< Matthew 12 >

1 Utu somoite, ek Bisram dinte, Jisu dhaan kheti paar hoi kene jai thakise. Tai laga chela khan bhuk lagi thaka pora dhaan laga guti ulaikena khabole shuru korise.
En ce temps-là Jésus allait par des blés un jour de Sabbat, et ses Disciples ayant faim se mirent à arracher des épis, et à les manger.
2 Jitia Pharisee khan etu dikhise, taikhan Jisu ke koise, “Sabi, Apuni laga chela khan Bisram nimite niyom te nathaka kaam kori ase.”
Et les Pharisiens voyant cela, lui dirent: voilà, tes Disciples font une chose qu'il n'est pas permis de faire le jour du Sabbat.
3 Kintu Jisu taikhan ke koise, “Tumikhan kitia bhi Isor kotha te purah nai David pora ki korise, jitia tai aru tai logot thaka manu khan bhuk lagise?
Mais il leur dit: n'avez-vous point lu ce que fit David quand il eut faim, lui et ceux qui étaient avec lui?
4 Tai Isor laga ghor te jaise aru Isor nimite rakhikena thaka roti khaise, juntu tai nimite nohoile tai logote thaka manu khan nimite khabole niyom te nai, kele koile khali purohit khan he ta te pora khabo pare.
Comment il entra dans la maison de Dieu, et mangea les pains de proposition, lesquels il ne lui était pas permis de manger, ni à ceux qui étaient avec lui, mais aux Sacrificateurs seulement?
5 Nohoile tumikhan Moses laga niyom te purah nai naki Bisram laga dinte mondoli te thaka purohit khan Bisram din laga niyom bhangai kintu taikhan ke etu golti ase koi kene nadhure?
Ou n'avez-vous point lu dans la Loi, qu'aux jours du Sabbat les Sacrificateurs violent le Sabbat dans le Temple, et ils n'en sont point coupables?
6 Kintu Moi tumikhan ke koi ase, mondoli pora bhi dangor jon to yate ase.
Or je vous dis, qu'il y a ici [quelqu'un qui est] plus grand que le Temple.
7 Jodi tumikhan etu laga motlob janikena thaki ase, ‘Moi daya kora he itcha ase aru bolidan diya nohoi,’ koile tumikhan golti nathaka khan ke golti ase koi kene namatibo.
Mais si vous saviez ce que signifient ces paroles: je veux miséricorde, et non pas sacrifice, vous n'auriez pas condamné ceux qui ne sont point coupables.
8 Kilekoile Manu laga Putro he Bisram Din laga Probhu ase.”
Car le Fils de l'homme est Seigneur même du Sabbat.
9 Etu pichete Jisu ta te pora ulaise aru taikhan laga mondoli te ghusi se.
Puis étant parti de là, il vint dans leur Synagogue.
10 Sabi, ta te ekjon manu thakise jun laga hath sukhikena thakise. Pharisee khan pora Jisu ke eneka koi kene hudise, “Bisram dinte bemar bhal kori diya to niyom ase naki?” Taikhan Jisu ke golti dibole nimite hudise.
Et voici, il y avait là un homme qui avait une main sèche, et pour [avoir sujet de] l'accuser ils l'interrogèrent, en disant: est-il permis de guérir aux jours du Sabbat?
11 Jisu taikhan ke koise, “Kun manu tumikhan majote ase, jun logote khali ekta mer he ase, aru jitia utu mer to Bisram dinte ekdom niche chenda te giri jai koile, tai utu mer ke nauthabo naki?
Et il leur dit: qui sera celui d'entre vous s'il a une brebis, et qu'elle vienne à tomber dans une fosse le jour du Sabbat, qui ne la prenne, et ne la relève?
12 Tinehoile mer pora bhi manu khan kiman bhi kimti ase! Etu nimite Bisram dinte bhal kaam kora thik niyom ase.”
Or combien vaut mieux un homme qu'une brebis? il est donc permis de faire du bien les jours du Sabbat.
13 Etu pichete Jisu utu manu ke koise, “Tumi laga hath ke sida koribi.” Jitia tai hath sida korise, aru jineka dusra hath nisena, etu hath bhi bhal hoi jaise.
Alors il dit à cet homme: étends ta main; il l'étendit, et elle fut rendue saine comme l'autre.
14 Kintu Pharisee khan ta te pora ulai jaise aru jai kene taikhan kineka kori kene Jisu ke morai dibo etu kotha khan kori thakise.
Or les Pharisiens étant sortis consultèrent contre lui comment ils feraient pour le perdre.
15 Jitia Jisu eitu khan janibole paise, Tai ta te pora ulai jaise. Bisi manu Tai piche korise, aru Tai sobke bhal kori dise.
Mais Jésus connaissant cela, partit de là, et de grandes troupes le suivirent, et il les guérit tous.
16 Aru manu khan ke Tai janai dibole hoshiar kori dise,
Et il leur défendit avec menaces de le donner à connaître;
17 titia Isor pora bhabobadi Isaiah dwara kowa kotha khan pura hobole karone eitu khan sob tineka he hoi jaise,
Afin que fût accompli ce dont il avait été parlé par Esaïe le Prophète, disant:
18 “Sabi, etu Ami laga noukar ase junke Ami basi loise; Ami laga morom thaka ekjon, junke Moi laga jibon pora khushi ase. Moi Tai uporte Moi laga Atma rakhidibo, Aru Tai pora Porjati khan ke ajad kori dibo.
Voici mon serviteur que j'ai élu, mon bien-aimé, qui est l'objet de mon amour, je mettrai mon Esprit en lui, et il annoncera le jugement aux nations.
19 Tai biya napabo nohoile bhi jor pora nakandibo; Nohoile bhi kun bhi rasta khan te Tai laga awaj nahunibo.
Il ne contestera point, il ne criera point, et personne n'entendra sa voix dans les rues.
20 Tai ekta tera koi kene thaka pani-ghas bhi bhangai nadibo; Tai khotom hobole thaka jui ke bhi bhutibole nadibo, Jitia tak Tai bisar ke age loi kene jiti noloi,
Il ne brisera point le roseau cassé, et n'éteindra point le lumignon qui fume, jusqu'à ce qu'il ait fait triompher la justice.
21 aru Tai laga naam uporte he Porjati khan asha thakibo.”
Et les nations espéreront en son nom.
22 Etu pichete kunba ekjon andha aru gunga, bhoot pora bandi kene thaka, Jisu usorte loi anise. Jisu pora taike changai kori dise, aru tai kotha kori bole aru sabole pari jaise.
Alors il lui fut présenté un homme tourmenté d'un démon, aveugle, et muet, et il le guérit; de sorte que celui qui avait été aveugle et muet, parlait et voyait.
23 Sob manu khan dikhikena asurit hoise aru koise, “Etu manu to David laga Putro ase nohoi?”
Et toutes les troupes en furent étonnées, et elles disaient: celui-ci n'est-il pas le Fils de David?
24 Kintu jitia Pharisee khan asurit kaam to huni bole paise, taikhan koise, “Etu manu to Saitan laga raja, Beelzebul laga takot pora kaam kori ase, nohoile bhoot khan khedai dibo na paribo.”
Mais les Pharisiens ayant entendu cela, disaient: celui-ci ne chasse les démons que par Béelzébul, prince des démons.
25 Kintu Jisu taikhan laga bhabona jani thakise aru taikhan ke koise, “Juntu rajyo taikhan nijor majote apatti thake, etu rajyo to bhangi jai, aru juntu sheher nohoile bhi ghor to nijor majote apatti thake, etu bhangi jai.
Mais Jésus connaissant leurs pensées, leur dit: tout Royaume divisé contre soi-même sera réduit en désert; et toute ville, ou maison, divisée contre soi-même ne subsistera point.
26 Etu nimite jodi Saitan pora Saitan ke khedai dile, tai nijor bhirodh te bhag koi kene ase. Kineka kori kene tai laga rajyo to khara koribo?
Or si Satan jette Satan dehors, il est divisé contre soi-même; comment donc son Royaume subsistera-t-il?
27 Aru jodi Moi Beelzebul laga hokti loi kene bhoot khan ke khedai, tinehoile ki hokti pora tumikhan laga bacha khan bhoot khan ke khedai? Etu karone, taikhan pora tumikhan ke bisar koribo.
Et si je chasse les démons par Béelzébul, par qui vos fils les chassent-ils? c'est pourquoi ils seront eux-mêmes vos juges.
28 Kintu jodi Ami Isor laga Atma pora bhoot khan ke khedai diye, tinehoile Isor laga rajyo tumikhan uporte ahikena ase.
Mais si je chasse les démons par l'Esprit de Dieu, certes le Royaume de Dieu est venu jusqu'à vous.
29 Nohoile kineka ekta takot thaka manu ke age nabandi kene utu ghor te ghusi kene saman khan chor koribo paribo? Poila takot manu ke bandibo lagibo etu pichete he tai laga saman khan chor koribo paribo.
Ou, comment quelqu'un pourra-t-il entrer dans la maison d'un homme fort, et piller son bien, si premièrement il n'a lié l'homme fort? et alors il pillera sa maison.
30 Jun Ami logote nohoi tai Amike apatti kore, aru jun Ami logote joma nakore taikhan sob ephale-uphale hoi jabo.
Celui qui n'est point avec moi, est contre moi; et celui qui n'assemble point avec moi, il disperse.
31 Etu karone Moi tumikhan ke koi ase, sob paap aru hinsa kotha kora khan maph kori dibo, kintu jun manu Atma ke hinsa kore taike maph nadibo.
C'est pourquoi je vous dis, que tout péché et tout blasphème sera pardonné aux hommes; mais le blasphème contre l'Esprit ne leur sera point pardonné.
32 Jun manu pora Manu laga Putro ke apatti koribo tai maph pabo. Kintu jun manu Pobitro Atma ke apatti koribo, tai kitia bhi maph napabo, etu yug te bhi, aru ahibole thaka yug te bhi. (aiōn g165)
Et si quelqu'un a parlé contre le Fils de l'homme, il lui sera pardonné; mais si quelqu'un a parlé contre le Saint-Esprit, il ne lui sera pardonné ni en ce siècle, ni en celui qui est à venir. (aiōn g165)
33 Ekta bhal ghas to bhal phol dhuri bo, nohoile biya ghas pora to biya phol he dhuri bo, kele koile phol pora he ghas ke janibole pare.
Ou faites l'arbre bon, et son fruit [sera] bon; ou faites l'arbre mauvais, et son fruit [sera] mauvais: car l'arbre est connu par le fruit.
34 Saph laga bacha khan, tumikhan biya hoi kene, kineka bhal kotha koi? Kilekoile mon bhitor te ki ase, mukh pora etu he koi.
Race de vipères, comment pourriez-vous parler bien, étant méchants? car de l'abondance du cœur la bouche parle.
35 Bhal manu laga monte bhal saman khan joma kora nimite bhal khan he ulai, aru biya manu laga monte biya saman khan joma kora nimite biya khan he ulai.
L'homme de bien tire de bonnes choses, du bon trésor de son cœur; et l'homme méchant tire de mauvaises choses du mauvais trésor [de son cœur].
36 Moi apnikhan ke koi ase jun manu misa-misi kotha kobo, taikhan bisar dinte etu laga hisab-kitab dibo lagibo.
Or je vous dis, que les hommes rendront compte au jour du jugement, de toute parole oiseuse qu'ils auront dite.
37 Tumikhan laga kotha para he tumi laga bisar hobo, aru tumi laga kotha pora he tumi bodnam hobo.”
Car tu seras justifié par tes paroles, et tu seras condamné par tes paroles.
38 Etu pichete kunba Pharisee aru niyom likha khan Jisu ke eneka koise, “Shika manu, Apuni pora ekta chihna amikhan sabole itcha ase.”
Alors quelques-uns des Scribes et des Pharisiens lui dirent: Maître, nous voudrions bien te voir faire quelque miracle.
39 Kintu Jisu taikhan ke jowab dise aru koise, “Ekta biya aru biswas nathaka jamana laga manu khan he chihna sabole bisare. Kintu eku bhi chihna dikhai nadibo khali bhabobadi Jonah laga chihna he sabo dibo.”
Mais il leur répondit, et dit: la nation méchante et adultère recherche un miracle, mais il ne lui sera point donné d'autre miracle que celui de Jonas le Prophète.
40 Kilekoile Jonah to tin din aru tin rati ekta dangor maas laga pet bhitor te thakise, etu nisena Manu laga Putro bhi tin din aru tin rati prithibi laga bhitor te thakibo.
Car comme Jonas fut dans le ventre de la baleine trois jours et trois nuits, ainsi le Fils de l'homme sera dans le sein de la terre trois jours et trois nuits.
41 Nineveh sheher te thaka manu khan bisar dinte etu jamana laga manu khan logote khara koribo aru bodnam dibo. Kilekoile taikhan to Jonah laga kotha huni kene mon ghuraise, aru sabi, ekjon Jonah pora bhi bisi dangor yate khara ase.
Les Ninivites se lèveront au [jour du] jugement contre cette nation, et la condamneront, parce qu'ils se sont repentis à la prédication de Jonas; et voici, il y a ici plus que Jonas.
42 Sheba laga Rani bisar dinte etu jamana laga manu khan logote uthi kene bodnam dibo. Tai prithibi laga sob pora dur jaga pora ahikena Solomon laga gyaani kotha huni bole ahise, aru sabi, ekjon Solomon pora bhi dangor yate khara ase.
La Reine du Midi se lèvera au [jour du] jugement contre cette nation, et la condamnera, parce qu'elle vint du bout de la terre pour entendre la sagesse de Salomon; et voici, il y a ici plus que Salomon.
43 Jitia ekta letera atma manu laga gaw pora bahar ulai jai, tai pani nathaka jaga pora paar kore aru aram kori bole bisare, kintu jaga napai.
Or quand l'esprit immonde est sorti d'un homme, il va par des lieux secs, cherchant du repos, mais il n'en trouve point.
44 Etu pichete tai koi, ‘Juntu jaga pora moi ulaikene ahise etu ghor te wapas jabo.’ Jitia tai ghuri ahe, tai ghor to khali aru sob sapha paise aru ghor te sob thik tak rakhi kene thaka dikhise.
Et alors il dit: je retournerai dans ma maison, d'où je suis sorti; et quand il y est venu, il la trouve vide, balayée et parée.
45 Titia tai ta te pora ulaikene tai pora bhi bisi biya sat-ta atma khan ke loi kene ahise aru eke logote thaki jaise. Titia etu manu laga halat to poila pora bhi aru bisi biya hoijai. Thik etu nisena etu jamana laga manu khan ke bhi eneka hobo.
Puis il s'en va, et prend avec soi sept autres esprits plus méchants que lui, qui y étant entrés, habitent là; et ainsi la fin de cet homme est pire que le commencement; il en arrivera de même à cette nation perverse.
46 Jitia Jisu bhir khan ke kotha koi thakise, sabi, Tai laga ama aru bhai khan bahar te khara kori Jisu ke lok kori bole bisari thakise.
Et comme il parlait encore aux troupes, voici, sa mère et ses frères étaient dehors cherchant de lui parler.
47 Ekjon Taike koise, “Sabi, Apuni laga ama aru bhai khan bahar te khara ase, Apuni ke kotha kori bole bisari ase.”
Et quelqu'un lui dit: voilà, ta mère et tes frères sont là dehors, qui cherchent de te parler.
48 Kintu jun manu taike khobor disele Jisu taike koise, “Kun Moi laga ama ase aru kun Moi laga bhai khan ase?”
Mais il répondit à celui qui lui avait dit cela: qui est ma mère, et qui sont mes frères?
49 Titia chela khan phale Tai laga anguli ishara kori kene Jisu koise, “Sabi, eitu khan Ami laga ama aru bhai khan ase!
Et étendant sa main sur ses Disciples, il dit: voici ma mère et mes frères.
50 Kilekoile jun manu Moi laga sorgote thaka Baba laga itcha kore, etu he Moi laga bhai, aru Moi laga bhoini, aru Moi laga ama ase.”
Car quiconque fera la volonté de mon Père qui est aux cieux, celui-là est mon frère, et ma sœur, et ma mère.

< Matthew 12 >