< Amahubo 137 >

1 Ngasemifuleni yaseBhabhiloni sahlala phansi sakhala lapho sasikhumbula iZiyoni.
Sur les bords des fleuves de Babel nous étions assis, et nous pleurions en pensant à Sion.
2 Khona lapho ezihlahleni zemidubu saphanyeka amachacho ethu,
Aux saules de la contrée nous suspendîmes nos harpes;
3 ngoba khonapho abathumbi bethu bacela izingoma kithi, labahlukuluzi bethu bafuna izingoma zentokozo; bathi, “Sihlabeleleni enye yezingoma zaseZiyoni!”
car là nos vainqueurs nous demandaient des chants, et nos oppresseurs, de joyeux, cantiques: « Chantez-nous [disaient-ils] des hymnes de Sion! »
4 Singazihlabela kanjani izingoma zikaThixo siselizweni lemzini na?
Comment chanter les hymnes de l'Éternel sur une terre étrangère?…
5 Aluba ngikukhohlwa, Oh Jerusalema, isandla sami sokunene kasilahlekelwe yibungcitshi baso.
Si je t'oublie, Jérusalem, que ma droite m'oublie!
6 Sengathi ulimi lwami lunganamathela elwangeni lomlomo wami uba ngingakukhumbuli wena, uba ngingathathi iJerusalema njengentokozo yami ephezu konke.
Que ma langue s'attache à mon palais, si de toi, Jérusalem, je perds le souvenir si je ne mets pas Jérusalem au-dessus de la première de mes joies!
7 Khumbula, Oh Thixo, ama-Edomi akwenzayo mhla iJerusalema ithunjwa. “Lidilizeni,” baklabalala, “lidilizeni kanye lezisekelo zalo!”
Éternel, garde aux enfants d'Edom la mémoire de la journée de Jérusalem! Alors ils disaient: « Rasez! rasez jusqu'à ses fondements! »
8 Wena Ndodakazi yaseBhabhiloni, oqunyelwe ukubhubha, ubusisiwe lowo okuphindiselayo ngalokho okwenzileyo kithi.
Fille de Babel, qui nous as saccagés, heureux qui te rendra tout ce que tu nous as fait!
9 Ubusisiwe lowo othatha insane zakho, azisakazele ematsheni.
Heureux qui saisira, et écrasera tes enfants sur le roc!

< Amahubo 137 >