< 2 Amakhosi 25 >
1 Ngomnyaka wesificamunwemunye wokubusa kukaZedekhiya, ngosuku lwetshumi lwenyanga yetshumi, uNebhukhadineza inkosi yaseBhabhiloni waya eJerusalema lebutho lakhe lonke, wayivimbezela; wayakhela imiduli yokuvimbezela inxa zonke.
La neuvième année de son règne, le dixième jour du mois, Nebucadnetsar, roi de Babylone, vint, lui et toute son armée, contre Jérusalem, et il campa devant elle; il construisit des forts tout autour.
2 Idolobho lavinjezelwa kwaze kwaba ngumnyaka wetshumi lanye kaZedekhiya inkosi.
La ville fut ainsi assiégée jusqu'à la onzième année du roi Sédécias.
3 Ngosuku lwesificamunwemunye lwenyanga yesine indlala yayisinzima edolobheni, abantu bengaselakudla.
Le neuvième jour du quatrième mois, la famine sévit dans la ville, de sorte qu'il n'y eut pas de pain pour le peuple du pays.
4 Umduli wedolobho wafohlwa, ibutho lonke labaleka. Basuka edolobheni bephuma ngesango eliphakathi kwemiduli emibili, phansi kwesivande senkosi, lanxa nje amaBhabhiloni ayeligombolozele idolobho. Babaleka beqonde e-Arabha.
Alors une brèche fut ouverte dans la ville, et tous les hommes de guerre s'enfuirent de nuit par le chemin de la porte entre les deux murs, qui était près du jardin du roi (les Chaldéens étaient maintenant contre la ville tout autour); et le roi s'en alla par le chemin de la plaine.
5 Kodwa ibutho lamaKhaladiya laxotshana lenkosi layamfica emagcekeni aseJerikho. Wonke amabutho akhe ehlukana laye njalo ahlakazeka,
Mais l'armée chaldéenne poursuivit le roi et l'atteignit dans les plaines de Jéricho, et toute son armée fut dispersée devant lui.
6 yena wathunjwa. Wasiwa enkosini yaseBhabhiloni eRibhila, lapho afika wagwetshelwa khona.
Puis ils capturèrent le roi et le firent monter vers le roi de Babylone, à Ribla, et ils le jugèrent.
7 Babulala amadodana kaZedekhiya ekhangele. Basebemkhupha amehlo, bambopha ngamaketane ethusi bamusa eBhabhiloni.
Ils tuèrent sous ses yeux les fils de Sédécias, puis ils crevèrent les yeux de Sédécias, le lièrent de chaînes et le transportèrent à Babylone.
8 Ngosuku lwesikhombisa ngenyanga yesihlanu, ngomnyaka wetshumi lasificamunwemunye kaNebhukhadineza inkosi yaseBhabhiloni, uNebhuzaradani umlawuli wabalindi besikhosini, owayesebenzela inkosi yaseBhabhiloni, wafika eJerusalema.
Au cinquième mois, le septième jour du mois, qui était la dix-neuvième année du roi Nebucadnetsar, roi de Babylone, Nebuzaradan, chef des gardes, serviteur du roi de Babylone, vint à Jérusalem.
9 Wathungela ithempeli likaThixo ngomlilo, lesigodlo senkosi lezindlu zonke zaseJerusalema. Zonke izindlu eziqakathekileyo wazitshisa.
Il brûla la maison de Yahvé, la maison du roi et toutes les maisons de Jérusalem. Il brûla au feu toutes les grandes maisons.
10 Wonke amabutho aseBhabhiloni, ekhokhelwa ngumlawuli wamabutho okulinda umndlunkulu, adiliza imiduli ehonqolozele iJerusalema.
Toute l'armée des Chaldéens, qui était avec le chef des gardes, abattit les murs d'enceinte de Jérusalem.
11 UNebhuzaradani umlawuli wabalindi wathatha bonke abantu ababesele edolobheni wabasa ekuthunjweni, ndawonye labo bonke abantu lalabo abasebeye enkosini yaseBhabhiloni.
Nebuzaradan, chef des gardes, emmena en captivité le reste du peuple qui était resté dans la ville et ceux qui s'étaient rendus au roi de Babylone - tout le reste de la multitude.
12 Kodwa umlawuli wamabutho watshiya inengi labantu ababengabayanga bokucina elizweni ukuba basebenze ezivinini lasemasimini.
Mais le chef des gardes laissa quelques-uns des plus pauvres du pays pour travailler les vignes et les champs.
13 AbeBhabhiloni baphahlaza izinsika zethusi lezinti zezibane loLwandle lwethusi, okwakusethempelini likaThixo. Bathwalela ithusi lelo eBhabhiloni.
Les Chaldéens brisèrent les colonnes d'airain qui étaient dans la maison de l'Éternel, les socles et la mer d'airain qui étaient dans la maison de l'Éternel, et ils emportèrent les morceaux d'airain à Babylone.
14 Bathatha njalo imbiza, lamafotsholo, lezindlawu, lezinditshi lazozonke izitsha zethusi ezazisetshenziswa enkonzweni yasethempelini.
Ils emportèrent les marmites, les pelles, les éteignoirs, les cuillères et tous les ustensiles d'airain avec lesquels on faisait le service.
15 Umlawuli wabalindi besigodlo wathatha indengezi lemiganu yokuchela, konke okwakwenziwe ngegolide elicengekileyo loba isiliva.
Le chef des gardes emporta les poêles à feu, les bassins, ce qui était d'or, pour l'or, et ce qui était d'argent, pour l'argent.
16 Ithusi elalivela ensikeni ezimbili, loLwandle kanye lelezidindi ezisusekayo, konke okwakwenzelwe ithempeli likaThixo nguSolomoni, kwakulesisindo esasingelinganiswe.
Les deux colonnes, la mer unique et les bases, que Salomon avait faites pour la maison de Yahvé, le bronze de tous ces ustensiles ne fut pas pesé.
17 Ubude bensika ngayinye babuzingalo ezilitshumi lasificaminwembili. Isiduku sethusi phezu kwenye insika sasizingalo ezintathu ubude baso njalo siceciswe ngomeluko lamaphomegranathi ethusi nxazonke. Eyinye insika kanye lomeluko wayo layo yayinjalo.
La hauteur de l'une des colonnes était de dix-huit coudées, et il y avait sur elle un chapiteau d'airain. La hauteur du chapiteau était de trois coudées, avec un réseau et des grenades sur le chapiteau tout autour, le tout en bronze; et le second pilier avec son réseau était semblable à ceux-ci.
18 Umlawuli wabalindi wathumba uSeraya induna yabaphristi, loZefaniya umsekeli wakhe kanye labalindi bomnyango abathathu.
Le chef des gardes prit Seraja, le souverain sacrificateur, Sophonie, le second sacrificateur, et les trois gardiens du seuil;
19 Kulabo ababelokhu besedolobheni, wathatha isikhulu esasiphethe amadoda okulwa labacebisi besikhosini abahlanu. Wathatha lonobhala owayeyinduna eyayiphethe ukubuthwa kwabantu bengeniswa emabuthweni kanye lamadoda angamatshumi ayisithupha ayelawo atholakala phakathi komuzi.
et il prit dans la ville un officier préposé aux hommes de guerre, cinq hommes de ceux qui avaient vu le visage du roi et qui se trouvaient dans la ville, le scribe, le chef de l'armée qui rassemblait le peuple du pays, et soixante hommes du peuple du pays qui se trouvaient dans la ville.
20 UNebhuzaradani umlawuli wabathatha bonke wabasa enkosini yaseBhabhiloni eRibhila.
Nebuzaradan, chef des gardes, les prit et les amena au roi de Babylone, à Ribla.
21 Khonale eRibhila, elizweni laseHamathi, inkosi yathi kabaqunywe. Ngakho abakoJuda baya ekuthunjweni kude lelizwe labo.
Le roi de Babylone les attaqua et les fit mourir à Ribla, dans le pays de Hamath. Et Juda fut emmené captif hors de son pays.
22 UNebhukhadineza inkosi yaseBhabhiloni wakhetha uGedaliya indodana ka-Ahikhami, oyindodana kaShafani, ukuba aphathe abantu ababesele koJuda.
Quant au peuple qui était resté dans le pays de Juda et que Nebucadnetsar, roi de Babylone, avait laissé, il établit comme gouverneur Guedalia, fils d'Ahikam, fils de Shaphan.
23 Kwathi zonke izikhulu zabalawuli bamabutho lamabutho sebezwile ukuthi inkosi yaseBhabhiloni yayisibeke uGedaliya ukuba nguSibalukhulu, beza kuGedaliya eMizipha izikhulu kungu-Ishumayeli indodana kaNethaniya, uJohanani indodana kaKhareya, uSeraya indodana kaThanihumethi umNethofa, uJazaniya indodana kaMahakhathi, labantu babo.
Lorsque tous les chefs des troupes, eux et leurs hommes, apprirent que le roi de Babylone avait établi Guedalia comme gouverneur, ils se rendirent auprès de Guedalia à Mitspa, Ismaël, fils de Nethania, Johanan, fils de Karéa, Seraia, fils de Tanhumeth, le Netophathien, et Jaazania, fils du Maacathien, eux et leurs hommes.
24 UGedaliya wafunga isifungo ebathembisa labantu babo wathi: “Lingesabi izikhulu zaseBhabhiloni. Hlalani elizweni lisebenzele inkosi yaseBhabhiloni, konke kuzalilungela.”
Guedaliah leur jura, ainsi qu'à leurs hommes, et leur dit: « N'ayez pas peur à cause des serviteurs des Chaldéens. Demeurez dans le pays et servez le roi de Babylone, et tout ira bien pour vous. »
25 Kodwa ngenyanga yesikhombisa u-Ishumayeli indodana kaNethaniya, indodana ka-Elishama, owayezalwa esikhosini, weza lamadoda alitshumi bafika babulala uGedaliya lamadoda akoJuda kanye laweBhabhiloni ayekade elaye eMizipha.
Mais au septième mois, Ismaël, fils de Nethania, fils d'Elishama, de la race royale, vint, avec dix hommes, et frappa Guedalia, qui mourut, avec les Juifs et les Chaldéens qui étaient avec lui à Mitspa.
26 Ngenxa yalokhu, abantu bonke kusukela kubantukazana kusiya kwabaphakemeyo, kanye lezikhulu zamabutho, babalekela eGibhithe ngokwesaba abeBhabhiloni.
Tout le peuple, petits et grands, et les chefs des troupes se levèrent et allèrent en Égypte, car ils avaient peur des Chaldéens.
27 Ngomnyaka wamatshumi amathathu lesikhombisa wokuthunjwa kukaJehoyakhini inkosi yakoJuda, ngomnyaka u-Evili-Merodakhi aba yinkosi eBhabhiloni, wakhulula uJehoyakhini entolongweni ngosuku lwamatshumi amabili lesikhombisa lwenyanga yetshumi lambili.
La trente-septième année de la captivité de Jojakin, roi de Juda, le vingt-septième jour du douzième mois, Evilmérodac, roi de Babylone, l'année où il avait commencé à régner, fit sortir de prison Jojakin, roi de Juda,
28 Wakhuluma laye ngomusa, wamnika isihlalo esihloniphekayo esasingaphezu kwezamanye amakhosi ayelaye eBhabhiloni.
lui parla avec bienveillance, plaça son trône au-dessus du trône des rois qui étaient avec lui à Babylone,
29 Ngakho uJehoyakhini wakhupha izigqoko zakhe zasentolongweni, wadla lenkosi izikhathi zonke okwempilo yakhe yonke.
et changea ses vêtements de prison. Jehoïachin mangea du pain devant lui continuellement tous les jours de sa vie;
30 Nsuku zonke inkosi yayinika uJehoyakhini isabelo esimisiweyo malanga wonke, empilweni yakhe yonke.
et pour sa pension, le roi lui donna continuellement une pension, chaque jour une portion, tous les jours de sa vie.