zempilo yakhe.
et changea ses vêtements de prison. Jehoïachin mangea du pain devant lui continuellement tous les jours de sa vie;
30 Lesabelo esimiyo, isabelo esimiyo esiqhubekayo sanikwa yena yinkosi, into yosuku ngosuku lwayo, zonke izinsuku zempilo yakhe.
et pour sa pension, le roi lui donna continuellement une pension, chaque jour une portion, tous les jours de sa vie.

< 2 Amakhosi 25 >