< 1 USamuyeli 15 >

1 USamuyeli wathi kuSawuli, “Mina yimi engathunywa nguThixo ukuthi ngikugcobe ukuba yinkosi yabantu bakhe u-Israyeli; ngakho-ke khathesi lalela ilizwi elivela kuThixo.
Samuel dijo a Saúl: Yavé me envió a que te ungiera como rey de su pueblo Israel. Por tanto, escucha ahora la voz de las Palabras de Yavé.
2 Nanku okutshiwo nguThixo uSomandla: ‘Ama-Amaleki ngizawajezisa ngenxa yalokhu akwenzayo ku-Israyeli lapho abacathamela ekuphumeni kwabo eGibhithe.
Yavé de las huestes dice: Me acuerdo de lo que Amalec hizo a Israel al interponerse en el camino cuando salieron de Egipto.
3 Khathesi hamba uyehlasela ama-Amaleki uqede du konke okungokwawo. Ungawayekeli; bulala amadoda labafazi, abantwana lensane, inkomo lezimvu, amakamela kanye labobabhemi.’”
Vé ahora y ataca a Amalec. Destruye todo lo que tiene, y no le tengas compasión. Mata a hombres, mujeres, niños y aun los lactantes, bueyes, ovejas, camellos y asnos.
4 Ngakho uSawuli wabiza abantu wababuthanisa eThelayimi, izinkulungwane ezimbili zebutho lezinyawo kanye lamadoda azinkulungwane ezilitshumi avela koJuda.
Saúl convocó al pueblo y le pasó revista en Telaim: 200.000 guerreros y 10.000 hombres de Judá.
5 USawuli waya edolobheni lase-Amaleki bacathama edongeni.
Saúl fue a la ciudad de Amalec y puso una emboscada en el valle.
6 Wasesithi kumaKheni, “Sukani, tshiyani ama-Amaleki ukuze ngingaliqothuli kanye lawo; ngoba lina latshengisa umusa kuwo wonke ama-Israyeli ekuphumeni kwawo eGibhithe.” Ngakho amaKheni asuka kuma-Amaleki.
Y Saúl dijo a los ceneos: Salgan de entre los amalecitas para que no los destruya juntamente con ellos, porque ustedes mostraron misericordia a todos los hijos de Israel cuando salieron de Egipto. Así que los ceneos salieron de entre los amalecitas.
7 Lapho-ke uSawuli wahlasela ama-Amaleki umango wonke kusukela eHavila kusiya eShuri, empumalanga kweGibhithe.
Saúl derrotó a los amalecitas desde Havilá hasta llegar a Shur, que está al oriente de Egipto.
8 Wathumba u-Agagi inkosi yama-Amaleki ephila, kodwa bonke abantu bakhe wabaqothula ngokupheleleyo, ngenkemba.
Capturó vivo a Agag, rey de Amalec, y exterminó a todo el pueblo a filo de espada.
9 Kodwa uSawuli lebutho kabambulalanga u-Agagi lezimvu ezinhle lenkomo, amathole anonileyo lamawundlu lakho konke okwakukuhle. Lokhu babengafisi ukukuqeda ngokupheleleyo, konke okwakuseyiseka lokungelasizo bakuqeda du.
Pero Saúl y el pueblo dejaron vivo a Agag. No quisieron destruir lo mejor de las ovejas, la manada vacuna, los animales engordados, los carneros, y todo lo bueno. No quisieron destruirlos absolutamente, sino todo lo despreciable y sin valor.
10 Ilizwi likaThixo laselifika kuSamuyeli lisithi,
Entonces Palabra de Yavé vino a Samuel:
11 “Ngilusizi ngokuthi ngibeke uSawuli waba yinkosi, ngoba usengifulathele njalo kalandelanga imilayo yami.” USamuyeli wakhathazeka, wakhuleka kuThixo bonke lobobusuku.
Me pesa que designé a Saúl como rey, porque dejó de seguirme, y no cumplió mis Mandamientos. Samuel se apesadumbró y clamó a Yavé toda aquella noche.
12 USamuyeli wavuka ekuseni kakhulu ukuba ayebonana loSawuli, kodwa watshelwa ukuthi, “USawuli uye eKhameli. Uzibekele ilitshe lesikhumbuzo sakhe khonale wasephenduka esehlela eGiligali.”
Samuel madrugó para ir a encontrarse con Saúl por la mañana. Y avisaron a Samuel: Saúl se fue a la montaña Carmelo. Allí se erigió un monumento, y cuando regresó, bajó a Gilgal.
13 Kwathi uSamuyeli esemficile, uSawuli wathi, “Uthixo kakubusise! Sengikwenzile engikulaywe nguThixo.”
Entonces Samuel fue a Saúl, y Saúl le dijo: ¡Bendito seas tú por Yavé! ¡Cumplí el mandato de Yavé!
14 Kodwa uSamuyeli wathi, “Pho ukukhala kwezimvu ezindlebeni zami lokhu kuyini na? Kuyini ukubhonsa kwezinkomo lokhu engikuzwayo na?”
Pero Samuel le respondió: ¿Entonces qué es ese balido de ovejas que hay en mis oídos, y el mugido de bueyes que oigo?
15 USawuli waphendula wathi, “Amabutho azilethe zivela kuma-Amaleki; agcine izimvu ezinhle lenkomo ukuba azenze umhlatshelo kuThixo uNkulunkulu wakho, kodwa ezinye sizikhucule.”
Saúl dijo: Los trajeron de los amalecitas, porque el pueblo dejó aparte lo mejor de las ovejas y la manada vacuna, para sacrificarlas a Yavé tu ʼElohim. Pero destruimos el resto totalmente.
16 USamuyeli wathi kuSawuli, “Mana! Wothi ngikutshele okutshiwo nguThixo kimi ebusuku obedluleyo.” USawuli waphendula wathi, “Ngitshela.”
Entonces Samuel dijo a Saúl: Espera, y déjame decirte lo que Yavé me dijo anoche. Y él le respondió: Habla.
17 USamuyeli wasesithi, “Lanxa wazibona umncane, kawuzange ube yinhloko yezizwana zako-Israyeli na? Uthixo wakugcoba ukuba ube yinkosi ko-Israyeli.
Samuel le dijo: Aunque eras pequeño ante tus propios ojos, ¿no fuiste designado jefe de las tribus de Israel? ¿No te ungió Yavé como rey de Israel?
18 Njalo wakuthuma emsebenzini, esithi, ‘Hamba uyeqothula abantu labayana ababi, ama-Amaleki, uvuse impi labo uze ubaqede du.’
Yavé te confió una misión: Vé, y destruye por completo a los pecadores de Amalec, y hazles guerra hasta que los acabes.
19 Pho kungani ungalalelanga uThixo? Kungani uzithathele impango wenza okubi phambi kukaThixo na?”
¿Por qué no escuchaste la voz de Yavé? ¿Por qué te lanzaste sobre el botín, e hiciste lo malo ante Yavé?
20 USawuli wathi, “Kodwa mina ngimlalele uThixo. Ngihambile emsebenzini uThixo anginike wona. Ama-Amaleki ngiwaqede du, ngabuya lo-Agagi inkosi yawo.
Saúl respondió a Samuel: Al contrario, obedecí la voz de Yavé, y fui por el camino que Yavé me envió. Traje a Agag, rey de Amalec, y destruí por completo a los amalecitas.
21 Amabutho athatha izimvu lenkomo empangweni, ezinhle zalezo ezazahlukaniselwe uNkulunkulu, ukuze zenziwe umhlatshelo kuThixo uNkulunkulu wakho eGiligali.”
Pero el pueblo tomó ovejas y bueyes del despojo, las primicias de lo maldito, para sacrificarlos a Yavé tu ʼElohim en Gilgal.
22 Kodwa uSamuyeli waphendula wathi: “Kambe uThixo uthokozela iminikelo yokutshiswa lemihlatshelo ngokunjengokulalela ilizwi likaThixo na? Ukulalela kungcono kulomhlatshelo, lokukhathalela kungcono kulamahwahwa enqama.
Y Samuel respondió: ¿Yavé se complace [tanto] en holocaustos y sacrificios como en la obediencia a la voz de Yavé? Ciertamente el obedecer es mejor que los sacrificios, y el prestar atención es mejor que la grasa de los carneros.
23 Ngoba ukuhlamuka kufana lesono sokuhlahlula, lobuqholo bufana lobubi bokukhonza izithombe. Ngoba ilizwi likaThixo ulalile, usekwalile njengenkosi.”
Porque como pecado de brujería es la rebeldía, y la obstinación, como la idolatría y el culto a imágenes. Porque tú desechaste la Palabra de Yavé, Él también te desechó para que no seas rey.
24 USawuli wasesithi kuSamuyeli, “Ngenzile isono. Ngephule umlayo kaThixo leziqondiso zakho. Ngesabe abantu ngavumela okwabo.
Saúl respondió a Samuel: Pequé. Ciertamente quebranté el Mandamiento de Yavé y tus palabras, porque temí al pueblo y obedecí la voz de ellos.
25 Khathesi-ke ngiyakucela, thethelela isono sami ubuyele emuva lami, ukuze ngikhonze uThixo.”
Ahora te ruego que perdones mi pecado y vuelvas conmigo para que yo pueda postrarme ante Yavé.
26 Kodwa uSamuyeli wathi kuye, “Angiyikubuyela emuva lawe. Ilizwi likaThixo ulalile, njalo uThixo usekwalile njengombusi wako-Israyeli!”
Samuel dijo a Saúl: No volveré contigo, porque desechaste la Palabra de Yavé, y Yavé te desechó para que no seas rey de Israel.
27 Kwathi uSamuyeli ephenduka ukuba asuke, uSawuli wabamba umphetho wesembatho sakhe, sasesidabuka.
Entonces, cuando Samuel se volvía para salir, Saúl se agarró del borde de su manto, y éste se rasgó.
28 USamuyeli wathi kuye, “Uthixo usewudabule kuwe lamhla umbuso wako-Israyeli, njalo usewunike omunye wabomakhelwane bakho, lowo ongcono kulawe.
Samuel le dijo: ¡Hoy Yavé rasgó el reino de Israel de ti, y lo dio a un prójimo tuyo mejor que tú!
29 Yena oyiNkazimulo ka-Israyeli kaqambi manga kumbe aguqule ingqondo yakhe, ngoba kasumuntu ukuba aguqule ingqondo yakhe.”
Además, la Gloria de Israel no miente ni se arrepiente, porque no es hombre para que se arrepienta.
30 USawuli waphendula wathi, “Ngenzile isono. Kodwa ake ungihloniphe phambi kwabadala babantu bami laphambi kuka-Israyeli; buyela lami, ukuze ngiyekhonza uThixo uNkulunkulu wakho.”
Y él respondió: Pequé. Pero te ruego que me honres ahora ante los ancianos de mi pueblo y ante Israel, y regreses conmigo para que yo me postre ante Yavé tu ʼElohim.
31 Ngakho uSamuyeli wabuyela loSawuli wasekhonza uThixo.
Samuel volvió tras Saúl, y Saúl se postró ante Yavé.
32 USamuyeli wasesithi, “Ngilethelani u-Agagi inkosi yama-Amaleki.” U-Agagi waya kuye ngokwethemba ecabanga esithi, “Impela intukuthelo yokufa isiphelile.”
Luego Samuel dijo: Tráiganme a Agag, rey de Amalec. Y aunque Agag iba a él encadenado, Agag se decía: Ciertamente ya pasó la amargura de la muerte.
33 Kodwa uSamuyeli wathi, “Njengoba inkemba yakho yenze abesifazane baswela abantwana, ngokunjalo unyoko kazukuba lomntwana phakathi kwabesifazane.” USamuyeli wambulala u-Agagi phambi kukaThixo eGiligali.
Pero Samuel dijo: Como tu espada dejó a mujeres sin hijos, así tu madre estará sin hijo entre las mujeres. Y Samuel descuartizó a Agag en presencia de Yavé en Gilgal.
34 Emva kwalokho uSamuyeli wasuka waya eRama, kodwa uSawuli waya emzini wakhe eGibhiya yakoSawuli.
Luego Samuel fue a Ramá, y Saúl subió a su casa en Gabaa de Saúl.
35 USamuyeli kwaze kwaba lusuku lokufa kwakhe engazange ayembona uSawuli futhi, lanxa uSamuyeli wamlilela uSawuli. Uthixo wakhathazeka ngokuthi wayenze uSawuli waba yinkosi yako-Israyeli.
Hasta el día de su muerte, Samuel nunca más vio a Saúl. Pero Samuel lamentaba a Saúl, y Yavé sentía pesar porque designó a Saúl como rey de Israel.

< 1 USamuyeli 15 >