< UJobe 29 >
1 UJobe waqhubeka ngenkulumo yakhe wathi:
Job, poursuivant l’exposé de son thème, dit:
2 “Ngiyaziloyisa lezozinyanga esezadlulayo, lezinsuku uNkulunkulu esangilinda,
Ah! Que ne suis-je tel que j’étais aux temps passés, aux jours où Dieu me protégeait;
3 lapho isibane sakhe sisakhanyisa phezu kwekhanda lami ngihamba ngokukhanya kwakhe emnyameni!
où son flambeau brillait sur ma tête, et où sa lumière me guidait dans les ténèbres;
4 Oh, lezinsuku ngisazizwa ukuthi ngiyimi, lapho ubudlelwano obukhulu loNkulunkulu busesendlini yami,
tel que j’étais aux jours de mon automne, alors que l’amitié de Dieu s’étendait sur ma demeure;
5 lapho uSomandla eseselami labantwabami besaphila lami,
que le Tout-Puissant était encore avec moi et que j’étais entouré de mes jeunes gens;
6 lapho indlela yami ifafazwe ngolaza ledwala lingithululela impophoma zamafutha e-oliva.
quand je baignais mes pieds dans la crème, et que le rocher ruisselait pour moi de flots d’huile!
7 Ekuyeni kwami emasangweni edolobho ngafika ngahlala enkundleni,
Quand je me dirigeais vers la Porte, au seuil de la cité, et fixais mon siège sur la place publique,
8 amajaha angibona agudluka ema eceleni, abadala baphakama bema ngezinyawo;
les jeunes, en me voyant, se cachaient; les vieillards se levaient et se tenaient debout.
9 amadoda ayizikhulu athula akaze akhuluma avala imilomo yawo ngezandla zawo;
Les grands retenaient leurs paroles et posaient la main sur la bouche.
10 amazwi ezikhulu ehliselwa phansi, inlimi zazo zanamathela olwangeni lwazo.
La voix des seigneurs expirait sur leurs lèvres, et leur langue se collait à leur palais;
11 Loba ngubani owangizwayo wakhuluma kuhle ngami, kwathi labo abangibonayo bangibuka,
car l’oreille qui m’entendait me proclamait heureux, et l’œil qui me voyait rendait témoignage pour moi.
12 ngoba ngalamulela abayanga abacela uncedo, lezintandane ezazingelamsizi.
C’Est que je sauvais le pauvre, criant au secours, et l’orphelin sans soutien.
13 Indoda eyayisifa yangibusisa; ngenza inhliziyo yomfelokazi yahlabelela.
La bénédiction du désespéré allait à moi, et je mettais de la joie au cœur de la veuve.
14 Ngavunula ukulunga njengezigqoko zami; ukwahlulela ngokulunga kwaba yisembatho sami lengwane yami.
Je me revêtais d’équité comme d’une parure, mon esprit de justice était mon manteau et mon turban.
15 Ngangingamehlo kwabayiziphofu lezinyawo kwabaqhulayo.
J’Étais les yeux de l’aveugle, j’étais les pieds du boiteux.
16 Nganginguyise kwabaswelayo; ngayimela indaba yesihambi.
J’Étais un père pour les malheureux; la cause de l’inconnu, je l’étudiais à fond.
17 Ngawephula amazinyo ababi ngahluthuna labo ababebabambile ngamazinyo abo.
Je brisais la mâchoire du malfaiteur, et j’arrachais la proie d’entre ses dents.
18 Ngakhumbula ngathi, ‘Ngizafela endlini yami, insuku zami zinengi njengezinhlamvu zetshebetshebe.
Et je disais: "Je finirai avec mon nid; comme le phénix je vivrai de longs jours.
19 Impande zami zizafinyelela emanzini, amazolo azalala emagatsheni ubusuku bonke.
Ma racine sera en contact avec l’eau, la rosée se posera, la nuit, sur mon branchage.
20 Udumo lwami luzahlala lulutsha kimi, idandili lami lilitsha esandleni sami.’
Ma gloire se renouvellera sans cesse, et mon arc se rajeunira dans ma main."
21 Abantu babengilalela belethemba, belindele ukwelulekwa bethule zwi.
Ils m’écoutaient, pleins d’attente; ils faisaient silence pour entendre mon avis.
22 Nxa sekukhulume mina, kungakhulumi omunye njalo; amazwi ami ayengena kamnandi ezindlebeni zabo.
Quand j’avais fini de parler, ils ne répliquaient pas, et mes discours s’épandaient sur eux.
23 Babengilindela njengokulindela izulu, bawanathe amazwi ami njengezulu lentwasa.
Ils m’attendaient comme la pluie; ils ouvraient la bouche comme pour l’ondée printanière.
24 Ngangisithi ngingababobothekela, bathabe bangakholwa; ukukhanya kobuso bami kwakuligugu kubo.
Je leur souriais et ils n’osaient y croire; jamais ils n’éteignaient le rayonnement de ma face.
25 Yimi engangibakhethela ukuthi benzeni ngoba ngisanduna kubo; ngangihlala njengenkosi phakathi kwamabutho ayo; ngangifana lomduduzi wabalilayo.”
Volontiers j’allais vers eux, m’asseyant à leur tête, et j’étais comme un roi dans son armée, comme quelqu’un: qui console des affligés.