< 2 Imilando 32 >

1 Ngemva kwakho konke lokhu uHezekhiya ayekwenze ngokwethembeka, kweza uSenakheribhi inkosi yase-Asiriya wahlasela elakoJuda. Wavimbezela amadolobho ayelezinqaba, edinga ukuwanqoba abe ngawakhe.
Le nu siwo Hezekia wɔ anukwaretɔe vɔ megbe la, Asiria fia, Senakerib ho va dze Yuda dzi. Eɖe to ɖe du siwo woglã kple susu be, yeaxɔ wo na ye ɖokui.
2 UHezekhiya uthe ebona ukuthi uSenakheribhi usefikile njalo uhlose ukuhlasela iJerusalema,
Esi eme kɔ ƒãa be Fia Senakerib ɖo ta me be yeaho aʋa ɖe Yerusalem ŋu la,
3 wabuza izikhulu zakhe kanye labebutho ukuthi kwakungaba njani ukuthi kuvalwe amanzi avela emithonjeni engaphandle kwedolobho, bahle bamncedisa.
Hezekia wɔ takpekpe kple eƒe fiaviŋutsuwo kple eƒe aɖaŋudelawo. Woɖo be yewoaxe vudo siwo le dua godo.
4 Ixuku elikhulu lamadoda labuthana, lakanye bawavala amanzi awemthonjeni lawesifula esasidabula phakathi kwelizwe. Bathi, “Kungani amakhosi ase-Asiriya afanele afice amanzi amanengi na?”
Wodi dɔwɔla geɖewo woxe vudoawo katã kple tɔsisi si si to agblewo me. Wobia be, “Nu ka ta Asiria fia ava eye wòakpɔ tsi ano?”
5 Ngakho wasebenza ngamandla evuselela umduli lokwakha imiphotshongo phezu kwawo. Wakha omunye umduli ngaphandle kwalowo waseqinisa imithangala eyayivele ingeyoMuzi kaDavida. Wenza lezikhali lezihlangu ezinengi kakhulu.
Emegbe la, Hezekia gbugbɔ teƒe siwo duawo ƒe gliwo gbã le la tu hegaglã teƒe bubuwo eye wògaɖo gli bubu ɖe gbãtɔ godo. Egbugbɔ Milo mɔ la glã le David ƒe Du la me eye wòwɔ aʋawɔnu kple akpoxɔnu geɖewo.
6 Wabeka izikhulu zebutho zaphatha abantu wasezimisa phambi kwakhe egcekeni lesango elingasedolobheni wazikhuthaza ngalamazwi:
Eƒo aʋakɔ aɖe nu ƒu eye wòɖo asrafomegãwo ɖe wo nu, heɖo wo ɖe gbadzaƒe si le dua ŋgɔ. Eƒo nu, de dzi ƒo na wo kple nya siawo be,
7 “Qinani libe lesibindi. Lingesabi njalo lingethuselwa libutho elikhulu kangaka lenkosi yase-Asiriya ngoba kulamandla amakhulu akithi adlula akuye.
“Misẽ ŋu, miawɔ kalẽ eye migavɔ̃ Asiria fia la alo eƒe aʋakɔ gã la o elabena ame aɖe le mía dzi si kpɔ ŋusẽ wui sãa!
8 Yena ulengalo yenyama kuphela, kodwa thina siloThixo uNkulunkulu wethu ukusisiza lokusilwela izimpi zethu.” Abantu baba lesibindi ngenxa yalokho okwatshiwo yinkosi yakoJuda uHezekhiya.
Aʋakɔ gã aɖe le esi, eƒe aʋawɔlawo katã nye amegbetɔwo ko, ke míawo ya la, Yehowa, míaƒe Mawu, le mía dzi eye wòawɔ míaƒe aʋa na mí.”
9 Muva, uSenakheribhi inkosi yase-Asiriya lawo wonke amabutho akhe esavimbezele eLakhishi, wathuma izikhulu zakhe eJerusalema ziphethe lelilizwi elalisiya kuHezekhiya inkosi yakoJuda kanye labantu bonke abakoJuda abebekhona lapho wathi:
Le nu siawo megbe la Asiria fia Senakerib kple aʋakɔwo ɖe to ɖe Lakis du la, eye wòdɔ amewo ɖa be woagblɔ na Yuda fia Hezekia kple Yudatɔ siwo katã le afi ma be,
10 “Nanku okutshiwo nguSenakheribhi inkosi yase-Asiriya uthi: Usithatha ngaphi wena isibindi, esokuthi wale ulokhu useJerusalema yona ivinjezelwe?
“Asiria fia Senakerib le biabiam be: Nu ka ŋu miele dzi ɖom ɖo be yewoate ŋu atsi agbe esi meɖe to ɖe Yerusalem dua?
11 Nxa uHezekhiya esithi, ‘UThixo uNkulunkulu wethu uzasisindisa ezandleni zenkosi yase-Asiriya,’ uyalikhohlisa, ukuba life ngendlala langomhawu wamanzi.
Fia Hezekia le mia flum be, miawu mia ɖokuiwo le afi ma, dɔ kple tsikɔ awu mi miaku, le esime wòle ŋugbe dom na mi be, ‘Yehowa, mía Mawu la aɖe mí tso Asiria fia sime!’
12 UHezekhiya akasuye yini ngokwakhe owasusa izindawo zikankulunkulu lowu eziphakemeyo lama-alithare, esithi kuJuda leJerusalema, ‘Kumele likhonzele e-alithareni elilodwa njalo litshisele kulo imihlatshelo na’?
Ɖe mienya be Fia Hezekia tututue nye ame si ɖe eƒe nuxeƒewo kple vɔsamlekpuiwo ɖa hegblɔ na Yuda kple Yerusalem be, ‘Mide ta agu ɖe vɔsamlekpui ɖeka ma si le gbedoxɔ la me ŋu eye miado dzudzɔ le eya ɖeɖe ko dzi’ oa?
13 Kutsho ukuthi alikwazi yini lokho engikwenzileyo lalokho okwenziwa ngobaba ebantwini bamanye amazwe na? Kambe onkulunkulu balezozizwe benelisa yini ukukhulula ilizwe labo esandleni sami na?
“Ɖe mienya nu si mía kple fofonyewo míewɔ anyigbadzidukɔwo katã oa? Dukɔ mawo ƒe mawuwo mete ŋu wɔ naneke heɖe woƒe anyigbawo o.
14 Nguphi kubo bonke onkulunkulu bamazwe balezozizwe ezabhujiswa ngobaba owake wenelisa ukukhulula abantu bakhe kimi na? UNkulunkulu wenu angalikhulula njani esandleni sami?
Dukɔ siawo ƒe mawuwo dometɔ kae te ŋu ɖe eƒe dukɔ tso nye asi me? Nu kae na miebu be miaƒe Mawu ya ate ŋu aɖe mi?
15 Qaphelani lingakhohliswa nguHezekhiya limyekele elilahlekisa. Lingamethembi, ngoba kakho unkulunkulu loba ngowasiphi isizwe loba yiwuphi umbuso oseke wenelisa ukukhulula abantu bakhe esandleni sami loba esandleni sabokhokho. Pho kanganani ukuba owenu unkulunkulu angalikhulula yini esandleni sami!”
Migana Hezekia nana miazu abunɛtɔwo o! Migaxɔ edzi se o! Megale egblɔm be, dukɔ aɖeke ƒe mawu mete ŋu ɖe eƒe amewo tso nye asi me loo alo tso tɔgbuinyewo ƒe asi me kpɔ o. Aleke miaƒe mawu ya ate ŋui?”
16 Izikhulu zikaSenakheribi zaqhubekela phambili zikhuluma kubi ngoThixo uNkulunkulu langenceku yakhe uHezekhiya.
Ale ame dɔdɔ la ɖe alɔme le Yehowa Mawu kple Mawu ƒe dɔla Hezekia ŋu eye wòdzu wo.
17 Inkosi yaloba lezincwadi ithuka uThixo, uNkulunkulu ka-Israyeli, isitsho lokhu okubi ngaye: “Njengoba onkulunkulu babantu bamanye amazwe behluleka ukukhulula abantu babo esandleni sami, kuyafanana kunjalo uNkulunkulu kaHezekhiya kasoze enelise ukukhulula abantu bakhe esandleni sami.”
Fia Senakerib ŋlɔ agbalẽ hã eye wòdo vlo Yehowa, Israel ƒe Mawu la. Eŋlɔ ɖe agbalẽ la me be, “Dukɔ bubuwo katã ƒe mawuwo mete ŋu ɖe woƒe amewo tso nye asi me o, eye Hezekia ƒe Mawu hã mate ŋui o.”
18 Basebememeza ngesiHebheru ebantwini baseJerusalema ababephezu komduli, bebethusela ukuze besabe babesebethumba idolobho.
Dɔla siwo tsɔ agbalẽa vɛ la do ɣli gblɔ ŋɔdzidonamenyawo le Yuda gbe me na ame siwo ƒo ƒu ɖe dua ƒe gliwo dzi eye wodi be yewoado vɔvɔ̃ na wo, ana dzi naɖe le wo ƒo.
19 Bakhuluma ngoNkulunkulu weJerusalema njengalokho abakwenza ngabonkulunkulu babanye abantu bemhlabeni, izinto ezibunjwe yizandla zabantu.
Dɔla siawo ƒo nu tso Yerusalem ƒe Mawu la ŋu abe ɖe wòle abe trɔ̃subɔlawo ƒe mawu, siwo nye legba siwo amegbetɔ wɔ la dometɔ ɖeka ene!
20 INkosi uHezekhiya lomphrofethi u-Isaya indodana ka-Amozi bakhala ngomkhuleko ngalokhu.
Ale Fia Hezekia kple Nyagblɔɖila Yesaya, Amoz ƒe vi, do ɣli, ɖe kuku na Mawu le dziƒo
21 UThixo wathuma ingilosi, eyabhubhisa wonke amadoda empi labakhokheli lezikhulu enkambeni yenkosi yase-Asiriya. Ngakho wabuyela elizweni lakhe ngokuyangeka. Esengene ethempelini likankulunkulu wakhe, amanye amadodana akhe amjuqa ngenkemba.
eye Yehowa ɖo dɔla aɖe ɖa wòva tsrɔ̃ Asiria fia ƒe aʋakɔ la kple eƒe asrafomegãwo kple aʋafiawo katã eye Fia Senakerib trɔ yi aƒe kple ŋukpe gã aɖe. Esi wòva ɖo eƒe mawu ƒe gbedoxɔ me la, eya ŋutɔ via ŋutsuwo va dzae kple yi ɖe afi ma.
22 Ngalokho uThixo wamsindisa uHezekhiya labantu baseJerusalema esandleni sikaSenakheribhi inkosi yase-Asiriya lakuzo zonke ezinye izitha. UThixo wabavikela wabaphatha kuhle inxa zonke.
Ale Yehowa ɖe Fia Hezekia kple Yerusalemtɔwo eye azɔ la, ŋutifafa nɔ fiaɖuƒe blibo la me.
23 Abanengi balethela uThixo iminikelo eJerusalema kanye lezipho eziligugu kuHezekhiya inkosi yakoJuda. Kusukela lapho waba lesithunzi wahlonitshwa yizizwe zonke.
Tso ɣe ma ɣi dzi la, dukɔ siwo ƒo xlã wo la, bua Hezekia vevie eye nunana geɖewo na Yehowa kple nunana tɔxɛwo na Hezekia hã va ɖo Yerusalem.
24 Ngalezonsuku uHezekhiya wagula eselengela ekufeni. Wakhuleka kuThixo, wamphendula ngokumnika isibonakaliso.
Le ŋkeke mawo me la, Hezekia dze dɔ vevie eye wòɖo kudo nu. Edo gbe ɖa na Yehowa, ame si ɖo gbedodoɖa la ŋu nɛ hena nukudzesi aɖee.
25 Kodwa inhliziyo kaHezekhiya yagcwala ngokuzikhukhumeza ngakho kazange azihluphe ngesihawu ayesitshengisiwe; ngakho intukuthelo kaThixo yehlela phezu kwakhe lasebantwini bakoJuda labaseJerusalema.
Ke dada nɔ Hezekia ƒe dzi me eye metsɔ ɖeke le dɔmenyo si Yehowa wɔ nɛ la me o eya ta Yehowa ƒe dziku nɔ eya amea, Yuda kple Yerusalem dzi.
26 Ngakho uHezekhiya waphenduka ukuzikhukhumeza ngenhliziyo yakhe, labantu baseJerusalema labo benza njalo; ngalokho ulaka lukaThixo alusabehlelanga ngezinsuku zikaHezekhiya.
Tete dada si nɔ Hezekia ƒe dzi me la vee eye wòtrɔ dzi me. Yerusalem nɔlawo hã wɔ nenema ke, eya ta Yehowa ƒe dziku la mebi ɖe wo ŋu le Hezekia ƒe ŋkekewo me o.
27 UHezekhiya wayelenotho enengi njalo elodumo, wasesakha izindlu zokulondolozela isiliva sakhe legolide kanye lamatshe akhe aligugu, iziyoliso, izihlangu lakho konke okunye okuligugu.
Ale Hezekia zu kesinɔtɔ kple bubume gã aɖe, etu nudzraɖoƒewo na eƒe klosalo, sika kple kpe xɔasiwo, atike ʋeʋĩwo, akpoxɔnuwo kple sikatrewo.
28 Wakha njalo iziphala zokugcinela amabele, iwayini elitsha lamafutha, wakha izibaya zemihlobo eyehlukeneyo yenkomo, lezibaya zemihlambi yezimvu.
Etu avawo be yeadzra bli, wain yeye kple ami ɖo ɖe wo me eye wògatu lãkpowo hã.
29 Wakha imizi wazuza imihlambi yezimvu leyenkomo, ngoba uNkulunkulu wamnika inotho enkulu kakhulu.
Etso kɔƒewo eye lãha gãwo sɔ gbɔ ɖe esi elabena Mawu na kesinɔnu geɖe ŋutɔ woe.
30 UHezekhiya nguye owavala amanzi entombo yangaphezulu kweGihoni wawadonsa agelezela ngentshonalanga koMuzi kaDavida. Waphumelela kukho konke ayekwenza.
Exe Gihon tɔsisi la ƒe Dzigbetɔʋu la ƒe nugbɔ eye wòɖe tɔʋu aɖe na tsi la be wòatsa ayi David ƒe Du la ƒe ɣetoɖoƒe lɔƒo le Yerusalem.
31 Ekufikeni kwamanxusa ayethunywe ngababusi beBhabhiloni bezobuza ngomangaliso owawenzakele elizweni, uNkulunkulu wamtshiya ukuze amhlole ukuthi azi konke okwakusenhliziyweni yakhe.
Ke esi ame dɔdɔwo tso Babilonia va be, yewoabia nu tso ale si wòhaya nukutɔe ŋu la, Mawu gbugbɔ le eyome sẽe be yeadoe akpɔ eye yeanya ame si tɔgbi tututu wònye.
32 Ezinye izehlakalo ngokubusa kukaHezekhiya lemisebenzi yakhe yokuzinikela kulotshiwe embonweni womphrofethi u-Isaya indodana ka-Amozi egwalweni lwamakhosi akoJuda lawako-Israyeli.
Woŋlɔ Hezekia ŋutinya mamlɛa kple dɔ nyui siwo katã wòwɔ la ɖe Nyagblɔɖila Yesaya, Amoz ƒe vi ƒe agbalẽ kple Yuda fiawo kple Israel fiawo ƒe Ŋutinyagbalẽ me.
33 UHezekhiya waphumula labokhokho bakhe wangcwatshwa eqaqeni lapha okulamangcwaba abosendo lukaDavida. AbakoJuda bonke labantu baseJerusalema bamhlonipha ekufeni kwakhe. Kwathi uManase indodana yakhe wathatha isikhundla waba yinkosi.
Esi Hezekia ku la, woɖii ɖe fia David ƒe dzidzimeviwo wo ƒe yɔdowo gbɔ le togbɛ la ŋu. Yuda kple Yerusalem blibo la de bubu eŋu le eƒe ku me. Via ŋutsu Manase zu fia ɖe eteƒe.

< 2 Imilando 32 >