< ULukha 19 >

1 UJesu wangena eJerikho kodwa esedlula.
Basa ma Yesus se masoꞌ tungga kota Yeriko, fo rae lao rakandoo.
2 Kwakulendoda eyayithiwa nguZakhewu; wayeyinduna yabathelisi njalo enothile.
Sia naa hambu malangga mana edꞌa bea esa fee mana parenda Roma, naran Sakeos. Sakeos ia, atahori mamasuꞌiꞌ.
3 Wayefuna ukubona uJesu ukuthi wayengumuntu onjani, kodwa ngenxa yokuthi wayengumuntu omfitshane, wehluleka ngenxa yesiminyeminye.
Leleꞌ ana rena Yesus se rae tungga naa, ma ana nae nita Yesus, te ana nda nita no maloleꞌ sa, huu Sakeos bobokuꞌ ma atahori hetar heo rala Yesus.
4 Wasegijimela phambili, wakhwela phezu komkhiwa wesikhamore ukuze ambone njengoba uJesu wayesiza ngaleyondlela.
Naa de ana nela-nelaꞌ naꞌahuluꞌ, de hene nisiꞌ hau huuꞌ sa sia dalaꞌ suun, fo Yesus nae tunggaꞌ naa.
5 Kwathi uJesu esefikile kuleyondawo, wakhangela phezulu wathi kuye, “Zakhewu, yehla masinyane. Ngizakwethekelela endlini yakho lamuhla.”
Losa hau huuꞌ a raeꞌ, ma Yesus mete ataꞌ. Ma Ana noꞌe Sakeos nae, “Sakeos! Uma, onda leo! Lai-lai, te faiꞌ ia au ae numban sia ume ma.”
6 Wasesehla uZakhewu masinyane wamamukela ngokuthokoza.
Sakeos heran bali-baliꞌ. Boe ma ana onda lai-lai, de no Yesus nisiꞌ ume na. Ralan namahoꞌo nae mate.
7 Bonke abantu bakubona lokhu bangunguna besithi, “Useyekuba yisethekeli sesoni.”
Te atahori hetar ramue rae, “Cih! Sakeos ia, atahori nda maloleꞌ sa! Basa atahori rahine, naa boe! Taꞌo bee de Yesus neu numban sia umen?!”
8 Kodwa uZakhewu wasukuma wathi eNkosini, “Khangela, Nkosi! Okwamanje senginika ingxenye yenotho yami kwabampofu njalo nxa ngike ngadlelezela omunye umuntu loba ngakuphi, ngizambhadala ngokuphindwe kane lokho engakuthathayo.”
Losa umen ma, Sakeos nambariiꞌ sia Yesus matan de, ola nae, “Ama Meser! Eniꞌ a mia faiꞌ ia au bꞌanggi basa hata-heto ngga neu rua, fo fee babꞌanggiꞌ sa neu atahori mana toꞌa-taaꞌ ra. Mete ma au parna edꞌa bea ulenaꞌ, au bae baliꞌ neu se dedꞌesin lao haa.”
9 UJesu wasesithi kuye, “Lamuhla insindiso isifikile kulindlu ngoba indoda le layo iyindodana ka-Abhrahama.
Yesus nataa nae, “Malole. Faiꞌ ia Lamatualain fee masoi-masodꞌaꞌ neu nggo mo basa bobꞌonggi mara, huu mumuhere neu Lamatuaꞌ onaꞌ baꞌi Abraham.
10 Ngoba iNdodana yoMuntu yalanda ukudinga lokusindisa lokho okwakulahlekile.”
Te Lamatualain denu Au dadꞌi Atahori Matetuꞌ a sia raefafoꞌ. Au uma fo sangga atahori mana dinggoꞌ mia Lamatuaꞌ dꞌalan ena, fo fee se masoi-masodꞌaꞌ.”
11 Bathi besalalele lokhu, wabatshela omunye umzekeliso, ngoba wayesesondele eJerusalema, abantu sebecabanga ukuthi umbuso kaNkulunkulu wawusuzahle uvele masinyane.
Leleꞌ naa, hambu atahori hetar reu rena Yesus. Ara rae dꞌeka-dꞌeka kota Yerusalem ena. Ara rae neꞌo Ana nae nalalao Lamatualain parendan sia naa, onaꞌ maneꞌ sa. Boe ma Yesus dui se nekendandaaꞌ esa fai,
12 Wathi, “Indoda ethile yasesikhosini ngokuzalwa yaya elizweni elikhatshana isiyagcotshwa ukuba yinkosi andubana iphenduke.
nae, “Hambu atahori moko-monaen esa. Ana nae lao nusa dꞌeaꞌ neu, fo ara soꞌu e dadꞌi maneꞌ. Basa fo ana feꞌe baliꞌ fo dadꞌi maneꞌ sia nusan.
13 Yasibiza izinceku zayo ezilitshumi yazinika imali engamamina alitshumi. Yathi, ‘Isebenziseni imali le ngize ngiphenduke.’
Leleꞌ ana nahehere nae lao, ana noꞌe nala atahori mana tao ues nara atahori sanahulu, de fee se esa na doi liloꞌ esa. Ana parenda nae, ‘Hei pake dꞌoiꞌ ia dadꞌi neu pokoꞌ. Te dei fo au baliꞌ, na ama mifadꞌe au hahambu mara baꞌu saa.’ Basa ma ana lao boe.
14 Kodwa labobantu ayezababusa babemzonda lumuntu, bathumela izithunywa ukuthi zimlandele ziyekuthi, ‘Kasimfuni lumuntu ukuthi abe yinkosi yethu.’
Te rauinggu nara mburu-oeꞌ ro e. De ara haitua dedꞌenuꞌ ra naa reu fo rafadꞌe rae, ‘Hai nda nau atahori ia toꞌu parendaꞌ neu hai sa.’
15 Lanxa kunjalo wagcotshwa waba yinkosi, waphenduka ekhaya. Wasebiza izinceku lezo ayezinike imali ukuze ezwe ukuthi zazithole nzuzo bani ngayo.
Mae onaꞌ naa o, ara soꞌu e sia naa. Basa de ana baliꞌ. Losa umen boe, ana noꞌe nala mana tao ues nara atahori sanahuluꞌ ra, de natane se nae, ‘Hei hambu bꞌunaꞌ baꞌu saa mia doi liloꞌ fo au fee neu nggiꞌ a?
16 Owokuqala weza wathi, ‘Nkosi, imali yakho isizele amanye amadola alitshumi.’
Atahori mana tao-ues kaesan nafadꞌe nae, ‘Ama maneꞌ! Au hambu bꞌunaꞌ lao sanahulu mia doi pokoꞌ fo au simboꞌ a!’
17 Inkosi yayo yathi, ‘Wenze kuhle, nceku yami elungileyo! Ngenxa yokuthi uthembekile entweni encinyane, usuzabusa amadolobho alitshumi.’
Boe ma maneꞌ a nafadꞌe e nae, ‘Malole! Ho ia, atahori mana tao ues maloleꞌ. Huu au bisa umuhere nggo sia dꞌala anadikiꞌ ra, de ia naa au soꞌu nggo fo parenda kota sanahulu.’
18 Owesibili weza wathi, ‘Nkosi, imali yakho isizele amanye amadola amahlanu.’
Boe ma, atahori mana tao ues karuan, nafadꞌe nae, ‘Ama maneꞌ! Au hambu bꞌunaꞌ doi liloꞌ lima mia doi pokoꞌ fo au simboꞌ a.’
19 Inkosi yayo yaphendula yathi, ‘Busa phezu kwamadolobho amahlanu.’
Boe ma, maneꞌ a koa e nae, ‘Maloleꞌ! Mete ma taꞌo naa, au soꞌu nggo fo parenda kota lima.
20 Kwasekusiza enye inceku yathi, ‘Nkosi, nansi imali yakho; bengiyigoqele ngelembu.
Te atahori mana tao ues katelun nendi baliꞌ doi liloꞌ a. Ma nafadꞌe nae, ‘Ia malangga dꞌoin! Au mboti e, de funi e malolole fo afiꞌ mopo e.
21 Bengikwesaba wena ngoba uyindoda elukhuni. Ucupha lapho ongathelanga khona njalo ubuye uvune lapho ongahlanyelanga khona.’
Au tao taꞌo naa, huu au umutau. Au bubꞌuluꞌ amaꞌ ia atahori mana laka-eseꞌ. Huu amaꞌ hii haꞌi saa fo amaꞌ nda enan sa, ma etu mala saa fo amaꞌ nda sela sa.’
22 Inkosi yayo yaphendula yathi, ‘Ngizakwahlulela ngamazwi akho wena nceku exhwalileyo! Angithi ubukwazi ukuthi ngingumuntu olukhuni, ocupha lapho angathelanga khona lovuna lapho angahlanyelanga khona?
Maneꞌ a rena nala ma, ana bua e nae, ‘Ho ia, nda mana nenoriꞌ sa! Oꞌolam huku-doki baliꞌ ao ma. Ho mae au ia atahori mana laka-eseꞌ, fo haꞌi saa fo nda au ena ngga sa, ma haꞌi saa fo au nda sela sa.
23 Kungani pho ungabekanga imali yami ebhanga ukuze kuthi ekubuyeni kwami ngiyithathe isilenzuzo na?’
Mete ma taꞌo naa, na, taꞌo bee de ho nda muu mbedꞌaꞌ dꞌoiꞌ ia sia bank sa? Naa fo leleꞌ au baliꞌ, au hambu bꞌunan. Itaꞌ mbeiꞌ a o malole.’
24 Yasisithi kwababemi khonapho, ‘Mthatheleni lelo alalo liliphe lowo olalitshumi.’
Boe ma, maneꞌ a denu atahori laen sia naa ra, nae ‘Haꞌi mala dꞌoin, fo fee neu atahori mana tao ues mana hambu bꞌunaꞌ lao sanahulu faaꞌ ra.’
25 Basebesithi, ‘Nkosi, angithi uvele uselalitshumi?’
Te ara nda nau sa rae, ‘Amaꞌ! Atahori naa hambu dai ena. Taꞌo bee de mae haꞌi mia atahori mana hambu mbeiꞌ a, fo fee seluꞌ neu e fai?’
26 Yaphendula yathi, ‘Ngithi kini, lowo olakho uzaphiwa okunye okunengi kodwa lowo ongelalutho, lalokho alakho uzakwemukwa.
Te maneꞌ a nataa nae, ‘Dꞌuꞌa malolole! Huu atahori mana nahine tao mataꞌ neu saa fo atahori ramahere neu e, dei fo ana hambu seluꞌ. Te atahori mana mbera tao mataꞌ, dei fo ara haꞌi rala basa enan.
27 Kodwa izitha zami lezo ebezingafuni ukuthi ngizibuse, ziletheni lapha lizibulalele phambi kwami.’”
Naa! Ia naa. Mii humu mala musu nggara mana nda hii au dadꞌi maneꞌ sia ia sa. Mendi se ia rema. Basa fo tao misa basa se sia au mata ngga. Mii leo!’”
28 UJesu esezitshilo zonke lezizinto wahamba wabandulela eqonda eJerusalema.
Yesus dui basa ma, ara lao rakandoo risiꞌ Yerusalem. Yesus laoꞌ mia mataꞌ.
29 Wathi esebanga eBhethifage kanye leBhethani entabeni eyayithiwa yiNtaba yama-Oliva wathuma abafundi bakhe ababili wathi kubo:
Leleꞌ rae deka-deka ro kamboꞌ rua, naeni Betfage no Betania, mana deka no lete Saitun suun, ma Ana denu ana dedꞌenun rua laoꞌ raꞌahuluꞌ.
30 “Yanini emzini ophambi kwenu, lizakuthi lingena kuwo libone inkonyane kababhemi ibotshelwe khonapho, engakaze igadwe muntu. ‘Ikhululeni liyilethe lapha.
Ana denu se nae, “Ruꞌa nggi mii sia kamboꞌ mana sia mataꞌ naa. Dei fo ama mita bꞌanda keledei anaꞌ sa nenepaꞌaꞌ sia naa. Atahori nda feꞌe sae rita e sa. Ama sefi papaꞌan fo lea mendi e ia nema.
31 Nxa kungaba lozalibuza ukuthi, Liyikhululelani na?’ kumele lithi, ‘INkosi iyayifuna.’”
Te mete ma hambu ruma ratane, rae ‘Saa de hei sefi keledei a talin?’ na, mifadꞌe se mae, ‘Hai Lamatuam nae pake.”
32 Labo ababethunyiwe bahamba njalo bathola kunjengoba ebetshilo.
Basa de, ruꞌa se reu, ma rita keledei anaꞌ, onaꞌ Yesus oꞌolan.
33 Besayikhulula inkonyane kababhemi, abanini bayo bababuza bathi, “Liyikhululelani na?”
Leleꞌ ara sefi keledei anaꞌ a talin, ma tenuꞌenaꞌ a natane se nae, “Saa de hei sefi bꞌanda ia?”
34 Baphendula bathi, “INkosi iyayifuna.”
Boe ma rataa rae, “Hai Lamatuam nae pake.”
35 Bayiletha kuJesu, baphosela amajazi abo phezu kwenkonyane, bagadisa uJesu phezu kwayo.
Tenuꞌenaꞌ a naꞌaheiꞌ, de ruꞌa se lea rendi keledei anaꞌ a nisiꞌ Yesus. Ara ndae lafe nara naeꞌ neu keledei a nggarasan, de ara oꞌo Yesus ata neu.
36 Wathi eseqhubeka, abantu bendlala amajazi abo endleleni.
Atahori hetar o haꞌi lafe no salendang nara, de bela neu dalaꞌ, fo soru Yesus onaꞌ simbo atahori moko-monaen ra.
37 Esefikile eduze kwalapho indlela eyehla khona isuka eNtabeni yama-Oliva abafundi lexuku lonke lasuka ngokuthokoza ladumisa uNkulunkulu ngamazwi amakhulu ngenxa yemimangaliso yonke ababeyibonile, bathi:
Leleꞌ Ana nae onda mia lete Saitun, ma atahori hetar ro Ana dꞌedeꞌnun nara, eki-randu koa-kio Lamatualain, huu basa koasa manadadꞌiꞌ fo sira ritaꞌ ra.
38 “Ibusisiwe inkosi ebuya ngebizo likaThixo!” “Ukuthula ezulwini lodumo kweliphezulu!”
Ara eki-randu rae, “Ia Eni, Maneꞌ fo Lamatualain denu nemaꞌ a! Lamatualain fee papala-babꞌanggiꞌ neu E! Ia naa, atahori bisa dꞌame ro Lamatuaꞌ sia sorga ena. Koa-kio Lamatuaꞌ mana endoꞌ parenda sia lalai nanarun seli.”
39 Abanye abaFarisi exukwini bathi kuJesu, “Mfundisi, khuza abafundi bakho!”
Te hambu atahori Farisi hira sia atahori naa ra taladꞌan nara. Ara rafadꞌe Yesus rae, “Ama Meser! Ai se fo ara afiꞌ randu taꞌo naa, huu ia seli tebꞌe ena ma!”
40 Waphendula wathi, “Ngiyalitshela ngithi nxa bethula amatshe azamemeza.”
Te Yesus nataa nae, “Hee! Au ufadꞌe memaꞌ! Mete ma atahori ia ra raꞌateme bafa nara, dei fo fatu ra koa-kio Lamatuaꞌ!”
41 Wathi esebanga eJerusalema ekhangele idolobho, walikhalela
Leleꞌ ara dꞌeka-dꞌeka rae Yerusalem rala reu, Yesus nita kota naa, ma Ana nggae,
42 wathi, “Nxa wena, wena ngokwakho, ubukwazi namhla lokho obekungakulethela ukuthula kodwa okwamanje kufihliwe emehlweni akho.
nae, “Aduu, Atahori Yerusalem, e! Au nau fo faiꞌ ia hei simbo mole-dꞌameꞌ fo Au endiꞌ ia. Te huu hei nda tao-afiꞌ neu Lamatuaꞌ sa, de ia naa babꞌanggo ena. Mole-dꞌameꞌ naa naꞌadꞌodꞌooꞌ mia nggi ena.
43 Zizafika insuku kuwe lapho izitha zakho zizakwakha umthangala zikuhonqolozele njalo zikuphahle inxa zonke.
Dei fo musu mara mbori rae ndule kota a tembok na, basa ma ara rala reti ratati ro nggi.
44 Zizakusakazela phansi emhlabathini, wena kanye labantwana abaphakathi kwemiduli yakho. Kaziyikutshiya lalinye ilitshe phezu kwelinye ngoba kawusinanzelelanga isikhathi sokuza kukaNkulunkulu kuwe.”
Ara ndefaꞌ hendi hei kota ma naꞌabebelaꞌ neu rae a, ma reti tao risa nggi mo basa ana mara. Ara nda hela fatu esa nambariiꞌ sa boe, huu Lamatuaꞌ nema ena fo nae fee masoi-masodꞌaꞌ neu nggi, te hei nda mihine E sa!”
45 Wasengena ethempelini wadudula ababethengisa khona
Basa ma Yesus masoꞌ nisiꞌ Ume Hule-oꞌe Huuꞌ a rala. Sia ume sodꞌan, atahori tao dadꞌi pasar fo seo bꞌanda tutunu-hohotuꞌ. Yesus nita ma Ana oi hendi se mia naa.
46 esithi kubo, “Kubhaliwe ukuthi, ‘Indlu yami iyindlu yokukhuleka,’kodwa lina seliyenze ubhalu lwabaphangi.”
Ana bꞌua se nae, “Lamatualain mana ola-ola nara suraꞌ memaꞌ rae, ‘Au ufefela Ume ia, fo basa atahori rema hule-oꞌe sia ia.’ Te hei tao e dadꞌi rambok ra mamana neꞌebꞌuen.”
47 Insuku zonke wayefundisa ethempelini. Kodwa abaphristi abakhulu labafundisi bomthetho kanye labakhokheli ababephakathi kwabantu babezama ukumbulala.
Basa ma, tunggaꞌ fai Yesus nisiꞌ Ume Hule-oꞌe Huuꞌ a fo nanori sia naa. Te malangga agama Yahudi ra malangga nara, ma meser agama ro lasi-lasi adat Yahudi ra sangga dalaꞌ rae tao risa E
48 Kodwa kabayizuzanga indlela yokukwenza lokho ngoba abantu bonke babewakholwa amazwi akhe.
Te ara nda hambu dalaꞌ sa, huu atahori hetar ramahoꞌo rena Yesus oꞌolan.

< ULukha 19 >